3-1-1-117-04

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-117-04 Otsuse kuupäev

1. detsember
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi K. K. väärteoasi Liiklusseaduse § 7417 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
3. mai
4. a otsus väärteoasjas nr 4-2548/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K. K. kaitsja vandeadvokaat Maidu Kaasik, kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. november
6. a (kirjalik menetlus) Resolutsioon
7. Tühistada Tallinna Linnakohtu
8. mai
9. a otsus K. K. väärteoasjas Liiklusseaduse § 7417 järgi ja saata väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks.
10. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. oktoobril
13. a kell 11.20 toimus P. mnt 20/22 hoovis liiklusõnnetus. Väärteoprotokoll koostati
14. novembril
15. a K. K.-le, kes protokolli kohaselt ei hoidnud takistusest möödumisel ohutut külgvahet ja sõitis otsa seisvale sõiduautole Ford Focus. Sellega põhjustas menetlusalune isik liiklusõnnetuse ja tekitas varalise kahju. Kohtuvälise menetleja
16. detsembri
17. a otsusega karistati K. K.LS § 7417 alusel 5 trahviühiku ehk 300 krooni suuruse rahatrahviga. Lisaks mõisteti menetlusaluselt isikult VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel välja menetluskulud kogusummas 3150 krooni liiklustehnilise ekspertiisi eest.
18. Menetlusalune isik vaidlustas otsuse Tallinna Linnakohtus, taotledes selle tühistamist ja menetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt rikuti kohtuvälises menetluses menetlusõigust, mis seisnes selles, et väärteoprotokolli ei võetud mitmeid menetlusaluse isiku ütlusi ning menetlus ei olnud igakülge ja täielik. Kohtuväline menetleja on otsuses tuginenud ainult ekspertiisiaktile. Ekspertiisiakt ise on aga vasturääkiv ja sisaldab puudusi.
19. Tallinna Linnakohtu
20. mai
21. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus leidis, et ei ole alust kahelda eksperdi arvamuses, et K. K. juhitud sõiduauto Renault Clio liikus ja N. T. juhitud Ford Focus seisis. Seevastu ei ole alust uskuda menetlusaluse isiku väiteid, et Ford liiklus tagurpidi. N. T. ei olnud vajadust sõitma hakkamiseks tagurdada. Pealegi oli tee piisavalt lai, et kaks autot oleks teineteisest mööda mahtunud.
22. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse K. K. kaitsja vandeadvokaat Maidu Kaasik, kes taotleb linnakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist. Ühtlasi taotletakse kohtukulude väljamõistmist riigilt. 4.1 Kaebuse kohaselt ei ole kohus tuvastanud, milline sündmus aset leidis. Väärteoprotokolli ja kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt seisnes K. K. rikkumine selles, et ta ei hoidnud takistusest möödumisel ohutut külgvahet. Kohtuistungil aga rääkisid nii tunnistaja (liiklusõnnetuse teine osapool), kui ka kohtuvälise menetleja esindaja tagant otsasõidust. Liiklusnõudeid ei rikkunud K. K., vaid liiklusõnnetuse teine osapool. 4.2 Kohtu ja kohtuvälise menetleja järeldused kahju kohta on oletuslikud. Väärteoprotokollis ei ole infot tekitatud kahju kohta. 4.3 Kohus uuendas ebaseaduslikult menetluse, et kuulata üle teine liiklusõnnetuse osapool. Kassaator leiab, et selleks ei olnud vajadust. Tunnistaja oli juba üle kuulatud kohtuvälises menetluses ja tema ütlused olid kohtule teada. Menetluse uuendamine ei ole väärteomenetluses lubatud, Lisaks ei selgunud uusi asjaolusid, küll aga halvendati menetlusaluse isiku olukorda. Kahtlused oleks tulnud tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Lisaks ei järginud kohus
