KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-120-04 Otsuse kuupäev 13. detsember 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kohtuasi H. K. väärt

§ 661

lg 3 järgi ning kvalifitseerides LS § 7422 lg 1 järgi kvalifitseeritud teo ümber LS § 7436 lg 1 järgi ning karistades H. K. kolme trahviühiku ehk 180 krooni suuruse rahatrahviga.

1. VTMS § 23 alusel mõista riigieelarve vahenditest H. K.-le välja tema poolt kaitsjale makstud summa 7198 (seitse tuhat ükssada üheksakümmend kaheksa) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. H. K.-le koostati
3. augustil
4. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta samal päeval juhtis Tallinnas X maanteel mootorsõidukit Honda X8R kiirusega 63 km/h (+/- 3km/h) ja ületas seega lubatud kiirust mitte vähem kui 10 km/h. Lisaks oli mootorsõiduk registreerimata, puudus liikluskindlustuse leping ja juhiluba. Need rikkumised on kvalifitseeritavad liiklusseaduse §-de 7422, 743, 741 lg 1 ja liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 3 järgi.
5. Kohtuvälise menetleja
6. septembri
7. a otsusega karistati menetlusalust isikut LS § 7422 lg 1 järgi 3 trahviühiku (180 krooni) ja LS §-de 743,

§ 661lg 3 järgi 15 trahviühiku ehk 900 krooni suuruse rahatrahviga.

Otsuses leiti, et hoolimata sellest, et kõnealuse sõiduki mootori töömaht on 49 cm3 ja valmistajakiirus 45 km/ h, ei saa seda pidada mopeediks, vaid tegemist on mootorsõidukiga. Sõiduk, mille tegelik kiirus ületab oluliselt valmistajatehase kiiruse ja seejuures ka asulasisesel teel lubatud kiiruse, saab kuuluda üksnes mootorsõidukite kategooriasse. Ei ole mõeldav, et juhul, mil sõiduk on võimeline arendama kiirust 60-70 km/h, ei peaks selle sõiduki juht omama mootorsõiduki juhtimise õigust ning tohiks jätta täitmata muud mootorsõiduki juhile esitatavad nõuded.

1. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas Tallinna Linnakohtule kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja, kes taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, mis ei raskendaks menetlusaluse isiku olukorda. Kaebuse kohaselt ei ole H. K. juhitud Honda puhul tegemist mootorsõidukiga, kuna selle valmistajakiirus on 45 km/h. Asjaolu, et sõiduk liikus tegelikult kiiremini kui valmistajakiirus, ei tee sellest sõidukist automaatselt mootorsõidukit. Sellest tulenevalt ei saa H. K. karistada liiklusseaduse §-de 7422, 743, 741 lg 1 ja liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 3 järgi, kuna neid rikkumisi saab toime panna ainult mootorsõiduki juht. Kaebuse kohaselt on mootorsõiduki määratlemisel lähtumine lisaks LS § 12 lg-s 2 sätestatud valmistajakiirusele veel ka fikseeritud tegelikust kiirusest, vastuolus nullum crimen nulla poena sine lege põhimõttega. Kiiruse ületamine oleks tulnud kaebuse esitaja arvates kvalifitseerida LS § 7436 järgi, mis sätestab muuhulgas ka mopeedijuhi vastutuse liiklusnõuete rikkumise eest. Lubatud sõidukiiruse ületamise eest määras kohtuväline menetleja 3 trahviühiku ehk 180 krooni suuruse rahatrahvi. VTMS § 132 p 2 kohaselt ei tohi kohus uue otsuse tegemisel menetlusaluse isiku olukorda raskendada ja seega ei saa kohtu poolt mõistetav rahatrahv olla suurem kui 3 trahviühikut ehk 180 krooni. Ühtlasi juhiti tähelepanu sellele, et kohtuvälise menetleja otsuses on karistuse määramisel rikutud KarS § 63 lg-t
3. Tallinna Linnakohtu
4. septembri
5. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus nõustus kohtuvälise menetleja otsuses sisalduva seisukohaga, et mopeediks saab lugeda üksnes sõidukit, mille tegelik liikumiskiirus avalikul teel või tänaval ei ületa valmistajatehase märgitut. Kohus leidis, et kuna käesoleval juhul oli sõidukile ümberseadistamisega antud mootorsõiduki tunnused, ei saa seda enam käsitada mopeedina.
6. Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Erki Vabamets, kes taotleb linnakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega ei raskendata tema kaitsealuse olukorda. Lisaks taotletakse menetlusalusele isikule kaitsjatasu hüvitamist riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. 5.1 Kassatsioonkaebuses korratakse linnakohtule esitatud kaebuse seisukohti, et H. K.-le süükspandud rikkumisi saab toime panna üksnes mootorsõiduki juht, kuid käesoleval juhul oli sõidukiks mopeed. Seega kohaldati H. K.-i karistades vääralt materiaalõigust. Karistuse määramisel on ebaõigesti kohaldatud KarS § 63 lg-t 1 ja
7. 5.2 Lisaks on oluliselt rikutud menetlusõigust, kuna menetlust ei ole lõpetatud VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti ei vasta kohtuotsuse lõpposa järeldused tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele, kuna puuduvad igasugused tõendid sõiduki ümberehitamise kohta, millele viidatakse linnakohtu otsuses. Kohtuotsuses puudub VTMS § 11 p-s 1 nõutud teave ja sellega on oluliselt rikutud isiku kaitseõigust.
8. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas vandeadvokaat Erki Vabamets kassatsioonkaebuses sisalduvat taotlust. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Mopeedi ja mootorsõiduki eristamist on käsitletud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt kohtuasjas nr 31-1-57-03 (RT III 2003, 25, 249 ) tehtud kohtuotsuses. Selle otsuse kohaselt tuleb mopeedi mõiste määratlemisel lähtuda liiklusseaduse lisas 1 märgitust, mille kohaselt on mootorsõiduki ja mitte enam mopeediga tegemist siis, kui on täidetud vähemalt üks kahest tingimusest: sõiduki sisepõlemismootori töömaht on suurem kui 50 cm3 või valmistajakiirus on suurem kui 45 km/h. Kõnealusel juhtumil oli tegemist sõidukiga, mille valmistajakiirus oli 50 km/h - seega lubatud piirmäärast 5 kilomeetri võrra suurem. Seetõttu asuski Riigikohus seisukohale, et selle sõiduki puhul ei olnud tegemist mitte mopeedi, vaid mootorrattaga, mille juhtimisel kehtivad kõik Liikluseeskirjas sätestatud mootorsõiduki juhile esitatavad nõuded ja kohustused.
10. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et H. K. juhtis sõidukit, mille valmistajakiirus, s.o valmistaja poolt sõidukile määratud suurim kiirus (LE § 2 lg 55), oli 45 km/h ja mootori töömaht oli 49 cm3 - seda tõendab väärteomaterjalide hulgas olev AS Bike & Boat World õiend (kohtuvälise menetluse materjalid, leht 7). Arvestades, et käesolevas väärteoasjas puuduvad andmed selle kohta, et tegelikult oleks valmistajakiirus või mootori töömaht suurem ning liiklusseadus seob mopeedi mõiste valmistajakiirusega, ei saa sõidukit Honda X8R lugeda liiklusseaduse mõttes mootorsõidukiks ei valmistajakiirusest ega mootori töömahust lähtuvalt.
11. Vaagimist vajab aga küsimus, kas sõidukit, mis liiklusseaduses esitatud kahe formaalse tunnuse poolest ei oleks mootorsõiduk, saab siiski tunnistada mootorsõidukiks mingi täiendava kriteeriumi alusel (antud juhul " lähtuvalt liikumisest valmistajakiirust ületava sõidukiirusega). Ka kohtuasjas nr 3 -1-1-57-03 tõusetus küsimus sellest, kas mopeedi ja mootorsõiduki piiritlemisel võib lisaks kahele liiklusseaduses otseselt nimetatud tunnusele (valmistajakiirus ja mootori töömaht) kasutada täiendavat kriteeriumi - asjaolu, kas vastaval sõidukil on tüübikinnitus ja kas see sõiduk on kantud liiklusregistrisse. Kõnealuses kohtuasjas tehtud otsuses vastas Riigikohus sellele küsimusele eitavalt.
12. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ka käesoleva väärteoasja menetlemisel tuleb mopeedi ja mootorsõiduki piiritlemisel jääda liiklusseaduses esitatud kahe formaalse tunnuse juurde ja mitte kasutada täiendavat kriteeriumi. Tuleb nõustuda kassaatoriga, et käesoleval juhul tähendaks täiendava kriteeriumi kasutamine karistusõiguse laiendavat ja selle kaudu menetlusaluse isiku olukorda raskendavat tõlgendamist, mis oleks vastuolus Põhiseaduse § 23 lg-s 1 ning KarS §-s 2 sätestatud nullum crimen, nulla poena sine lege scripta, stricta, paevia põhimõttega.
13. Kuna H. K.-i sõiduki puhul ei olnud tegemist mootorsõidukiga, ei saa teda ka karistada LS § 7422 lg 1, § 743,

§ 661lg 3 järgi, sest nende rikkumiste subjekt saab olla üksnes mootorsõiduki juht.

Eelmärgitu ei tähenda siiski mopeedijuhi õigust karistamatult lubatud piirkiirusi ületada. Mopeedijuhi vastutus liiklusnõuete rikkumise, sh lubatud sõidukiiruse ületamise eest tuleneb LS § 7436 lg-test 1 ja

1. Vastavalt liikluseeskirja § 126 p 1 ei tohi juht sõita kiiremini valmistajakiirusest. Mopeedijuht ei tohi seega sõita kiiremini kui 45 km/h. Ühtlasi ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest (LE § 126 p 3) ega suurimast lubatud sõidukiirusest asulasisesel või asulavälisel teel (LE § 124 p 1 ja 2).
2. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et H. K. juhtis asulas mopeedi kiirusega 63 (+/-3) km/h, ületades seega nii suurimat lubatud sõidukiirust asulasisesel teel kui ka valmistajakiirust. Valmistajakiiruse ületamist ei ole H. K.-le väärteoprotokollis ette heidetud. Rahuldada tuleb aga kassaatori taotlus kvalifitseerida asulasisese piirkiiruse ületamine mitte vähem kui 10 km/h ümber LS § 7436 lg 1 järgi ja karistada menetlusalust isikut rahatrahviga mitte rohkem kui kolm trahviühikut.
3. Kriminaalkolleegium peab vajalikuks obiter dictum korras märkida, et teistsugune võiks olla olukord juhul, kui oleks tõendatud, et sõiduk on ümber ehitatud ja sellega mootori töömahtu või tippkiirust suurendatud. Mopeedi omavolilise ümberehitamise korral, millega suurendatakse sõiduki tippkiirust või töömahtu, võiks tulla kõne alla ka isiku karistamine LS § 7412 järgi. Käesolevas asjas tuleb aga nõustuda kassaatoriga selles, et linnakohtu otsuses sisalduv väide H. K.-i sõiduki ümberehitatuse kohta ei tugine väärteoasjas kogutud tõenditele.
4. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 8 tühistab kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu
5. septembri
6. a otsuse H. K.-i väärteoasjas ja teeb ilma menetlusaluse isiku olukorda raskendamata uue otsuse, millega lõpetab VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetluse LS § 743,

§ 661lg 3 järgi ning kvalifitseerib H.

K.-le LS § 7422 lg 1 järgi süüks arvatud teo ümber LS § 7436 lg 1 järgi ning karistab H. K.-i selle rikkumise eest rahatrahviga kolm trahviühikut ehk 180 krooni. Peeter Vaher, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris