← Eesti

3-1-1-112-04

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-112-04 Otsuse kuupäev 3. detsember 2004 Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi E. M. süüdistusasi KarS

§ 199

lg 2 p-de 4 ja 5 ning § 200 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu

  1. augusti
  2. a kohtuotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E. M. kaitsjad advokaadid Kristiina Teder ja Nele Tammemäe, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
  3. novembril
  4. a (kirjalik menetlus) Resolutsioon
  5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  6. augusti
  7. a kohtuotsus E. M.-i süüdistusasjas KarS §

§ 199

lg 2 p-de 4 ja 5 ning § 200 lg 1 järgi ja jõustada selles kriminaalasjas Tallinna Linnakohtu

  1. mai
  2. a kohtuotsus.
  3. Kassatsioon jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Tallinna Linnakohtu
  5. juuni
  6. a kohtuotsusega tunnistati E. M. süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati vangistusega 30 päeva.
  7. Tallinna Linnakohtu
  8. mai
  9. a kohtuotsusega tunnistati E. M. süüdi
  10. aprillil
  11. a toimepandud kuriteo eest KarS §

§ 199lg 2 p-de 4 ja 5 järgi, mille eest karistati teda 1 kuu ja 5 päeva vangistusega. Kar

S § 65 lg 1 alusel luges kohus Tallinna Linnakohtu

  1. juuni
  2. a kohtuotsusega mõistetud 30 päeva vangistust kaetuks raskema karistusega 1 kuu ja 5 päeva vangistusega. E. M.-i liitkaristuseks mõisteti 1 kuu ja 5 päeva vangistust, millest arvati maha eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakantud 30 päeva vangistust. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 5 päeva vangistust. Sama otsusega tunnistati E. M. süüdi
  3. oktoobril
  4. a toimepandud röövimises KarS § 200 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus E. M.-le mõistetud karistust ärakandmata karistuse, s.o 5 päeva võrra ning liitkaristuseks mõistis 2 aastat 6 kuud ja 5 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka 1 päev eelvangistust. Linnakohus arvestas E. M.-le karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlikku kahetsust ja kahju vabatahtlikku hüvitamist. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus arvestas sedagi, et E. M.-l on kindel elu- ja töökoht, töökohast antud iseloomustus on positiivne. Samas on teda korduvalt kriminaalkorras karistatud. Mõistetud karistused ei ole talle kuritegudest loobumiseks mõju avaldanud ning seetõttu on tema karistusest tingimisi vabastamine KarS § 74 sätete alusel välistatud.
  5. Linnakohtu otsuse peale esitas kohtualune E. Märk apellatsioonkaebuse, milles palus karistuse kergendamist ja selle kandmisest tingimisi vabastamist.
  6. Tallinna Ringkonnakohtu
  7. augusti
  8. a kohtuotsusega tühistati linnakohtu otsus KarS § 65 lg-te 1 ja 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas. Kriminaalkolleegium tegi uue otsuse, millega mõistis E. M.-le KarS §

§ 199lg 2 p-de 4 ja 5 järgi ning § 200 lg 1 järgi liitkaristuseks Kar

S § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskema suurendamise teel 2 aastat 6 kuud ja 5 päeva vangistust. Muus osas jäi linnakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Kriminaalkolleegium leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust E. M.-i karistust kergendada ja teda selle kandmisest tingimisi vabastada. Kriminaalkolleegium nõustus linnakohtu poolt tuvastatud karistust kergendavate asjaoludega, kuid märkis, et lisaks kahju vabatahtlikule hüvitamisele ja puhtsüdamlikule kahetsusele, tuleb E. M.-le röövimise eest karistuse mõistmisel lugeda kergendavaks asjaoluks vabandamist kannatanu ees linnakohtu istungil. Kuid nimetatud asjaolu ei ole sanktsiooni alammäära lähedaselt mõistetud karistuse kergendamise aluseks. 5 Väljudes apellatsioonkaebuse piiridest AKKS § 31 p 4 alusel, leidis kriminaalkolleegium, et linnakohus on eksinud KarS §-des 63 ja 64 sätestatud liitkaristuse mõistmise reeglite vastu. Kohtualune on käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olevad kuriteod pannud toime 16. aprillil ja 11. oktoobril 2003. a. Kuritegude reaalkogumi eest tuleb mõista esmalt iga kuriteo eest karistus KarS § 63 lg 2 sätete alusel ja seejärel liitkaristus KarS § 64 lg 1 alusel. Linnakohus on aga jätnud E. M.-le § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmata. KarS § 65 sätete kohaldamine ei ole ringkonnakohtu arvates asjakohane. Linnakohus on põhjendamatult arvestanud E. M.-le KarS §-de

199 lg 2 p 4 ja 5 järgi mõistetud karistusest maha Tallinna Linnakohtu

  1. juuni
  2. a kohtuotsusega mõistetud 30-päevase vangistuse, mis oli juba käesoleva linnakohtu otsuse tegemise ajaks kantud. Juba eelnevalt täielikult ärakantud karistuse teistkordne arvestamine karistuse mõistmisel on ringkonnakohtu hinnangul AKKS § 31 p 4 mõttes materiaalõiguse ebaõige kohaldamine. MENETLUSOSALISTE SELGITUSED RIIGIKOHTUS
  3. Tallinna Ringkonnakohtu
  4. augusti
  5. a otsuse peale esitasid kassatsiooni E. M.-i kaitsjad advokaadid K. Teder ja N. Tammemäe. Kassaatorid paluvad kohtuotsuse tühistada E. M.-le mõistetud karistuse osas, leides, et mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isiksusele. E. M.-i suhtes on põhjendatud ja otstarbekas kohaldada KarS § 74 lg-te 1 ja 2 sätteid, ühes allutamisega käitumiskontrollile. Kuivõrd E. M. viibib alates
  6. märtsist
  7. a eelvangistuses, paluvad kassaatorid lugeda reaalne karistus kantuks eelvangistuses viibitud aja osas ning jätta ülejäänud vangistuse osa tingimisi täitmisele pööramata. Kassatsioonis märgitakse, et lisaks KarS §-s 56 sätestatule, tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka süüdimõistetu isikut. Kassaatorid paluvad arvestada E. M.-le karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlikku ülestunnistust KarS § 57 lg 2, mitte § 57 lg 1 p 3 alusel. Samuti leiavad nad, et ringkonnakohus on küll sedastanud täiendava kergendava asjaoluna E. Märki vabandamist kannatanute ees, kuid sisuliselt on jäänud see karistuse mõistmisel arvesse võtmata. Lisaks paluvad kassaatorid arvestada seda, et E. M.-l on kindel elukoht, tal on elukaaslane ja kaks alaealist last, kellest üks on tema kasvatada. E. M. töötab AS-s Tartu Instrument, kust iseloomustatakse teda positiivselt. Kaitsjad rõhutavad, et E. M.-i karistusest tingimisi vabastamisega oli nõus ka kannatanu E. L.
  8. Kassatsioonivastuses taotleb ringkonnaprokurör Kadri Väling ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata jätmist. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  9. Karistust kergendavad asjaolud on loetletud KarS § 57 lg-s 1, mille punkt 3 järgi on karistust kergendavaks asjaoluks süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib karistuse kohaldamisel arvestada kergendavana ka teisi asjaolusid. Süü ülestunnistamisele ilmumine tähendab süüteo toimepannud isiku vabatahtlikku, st enda algatusel pöördumist kohtueelse uurimise asutusse, prokuratuuri või kohtusse ning kõigi talle teadaolevate süüteo asjaolude täielikku avaldamist. Kui aga süüteo toimepannud isik ise küll vabatahtlikult süü ülestunnistamisele ei ilmunud, kuid kriminaalmenetluse käigus andis ütlusi, milles tunnistas puhtsüdamlikult oma tegu ja vabandas kannatanute ees, on tegemist puhtsüdamliku kahetsusega, kuid mitte süü ülestunnistamisele ilmumisega. Seega, kui kohus on karistuse mõistmisel arvestanud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, siis puudub alus arvestada täiendavalt karistust kergendavate asjaoludena veel süü puhtsüdamlikku ülestunnistamist ja kannatanute ees vabandamist. E. Märkile karistuse mõistmisel ongi kohtud karistust kergendava asjaoluna arvestanud tema puhtsüdamlikku kahetsust. Seega puudub alus selle karistust kergendava asjaolu teistkordseks arvestamiseks KarS § 57 lg 2 järgi. Kuna ka teisi kassatsioonis toodud asjaolusid on E. Märkile karistuse mõistmisel arvestatud, siis puudub Riigikohtu kriminaalkolleegiumil alus E. M.-le mõistetud karistuse kergendamiseks.
  10. Linnakohus on põhjendanud, miks ei ole E. M.-i suhtes võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid ja teda tingimuslikult karistuse kandmisest vabastada. E. M.-i on varem kolmel korral karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest, sh esimesel korral vabastati ta vabadusekaotuse kandmisest tingimisi. Vaatamata sellele jätkas E. M. kuritegude toimepanemist ning juba
  11. aastal karistati teda uuesti kahel korral tahtliku kuriteo toimepanemise eest. Ka pärast viimase kohtuotsuse tegemist
  12. novembril
  13. a jätkas E. M. kuritegude toimepanemist. Seetõttu ei ole alust E. M.-i tingimuslikult karistusest vabastamiseks.
  14. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et osas, milles ringkonnakohus väljus apellatsiooni piiridest raskendas ta süüdimõistetu olukorda. Ehkki E. Märki lõplik karistus jäi ringkonnakohtu otsusega samaks, mis linnakohtu otsuses, seisneb süüdimõistetu olukorra raskendamine selles, et linnakohtu poolt E. M.-le mõistetud lõplik karistus - 2 aastat 6 kuud ja 5 päeva vangistust - hõlmas endasse ka Tallinna Linnakohtu
  15. juuni
  16. a kohtuotsusega mõistetud karistuse. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on aga E. Märkile mõistetud sama karistus üksnes kuritegude eest, milles ta tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu
  17. mai
  18. a kohtuotsusega. Sellega rikkus ringkonnakohus AKKS § 32 lg 1 ja lg 3 p 4 sätteid. Kannatanu või prokuröri apellatsiooni puudumisel süüdimõistetu olukorra raskendamise tunnistab Riigikohtu kriminaalkolleegium kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 2 ja KrMS § 339 lg 2 järgi.
  19. Uue liitkaristuse mõistmisel kohaldas ringkonnakohus kriminaalseadust ebaõigesti. Kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine seisneb selles, et ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et E. M.-le liitkaristuse mõistmisel ei kuulu kohaldamisele KarS § 65 lg-d 1 ja
  20. Samuti on ebaõige liitkaristuse mõistmisel kohtuotsuse resolutiivosas viidata üksnes KarS § 64 lg-le 1, sest sellisel juhul ei ole võimalik aru saada, milliseid mitme süüteo eest karistuse mõistmise sätteid on liitkaristuse mõistmisel kohaldatud. 11.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et juhul, kui isik tunnistatakse mitme kuriteo toimepanemises süüdi ühe kohtuotsusega, siis kuuluvad kohaldamisele KarS § 63 lg 1 (kuritegude ideaalkogumi korral) ja lg 2 (kuritegude reaalkogumi korral). Juhul aga, kui isik on toime pannud mitu kuritegu ja teda on nende toimepanemises süüdi tunnistatud mitme kohtuotsusega, kuulub kohaldamisele KarS § 65 lg 1 (kuritegude nn hiljem tuvastatud konkurentsi korral) ja lg 2 (kohtuotsuste kogumi korral). Seejuures on nii KarS § 63 lgs 2 kui ka § 65 lg-tes 1 ja 2 viidatud KarS §-le 64, milles sätestatakse üksnes liitkaristuse mõistmise tingimused ja eriliigiliste põhi- ja lisakaristuste täideviimise kord. Seetõttu tuleb liitkaristuse mõistmisel kohtuotsuse resolutiivosas viidata eelkõige KarS §de 63 ja 65 vastavatele lõigetele. Liitkaristuse mõistmisel tuleb juhinduda KarS §-s 64 sätestatust, kuid kohtuotsuse resolutsioonis sellele paragrahvile viidata ei ole vajalik, sest nagu juba öeldud sisaldub viide sellele juba KarS §-de 63 ja 65 vastavates lõigetes. 11.2 Tallinna Linnakohtu
  21. mai
  22. a otsusega tunnistati E. M. süüdi KarS §

§ 199lg 2 p-de 4 ja 5 järgi kuriteo eest, mille ta pani toime 16.

aprillil

  1. a, st enne Tallinna Linnakohtu
  2. juuni
  3. a kohtuotsuse tegemist. Samuti oli E. M.-il
  4. maiks
  5. a täielikult ära kantud
  6. juuni
  7. a kohtuotsusega mõistetud karistus - 30 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 sätestab, et kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus KarS §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Seega ei sõltu KarS § 65 lg 1 kohaldamine sellest, kas eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus on süüdimõistetul ära kantud täielikult või osaliselt või täielikult ära kandmata. Selline mehhanism liitkaristuse mõistmiseks on vajalik selleks, et vältida eksimist KarS § 64 lg-s 3 sätestatud reegli vastu. Ringkonnakohus aga leidis ekslikult, et kuna E. M. oli eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandnud, siis ei kuulu tema suhtes KarS § 65 lg 1 kohaldamisele. Lähtudes KarS § 65 lg-st 1 tuleb E. M.-le KarS §

§ 199

lg 2 p-de 4 ja 5 järgi mõistetud karistusele 1 kuu ja 5 päeva vangistust - liita temale

  1. juuni
  2. a kohtuotsusega mõistetud 30 päeva vangistust ning liitkaristusest tuleb maha arvata eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakantud karistus (30 päeva vangistust). Täpselt nii toimiski Tallinna Linnakohus
  3. mai
  4. a kohtuotsuse tegemisel. 11.3 Teine kuritegu, milles E. M. Tallinna Linnakohtu
  5. mai
  6. a otsusega tunnistati süüdi KarS § 200 lg 1 järgi, on toime pandud
  7. oktoobril
  8. a, st pärast Tallinna Linnakohtu
  9. juuni
  10. a kohtuotsuse tegemist. KarS § 65 lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Kuigi
  11. maiks
  12. a oli E. M.-il
  13. juuni
  14. a kohtuotsusega mõistetud karistus täielikult ära kantud, tuleb käesoleval juhul siiski KarS § 65 lg 2 kohaldamisele. Linnakohus mõistis E. M.-le KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuseks 1 kuu ja 5 päeva vangistust. Sellest oli
  15. maiks
  16. a E. M.-il ära kandmata 5 päeva ja see 5 päeva vangistust tuleb lugeda eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuseks. Põhjus on selles, et põhimõtteliselt tuleks isik kõigis enne kohtuotsuse tegemist toimepandud kuritegudes süüdi tunnistada ühe kohtuotsusega. Kui see aga ei ole võimalik, siis tuleb uue kohtuotsuse tegemisel lugeda isik kõigi nende kuritegude eest, mille eest talle mõistetakse karistus KarS § 65 lg 1 järgi, karistatuks eelmise kohtuotsusega. Seega kohaldas linnakohus
  17. mail
  18. a kriminaalseadust õigesti, kui mõistis E. M.-le pärast KarS § 200 lg 1 järgi karistuse mõistmist talle ka liitkaristuse KarS § 65 lg 2 järgi.
  19. Veel on linnakohus ja samuti ringkonnakohus jätnud tähelepanuta, et E. M.-i on karistatud ka Tallinna Linnakohtu
  20. novembri
  21. a kohtuotsusega, kuid selle karistuse arvestamine käesoleva kohtuotsuse tegemisel ei ole võimalik, sest see tooks kaasa süüdimõistetu olukorra halvendamise.
  22. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 5, § 362 p-dest 1 ja 2 ning § 363 lg-test 1, 2 ja 3 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  23. augusti
  24. a kohtuotsuse ja jõustab Tallinna Linnakohtu
  25. mai
  26. a kohtuotsuse. Lea Kivi, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.