23. mai
24. a istungil seadusega ettenähtud kohtuistungi läbiviimise korda, kuna ei viinud läbi asja arutamise alustamisel vajalikke toiminguid (sh õiguste tutvustamine). 4.4 Kohus ei hinnanud kõiki tõendeid ega põhjendanud, miks ta jättis osa tõendeid tähelepanuta ja eelistas ühtesid tõendeid teistele. Kohtuotsuses sisalduv seisukoht, et Ford Focuse ees ei seisnud ühtegi autot, ei pea fototahvlite kohaselt paika. Kohus ei ole arvesse võtnud K. K. kaitsjate seisukohti ega põhjendanud seda. 4.5 Kohus ei ole otsuses kajastanud seda, et kohtule esitati täpsustusi protokolli muutmiseks. Samuti ei ole kohus teinud selle kohta määrust. 4.6 Ekspertiisi määramine
25. oktoobri 2003 määrusega oli ebaseaduslik, sest menetlusalusele isikule ei tutvustatud tema õigusi ekspertiisi määramisel, millega rikuti KrMK §
26. Samuti ei võimaldatud menetlusalusele isikule ekspertiisiakti täiendamist, taanduse esitamist, eksperdi määramist ja täiendavate küsimuste esitamist. Seetõttu ei saa eksperdiarvamust tõendina kasutada. Kuna ekspertiisiakt on ebaseaduslik, ei saa menetlusaluselt isikult ka ekspertiisitasu välja mõista. Ühtlasi leitakse, et kohus ei või tugineda tõenäolises vormis antud eksperdiarvamusele ja viidatakse Riigikohtu lahendile asjas nr 3-1-1-4-
27. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
28. Vastuseks kassaatori väidetele, et kohtuväline menetleja ja kohus on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust, märgib kriminaalkolleegium järgmist.
29. Väärteoprotokollis sisalduva teokirjelduse kohaselt menetlusalune isik "juhtis mootorsõidukit, ei hoidnud takistusest möödumisel ohutut külgvahet, mille tõttu sõitis otsa seisvale sõiduautole Ford Focus /---/ Põhjustas liiklusõnnetuse ja tekitas varalise kahju T. N.-le ja AS Hansa Liisingule." Täpselt samal moel on tegu kirjeldatud ka linnakohtu otsuses (tl 52). Vaidlus puudub selle üle, et kokkupõrge toimus, küsimus on selles, kumb autodest liikus. Kohus leidis tõendeid hinnates, et Ford Focus seisis ja liikuvaks autoks oli K. K. juhitud Renault Clio. Seega ei ole kohus väljunud väärteoprotokollis sisalduvast teokirjeldusest. Tähtsust ei oma siinkohal asjaolu, et kohtuvälise menetleja esindaja on nimetanud tegu tagant otsasõiduks.
30. Vastavalt VTMS § 69 lg 2 p-le 5 peab väärteoprotokoll sisaldama teavet põhjustatud kahju kohta. Rikkumise kirjelduses sisalduvat lauset "Põhjustas liiklusõnnetuse ja tekitas varalise kahju T. N.-le ja AS Hansa Liising'ule" ei saa aga lugeda piisavaks teabeks kahju kohta. Lisaks sellele, et protokollis näidatakse kellel kahju tekkis, tuleb ka näidata, milles kõnealune kahju seisnes. See ei tähenda tingimata kahju rahalise suuruse määramist, kuid varalise kahjuga liiklusõnnetuse korral tuleb tuua välja autodel tekkinud kahjustused. Siiski leiab kriminaalkolleegium, et tegemist ei ole menetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 tähenduses, kuna see ei ole toonud kaasa ebaseaduslikku ega põhjendamatut kohtuotsust, sest kahju rahalist suurust ei ole väärteoasjas tehtud otsustega tuvastatud, ega menetlusaluselt isikult välja mõistetud. Autodel olevad kahjustused on aga fikseeritud liiklusõnnetuse aktis ning tõendatud autodest tehtud fotodega.
31. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et Väärteomenetluse seadustik ei näe ette kohtuliku uurimise uuendamist. Väärteomenetluse seadustikus on piisava täpsusega reguleeritud kaebuse kohtulikku arutamist maa- ja linnakohtus, kuid selles puudub lahendi tegemiseks vajalike küsimuste nõupidamistoas otsustamise kord. Seega tuleb vastavalt VTMS §-le 2 nõupidamistoas tekkinud küsimuste lahendamise korra osas lähtuda kriminaalmenetluse sätetest. Kohtuotsuse tegemise ajal, so
32. mail
33. a kehtinud KrMK § 267 lg-d 1 ja 2 reguleerisid juhtumit, kui kohus nõupidamistoas lahendi tegemiseks vajalike küsimuste otsustamisel tunnistab vajalikuks täiendavalt selgitada mõnd asjaolu, millel on asjas tähtsust. Sellisel juhul võis kohus lahendit tegemata uuendada oma määrusega kohtuliku uurimise. Samuti nähti ette, et pärast uuendatud kohtuliku uurimise lõpetamist tuli uuesti ära kuulata kohtulikud vaidlused. Seejuures märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kohtuliku uurimise uuendamisega ei kahjustanud kohus menetlusaluse isiku õigusi. Kohtulik uurimine uuendati selleks, et kuulata üle tunnistaja, kelleks oli teine liiklusõnnetuse osaline. Tunnistaja vahetu ülekuulamine võimaldab menetlusalusel isikul esitada talle küsimusi ja seeläbi paremini demonstreerida tunnistaja ütluste väidetavat mitteusaldusväärsust. Seega tagab tunnistaja vahetu ülekuulamine menetlusaluse isiku õigusi (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
34. novembri
35. a otsus asjas nr 3-1-1-107-04), mitte ei kahjusta neid. Seda kinnitab ka asjaolu, et õigus tunnistaja küsitlemiseks kuulub Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art-s 6 sätestatud õiguste hulka. Kassaator väitis ühtlasi, et pärast kohtuliku uurimise uuendamist ei viinud kohus
36. mai
37. a istungi rakendamisel läbi seaduses sätestatud toiminguid, sh ei tutvustanud menetlusalusele isikule tema õigusi. Kohtuistungi protokollist (tl 41) ei nähtu tõepoolest menetlusalusele isikule tema õiguste tutvustamist, kuid et tegemist ei olnud esimese kohtuistungiga, siis selles väärteoasjas leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et seda ei saa pidada menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks.
38. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et ekspertiisimääruse tegemisel on rikutud menetlusõigust ja ei ole tagatud menetlusalusele isikule tema õigusi. Väärteomenetluse seadustik ei reguleeri tõendite kogumist, see toimub kriminaalmenetluse regulatsiooni alusel. Ekspertiisi määramise ajal kehtinud KrMK § 157 lg 1 näeb ette, et uurija on kohustatud tutvustama kahtlustatavat või süüdistatavat ekspertiisimäärusega ja selgitama talle tema õigused ekspertiisi tegemisel, mille kohta tehakse määrusele märkus. Väärteomenetlusse ülekantuna tähendas see, et ekspertiisimääruse teinud kohtuvälise menetleja ametnik pidi tutvustama menetlusalusele isikule ekspertiisimäärust ja selgitama talle tema õigusi ekspertiisi tegemisel, mille kohta tehakse määrusele märkus. Menetlusalusel isikul oli sama paragrahvi teise lõike kohaselt õigus avaldada taandust eksperdi vastu, taotleda eksperdi määramist tema poolt näidatud isikute hulgast, esitada taotlusi täiendavate materjalide väljanõudmiseks ja tutvuda ekspertiisiaktiga või ekspertiisist keeldumise aktiga, samuti ka eksperdi ülekuulamise protokolliga. Määruse tegemise ajal (
39. oktoobril
40. a) oli K. K. puhul tegemist menetlusaluse isikuga, kuna juba
41. oktoobril
42. a (s.o liiklusõnnetuse toimumise päeval) koostatud liiklusõnnetuse aktis on toimunu kirjelduses märgitud, et K. K. sõitis otsa seisvale autole. Seega menetleti alates
43. oktoobrist
44. a tema väärteoasja. Käesolevas asjas puuduvad andmed selle kohta, et K. K.-le oleks tutvustatud ekspertiisimäärust (vastav märge määrusel puudub). Samas ei tähenda see automaatselt tõendi lubamatust. Välja tuleb selgitada see, kas ekspertiisiga rikuti menetlusaluse isiku õigusi. Vastavalt KrMK § 59 lg-le 5 oli menetlusosalistel õigus taotleda eksperdiarvamuse ebaselguse või mittetäielikkuse korral täiendekspertiisi, ekspertiisiarvamuse põhjendatuses või õigsuses kahtlemise korral KrMK § 59 lg-le 6 aga kordusekspertiisi. Neid võimalusi selles asjas kasutatud ei ole. See-eest on ekspert kohtuistungil ülekuulatud. Arvestada tuleb sellegagi, et praegu kehtiv kriminaalmenetluse seadustik ei näe enam ette ekspertiisimääruse tutvustamise nõuet. Sellest tulenevalt leiab kriminaalkolleegium, et eksperdiarvamus on käesolevas asjas lubatav tõend. Kassaator on ühtlasi vaidlustanud ekspertiisiakti väitega, et eksperdiarvamus on antud tõenäolises vormis. Kriminaalkolleegium juhib tähelepanu asjaolule, et asjas 3-1-1-4-99 on käsitletud kohtuotsuses esitatud seisukohtade oletuslikkust. Kohtuotsus peab tuginema tõendite hindamisest tulenevale veendumusele tõendamiseseme asjaolude esinemises. See veendumus kujuneb tõendite vaba hindamise tulemusel ning ei tähenda, et esitatud tõend " eksperdiarvamus " ei võiks olla tõenäolises vormis. Viimast on Riigikohtu kriminaalkolleegium leidnud ka
45. detsembri
46. a otsuses asjas 3-1-1-121-97, kus märgiti järgmist: "Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et kehtivast kriminaalmenetluse seadusest ei tulene nõuet, et tõendina saaks käsitada üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust."
47. Toimikusse on lisatud K. K. ja tema kaitsja S. Soesoni taotlus
48. mai
49. a kohtuistungi protokolli paranduste tegemiseks (tl 39). Taotlus on esitatud tähtaegselt. Seega oleks kohus pidanud tehtud märkused lahendama VTMS §-s 106 sätestatud korras, kuid seda kohus teinud ei ole. Riigikohtul puudub võimalus kontrollida nende märkuste põhjendatust ja sellest tulenevalt ei ole võimalik objektiivselt hinnata ka kohtuotsuses kajastatud tõendite sisu kirjelduse ja kohtu järelduste vastavust kohtuistungil kontrollitud tõenditele. Sellest tulenevalt tunnistab Riigikohtu kriminaalkolleegium VTMS § 150 lg 2 alusel selle rikkumise menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, mis toob kaasa linnakohtu otsuse tühistamise. Seetõttu puudub Riigikohtu kriminaalkolleegiumil võimalus selles asjas ise uue otsuse tegemiseks või menetluse lõpetamiseks.
50. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7, § 175 p-st 2 ja §-st 176 Riigikohtu kriminaalkolleegium, rahuldab kassatsiooni osaliselt, tühistab Tallinna Linnakohtu
51. mai
52. a otsuse ja saadab K. K. väärteoasja Liiklusseaduse § 7417 järgi uueks arutamiseks samale linnakohtule. Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar