Obsah (4)

§ 317§ 434§ 298§ 322

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-130-04 Otsuse kuupäev Tartu, 3. detsember 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja P. Jerofejev, liikmed J. Luik ja L. Laarmaa Kohtuasi Ülo Vineri hagi A

järgi nõukogu pädevuses. Vaidlusalune otsus kahjustab aktsiaseltsi majanduslikku olukorda ning see on vastu võetud aktsionäride teadmata. 2. Kostja ei tunnistanud hagi ja leidis, et nõukogu ei otsustanud aktsiaseltsi jagunemist, vaid otsustati asutada tütarettevõte. Nõukogu nõusolek on

§ 317lg 1 kohaselt vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks.

1. Viljandi Maakohus jättis
2. mai
3. a otsusega hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on

(ÄS) § 317 lg 1 järgi nõukogu nõusolek vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest. Nõukogu ei otsustanud aktsiaseltsi jagunemist ÄS § 434 mõttes. See, et nõukogu võttis seisukoha uue äriühingu asutamise küsimuses, ei tähenda, et selline äriühing ka luuakse. Ei saa eeldada, et nõukogu võttis vastu otsuse soovides, et seda küsimust ÄS § 298 lg 1 p 8 järgi aktsionäride üldkoosolekule otsustamiseks ei esitata. Vaidlusalune nõukogu otsus kiideti heaks aktsiaseltsi

1. märtsi
2. a üldkoosolekul. Seega pole tegemist otsusega, millest aktsionärid ei tea ja mille suhtes nad ei saa kaasa rääkida.
3. Hageja esitas linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4. Tartu Ringkonnakohus tühistas
5. juuli
6. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega tunnistas AS Viljandi ATP nõukogu
7. jaanuari
8. a otsuse kehtetuks.
9. Ringkonnakohus leidis, et tütarettevõtte moodustamine on äriühingu ümberkujundamine jagunemise teel (ÄS § 434), mille otsustamine on ÄS § 298 lg 1 p 8 kohaselt aktsionäride üldkoosoleku ainupädevuses. Tütarettevõtte moodustamine ei ole tehing, mis väljub äriühingu igapäevase majandustegevuse piiridest ja mille otsustamine on ÄS § 317 järgi nõukogu pädevuses. Seega otsustas nõukogu küsimuse, mis kuulub üldkoosoleku pädevusse. Nõukogu pädevust ületades tehtud otsus on seadusega vastuolus ja tuleb tunnistada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 ja ÄS § 322 lg 4 alusel kehtetuks.
10. Asjas esitatud materjalidega ei ole kooskõlas maakohtu põhjendus, et nõukogu otsus ei tähenda veel uue äriühingu moodustamist ning puudub eeldus, et nõukogu otsus võeti vastu sooviga vältida küsimuse andmist otsustamiseks üldkoosolekule. Nõukogu
11. oktoobri
12. a otsusega leiti, et juhatus peab tütarettevõtte asutamise küsimuses pöörduma üldkoosoleku poole.
13. jaanuaril
14. a tegi nõukogu otsuse anda juhatusele luba tütarettevõtte asutamiseks. Seega andis nõukogu juba
15. oktoobri
16. a otsusega juhatusele loa pöörduda juhatusel vaidlusaluses küsimuses üldkoosoleku poole ning polnud vajadust küsimust uuesti otsustada. Hiljem tehtud nõukogu otsus on eksitav, sest sellega anti juhatusele luba asutada tütarettevõte, samas, kui sellekohase loa saab anda vaid üldkoosolek. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
17. Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta maakohtu otsus muutmata.
18. Kaebuse järgi kohaldas ringkonnakohus vääralt ÄS § 306 lg-t 2, § 316 ja §
19. Ringkonnakohus järeldas oletuslikult, et
20. jaanuari
21. a otsusega andis nõukogu nõusoleku aktsiaseltsi jagunemiseks eraldumise teel. Nõukogu andis loa tehingu tegemiseks juhindudes otsust tehes ÄS §dest 316 ja 317 ning aktsiaseltsi põhikirja p-dest 6.1"6.
23. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidles hageja sellele vastu ja leidis, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
24. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks.
25. Ringkonnakohus kohaldas õigesti

sätteid. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et nõukogu, otsustades

1. jaanuaril
2. a tütarettevõtte asutamise, otsustas ühtlasi AS Viljandi ATP ÄS § 434 alusel ümberkujundamise jagunemise teel.

§ 434

lg 1 kohaselt toimub jagunemine likvideerimismenetluseta jaotumise või eraldumise teel. Kolleegium leiab, et tütarettevõtte asutamine on käsitatav äriühingu eraldumisena.

§ 434

lõike 4 järgi annab eraldumisel jagunev ühing osa oma varast üle ühele või mitmele omandavale ühingule ning omandav ühing võib olla olemasolev või ka uus ühing. Sama paragrahvi lõikes 5 sätestatakse, et eraldumisel saavad omandatava ühingu osanikeks või aktsionärideks jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid või ainsaks osanikuks või aktsionäriks saab jagunev ühing. Vaidlusaluses asjas on tuvastatud, et nõukogu otsuse kohaselt eraldatakse loodava tütarettevõtte osakapitaliks 3 miljonit krooni ning selle aktsionärideks on AS Viljandi ATP aktsionärid. 13. Tulenevalt ÄS § 2 lg-st 4 võivad äriühingud ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras.

IX-s osas esitatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada tasakaalustatult kõigi ühinemise-, jagunemise või ümberkujundamisprotsesside osaliste (eelkõige võlausaldajate ja osanike või aktsionäride) huvide kaitse.

§ 298

lg 1 p 8 kohaselt on aktsiaseltsi lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine aktsionäride üldkoosoleku ainupädevuses. Selline seadusest tulenev nõue on põhjendatud seetõttu, et kõik eelpoolnimetatud protsessid puudutavad oluliselt aktsionäride huve. Aktsiaseltsi jagunemine eeldab reeglina suurte rahaliste väärtuste ülevõtmist ning mõjutab otseselt äriühingu majandusseisu.

1. Ringkonnakohus leidis õigesti, et
2. jaanuaril
3. a otsustas nõukogu küsimuse üle, mis kuulus üldkoosoleku pädevusse. Seega oli nõukogu otsus vastuolus ÄS § 298 lg 1 p-ga 8 ja ringkonnakohus tunnistas õigesti ÄS § 322 lg-st 4 lähtuvalt nõukogu otsuse kehtetuks.

§ 322

lg 4 kohaselt võib kohus aktsionäri, juhatuse või nõukogu liikme nõudel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva nõukogu otsuse, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Kolleegium märgib, et nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamist ei välista asjaolu, et toimiku materjalide kohaselt kiideti 30. märtsil 2004. a AS Viljandi ATP üldkoosolekul 5. jaanuaril 2004. a nõukogu otsus heaks (tlk 46) ning sellega langes ära sisuline vajadus vaidlusaluse otsuse kehtetuks tunnistamiseks. P. Jerofejev, J. Luik, L. Laarmaa