KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis 3-4-1-24-04 10. detsember 2004. a Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi ja Villu Kõve Koht
§ 413
lg 2 on vastuolus PS § 23 lg-ga 3 ja jättis sel põhjusel analüüsimata asjassepuutuva sätte võimaliku vastuolu teiste kaebuse esitaja viidatud Põhiseaduse sätetega. Riigikohus peaks käesoleva asja otsustamisel analüüsima laiemalt ja abstraktsemalt asjassepuutuva sätte võimalikku vastuolu Põhiseadusega. I. Bernardov leiab, et juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemine ilma kaalutlusõiguseta on vastuolus proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega, samuti õigusega vabale eneseteostusele. 6. Eesti Riiklik Autoregistrikeskus on seisukohal,
§ 413
lg 2 ei ole Põhiseadusega vastuolus, korrates oma põhistusi põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-10-
- Riigikogu õiguskomisjon viitab oma seisukohtadele asjas nr 3-4-1-10-04, märkides, et juhtimisõiguse peatamist ei saa tõlgendada materiaalses mõttes karistusena, ja seetõttu ei ole ka LS § 413 lg 2 Põhiseadusega vastuolus. Samas tõdetakse õiguskomisjoni arvamuses, et kehtiv liiklusseaduse regulatsioon vajab õigusrahu põhimõttest lähtudes korrastamist seadusemuudatuste kaudu.
- Õiguskantsler leiab,
§ 413
lg 2 riivab ebaproportsionaalselt PS § 23 lg-s 3 sätestatud kahekordse karistamise keeldu, samuti § 15 lg 1 esimeses lauses ette nähtud kohtutee garantiid ja §ga 14 tagatud õigust korraldusele ja menetlusele, olles seega vastuolus PS §-ga 11, § 13 lg-ga 2, §ga 14, § 15 lg 1 esimese lausega ja § 23 lg-ga 3 nende sätete koostoimes. Samuti jääb õiguskantsler asjas nr 3-4-1-10-04 esitatud seisukohtade juurde. 9. Justiitsministri arvates ei ole LS § 413 lg 2 vastuolus PS §-ga 10, § 12 lg-ga 1 ega § 23 lg-ga 3. ASJASSEPUUTUV SÄTE 10. Liiklusseaduse (RT I 2001, 3, 6; 2004, 46, 329) § 413 lg 2: "
(2)Juhiloa väljaandnud asutus peatab juhtimisõiguse üheks kuuks, kui isikut on teist korda karistatud käesoleva seaduse § 745, § 7422 lõike 2 või 3, § 7433 või § 7435 lõike 2 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud." RIIGIKOHTU PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Tallinna Halduskohus on oma
- septembri
- a otsusega tunnistanud LS § 413 lg 2 vastuolus olevaks PS § 23 lg-ga 3, tuginedes argumentidele, mida on käsitletud Riigikohtu üldkogu
- oktoobri
- a otsuses asjas nr 3-4-1-10-04 (RT III 2004, 28, 297). Selles asjas asus üldkogu muu hulgas seisukohale, et piiri tõmbamine LS § 413 lg-te 1-8 siseselt oleks ebamõistlik, kuna need sätted moodustavad ühtse süsteemi (vt viidatud otsuse p 20). Käesoleva juhtumi asjaolud ei erine põhiseaduslikkuse järelevalve mõttes oluliselt üldkogu
- oktoobri
- a otsuse aluseks olnud asjaoludest. Mõlemal juhul vaidlustas kaebuse esitaja juhtimisõiguse peatamise halduskohtus. Mõlemal juhul rahuldas halduskohus kaebuse, tuginedes üksnes PS § 23 lg 3 väidetavale rikkumisele ja juhindudes Riigikohtu halduskolleegiumi
- veebruari
- a otsusest asjas nr 3-3-1-1-04 (RT III 2004, 7, 73). Hoolimata sellest, et Riigikogu õiguskomisjoni väitel kaalutakse käesoleval ajal liiklusseaduses sisalduvate põhimõtete korrigeerimist seadusemuudatuste kaudu, ei ole õigusnormistik ega rakenduspraktika vahepeal muutunud. Seetõttu leiab Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et üldkogu
- oktoobri
- a otsuses toodud põhjustel tuleb LS § 413 lg 2 jätta põhiseadusevastaseks tunnistamata ja Tallinna Halduskohtu taotlus rahuldamata.
- Seoses I. Bernardovi ja õiguskantsleri seisukohaga,
§ 413
lg 2 võib lisaks PS § 23 lg-le 3 olla vastuolus ka teiste Põhiseaduse sätetega, märgib kolleegium järgmist. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 1 kohaselt ei ole Riigikohus asja lahendamisel seotud taotluse, kohtuotsuse või -määruse põhistusega. Järelikult ei pea Riigikohus normi põhiseaduslikkuse hindamisel piirduma üksnes Põhiseaduse nende normidega, millele on osutatud menetluse aluseks olevas taotluses või kohtulahendis. Riigikohus võib hinnata ja peabki hindama vaidlusaluse normi õiguspärasust, lähtudes Põhiseaduse kogu normistikust ja mõttest (vt Riigikohtu üldkogu
- detsembri
- a otsus asjas nr 3-4-1-10-00 - RT III 2001, 1, 1, p 19). Samas ei tähenda eeltoodu siiski seda, et menetlusosalise arvamuses väljendatud taotlus kontrollida asjassepuutuva sätte vastavust mingile Põhiseaduse sättele, mida menetluse aluseks olevas taotluses või kohtulahendis ei ole märgitud, oleks Riigikohtule siduv. Seda, millises ulatuses on konkreetsel juhul vajalik kalduda kõrvale taotluse, kohtuotsuse või -määruse põhistustest, otsustab Riigikohus. Käesoleva põhiseaduslikkuse järelevalve asjaga analoogilise juhtumi lahendamisel otsustas Riigikohtu üldkogu asjas nr 3-4-1-10-04 mitte kõrvale kalduda halduskohtu poolt aluseks võetud motivatsioonist liiklusseaduse sätete analüüsimisel. Sel põhjusel ei pea ka põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium võimalikuks võtta käesolevas asjas, mis on üldkogu lahendatud asjaga analoogiline, seisukohta küsimuses, kas LS § 413 lg 2 võib olla vastuolus mõne Tallinna Halduskohtu otsuses nimetamata Põhiseaduse normiga. Märt Rask, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Villu Kõve