lg 1 teine lause "Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu
vastaseks tunnistamist" tähendab ka kohustust selline taotlus lahendada. Kohtunik ei või nimetatud kohustuse täitmisest taganeda isegi siis, kui põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse ettenähtavaks tulemuseks on avaliku arvamuse eiramine. Minu arvates oleks vastupidine seisukoht õigusriigis sobimatu. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohustuse täitmine eeldab menetlusosaliste kõigi asjakohaste oluliste väidete kontrollimist. Veelgi enam, Riigikohus on asja nr 3-4-1-10-00 lahendamisel rõhutanud, et "Riigikohus võib hinnata ja peabki hindama vaidlusaluse normi õiguspärasust, lähtudes
kogu normistikust ja mõttest". Käesolevas asjas on kolleegium jätnud tähelepanuta I. Bernardovi ja õiguskantsleri Riigikohtule esitatud väited võimalikest vastuoludest
teiste sätetega. Kolleegium piirdus vaid
Ekslik ja kaebuse esitaja õiguste rikkumisele viiv on seisukoht (otsuse p 12), et Riigikohtule pole siduvad menetlusosaliste väited võimalikest teistest vastuoludest. Loomulikult pole nimetatud väited Riigikohtule siduvad selles mõttes, et Riigikohus peaks nendega soostuma. Kuid käesolevas otsuses peetakse silmas hoopis võimalust jätta sellised väited tähelepanuta. Niisugune seisukoht pole kooskõlas ausa kohtumenetluse põhimõtetega. See, et nimetatud põhimõtted on jäetud sõnaselgelt sätestamata Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses, pole oluline. Lõppkokkuvõttes pole oluline ka see, et Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadust on võimalik tõlgendada viisil, mille tulemus on vastuolus ausa kohtumenetluse põhimõtetega ja võimaldab sellisena kolleegiumi valikuid põhjendada. Menetlusnorme tuleks tõlgendada kooskõlas põhimõtetega. Osa ausa kohtumenetluse põhimõtetest on kajastatud teistes menetlusseadustikes, osa
s. Näiteks TsMS § 330 lg-s 6 on sätestatud, et ringkonnakohus peab otsuses vastama apellatsioonkaebuse põhjendustele. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses tuleks sama põhimõtet sõnastada kohtu kohustusena vastata menetlusosaliste väidetele võimalike teiste vastuolude kohta
ga.
Tegemist pole pelgalt subjektiivse õiguse, vaid põhimõttega. Selle sisuks ei ole eeskätt võimalus olla kohtuistungil, vaid aktiivne osalemine – õigus olla ära kuulatud ning kohtu kohustus arvestada esitatud taotluste ja seisukohtadega või keeldumist motiveerida. Seepärast leian, et kolleegium on seda põhimõtet ja kohustust eiranud, sest jättis menetlusosaliste väited tähelepanuta. Otsuses tehtud viide Riigikohtu üldkogu varasemale lahendile asjas nr 3-4-1-10-04 on vaid näiv põhjendus. Viidatud otsuses on samuti jäetud motiveerimata, miks kohus pole vastanud menetlusosaliste väidetele.
lg-st 1 nähtub, et õiguskantsleri olulisim ülesanne on põhiseaduslikkuse järelevalve. Õiguskantsleri arvamuses esitatud väidete tähelepanuta jätmine pole kooskõlas selle põhiseadusliku institutsiooni pädevuse, riigi kooskõlalise tegevuse nõude ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse põhimõtetega. Kolleegiumi valitud tee pole ka mõistlik. Samas asjas võib apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses taotleda põhiseaduslikkuse järelevalvet uuesti, viidates teistele võimalikele vastuoludele. Ka teistes analoogilistes asjades võib tekkida juhtimisõiguse peatamise põhiseaduslikkuse küsimus. See võib viia seni käsitlemata vastuolude hindamiseni, kui kohtud seda Riigikohtult taotlevad. Mõistetavalt on niisugune korduv põhiseaduslikkuse kontrollimine vastuolus kohtumenetluse ökonoomia põhimõttega. Erinevad kohtulahendid (juhtimisõiguse peatamine on/ei ole
ga kooskõlas) eksitavad avalikkust ning tingivad ebakindlust õiguse kohaldamisel. Kohtumenetluse ajal pole kaebuse esitanud isiku juhtimisõiguse peatamine minu arvates põhimõtteliselt võimalik ja selle karistuse kohaldamise õiguspärasus aastaid pärast karistusotsust on küsitav. Endiselt jääb ebaselgeks, seda ka käesolevas asjas teostatava konkreetse normikontrolli raames, kas juhtimisõiguse peatamise regulatsioon seadustes on kooskõlas
ga või ei ole. Riigikohus on seni võtnud vaid seisukoha, et see regulatsioon pole vastuolus
Teistele võimalikele vastuoludele pole Riigikohus hinnangut andnud, kuigi menetlusosalised on seda taotlenud. Leian, et juhtimisõiguse peatamise praegu kehtiv regulatsioon on
ga abstraktselt vastuolus selle karistuse proportsionaalsuse ja võrdsuspõhiõiguse osas ning nõuetekohase menetluse puudumise tõttu. Viimane vastuolu on oluline ka selles asjas – konkreetse normikontrolli teostamisel. Liikluskorda rikkunud isikul ei ole võimalik esitada väiteid juhtimisõiguse peatamise või selle kestuse vastu. Juhtimisõiguse peatamisel sisulist menetlust ei toimu. Liiklusseaduse §-s 413 sätestatud tagajärg saabub fataalselt pärast väärteomenetluses määratud karistuse jõustumist. Kui isikule on määratud liikluskorra rikkumise eest ka väike rahatrahv, siis järgneb automaatselt ikkagi juhtimisõiguse peatamine Liiklusseaduse § 413 alusel. Rahatrahvi määramisel ei toimu mingit arutelu juhtimisõiguse peatamise üle. Samuti pole väärteoasja kohtuvälisel menetlejal õigust otsustada juhtimisõiguse peatamise vajalikkuse või selle kestuse üle. Selline menetlus on minu arvates
ga vastuolus. Järelikult on õige I. Bernardovi Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuse põhjendus – juhtimisõiguse peatamisel on rikutud tema põhiõigusi, sest juhtimisõiguse peatamise menetlus polnud nõuetekohane. Tallinna Halduskohtu otsuses seevastu leiti, et kuna juhtimisõiguse peatamine on vastuolus
lg-ga 3, siis pole vajalik analüüsida võimalikke teisi vastuolusid
ga. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsuse tulemusel on Tallinna Halduskohtu kehtiv otsus, millega tühistati juhtimisõiguse peatamise otsus, sisuliselt põhjendamata. Ainsa põhjenduse – väite, et juhtimisõiguse peatamine on vastuolus
Kuna jõus on kohtuotsus juhtimisõiguse peatamise otsuse tühistamise kohta, siis puudub I. Bernardovil otsene huvi talle soodsa kohtuotsuse muutmiseks ja apellatsioonkaebuse esitamiseks. Kui mingitel põhjustel, näiteks ebakindluse tõttu ei esita apellatsioonkaebust ka ARK, siis jääb jõusse kohtuotsus, millel põhjendused ilmselgelt puuduvad. Tõnu Anton Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.