3-3-1-85-04

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-85-04

1. detsember 2004 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Toomas Raisi (Raisti) kaebus Eesti Autoregistrikeskuse Pärnu büroo
2. augusti
3. a juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 7262 tühistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
4. septembri
5. a ja
6. septembri
7. a määrused haldusasjas nr 23/1032/04 Toomas Raisi (Raisti) erikaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Toomas Raisi (Raisti) erikaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
8. septembri
9. a määrus haldusasjas nr 2-3/1032/04 ja Tallinna Ringkonnakohtu
10. septembri
11. a määrus haldusasjas nr 2-3/1032/
12. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
13. Eesti Autoregistrikeskuse (ARK) Pärnu büroo
14. augusti
15. a otsusega nr 7262 peatati Liiklusseaduse § 413 lg 1 alusel Toomas Raisi (Raisti) juhtimisõigus 3 kuuks.
16. Nimetatud otsuse peale esitas T. Rais (Raist) kaebuse Pärnu Halduskohtusse, taotledes juhtimisõiguse peatamise otsuse tühistamist. Samas kaebuses taotles T. Rais (Raist) esialgse õiguskaitse kohaldamist – ARK Pärnu büroo
17. augusti
18. a juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 7262 kehtivuse peatamist. Taotlust motiveeris T. Rais (Raist) asjaoluga, et otsuse peatamata jätmine takistab kaebajal täita oma tööülesandeid ning ka teiste isikute tööd. Kaebaja leidis, et ühe ja sama teo eest on talle määratud kaks karistust: rahatrahv väärteo eest ning juhtimisõiguse peatamine.
19. Pärnu Halduskohus rahuldas
20. augusti
21. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas ARK Pärnu büroo
22. augusti 2004 otsuse nr 7262 kehtivuse kuni kohtulahendi jõustumiseni.
23. Pärnu Halduskohtu
24. augusti 2004 kohtumäärusele esitas erikaebuse ARK. Erikaebuses leitakse, et kuigi antud juhul formaal-juriidiliselt esineb HKMS §-s 121 lg 2 sätestatud alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaaluda ka avalikku huvi. Erikaebuse esitaja arvates kohus on jätnud tähelepanuta kodanike elu, tervise ja vara ohustamise võimalikkuse.
25. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
26. septembri
27. a määrusega rahuldati erikaebus. Ringkonnakohus tühistas Pärnu Halduskohtu
28. augusti
29. a määruse ja tegi uue määruse, millega jättis T. Raisi (Raisti) esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus põhjendas määrust järgmiselt: esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele ning kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi; käesoleval juhul on kaebaja õiguste riive juhtimisõiguse peatamisel tavapärasest intensiivsem, kuivõrd juhtimisõiguse peatamine takistab isikul tööülesannete täitmist ning pikaajalise juhtimisstaaži juures pole tal esinenud varasemaid liikluseeskirjade rikkumisi; teiselt poolt on juhtimisõiguse peatamine efektiivne vahend liiklusõiguserikkumiste ärahoidmiseks, mille suhtes on tugev avalik huvi; tunduvalt olulisem on esialgse õiguskaitse kohaldamisel aga see, et kui kohtud hakkaksid olukorras, kus Liiklusseaduse juhtimisõiguse peatamise sätete suhtes on algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, kohaldama juhtimisõiguse peatamise otsuste suhtes massilist esialgset õiguskaitset, tekitaks see kuni põhiseaduslikkuse vaidluse lahendamiseni liikluses karistamatuse tunde; Liiklusseaduse juhtimisõiguse peatamise regulatsiooni võimalikel menetlus- ja vormivigadel, isegi kui on rikutud Põhiseadust, ei või olla määravat tähendust. Kaebuse rahuldamine ei ole tõenäoline ka juhtimisõiguse peatamise regulatsiooni võimalike vormilise ja menetlusliku põhiseadusevastasuse korral. Ringkonnakohus nentis määruses, et tulenevalt HKMS § 122 lg-st 5 ei saa eelnimetatud määruse peale edasi kaevata.
30. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
31. septembri
32. a määruse peale esitas
33. septembril 2004 erikaebuse T. Rais (Raist). Erikaebuse esitaja taotles Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi ülalnimetatud määruse täitmise peatamist kuni põhiseaduslikkuse vaidluses Riigikohtu lahendi tegemiseni ning Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi määruse tühistamist, millega jäeti T. Raisi (Raisti) esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus rahuldamata.
34. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
35. septembri
36. a määrusega tagastati erikaebus selle esitajale läbivaatamatult. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium leidis, et erikaebuses käsitletav määrus ei ole Riigikohtus erikaebuse vormis kaevatav. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
37. Tallinna Ringkonnakohtu
38. septembri ja
39. septembri
40. a määruste peale esitas T. Rais (Raist) erikaebuse. Erikaebuse esitaja taotleb: peatada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
41. septembri määruse täitmine kuni lahendi tegemiseni Riigikohtus; tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
42. septembri määrus, millega tagastati T. Raisi (Raisti) erikaebus läbivaatamatult; menetleda Riigikohtus T. Raisi (Raisti)
43. septembri
44. a erikaebust Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
45. septembri
46. a määruse peale; tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
47. septembri 2004 määrus, millega jäeti T. Raisi (Raisti) esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
48. ARK kirjalikus vastuses toetatakse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi seisukohti. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
49. Riigikohtu halduskolleegium võtab esmalt seisukoha T. Raisi (Raisti) erikaebuse taotluses tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
50. septembri
51. a määrus, millega tagastati T. Raisi (Raisti) erikaebus läbivaatamatult.
52. Pärnu Halduskohus kohaldas tema menetluses olevas haldusasjas kaebaja taotluse alusel esialgset õiguskaitset. Tallinna Ringkonnakohus tühistas vastustaja erikaebuse alusel halduskohtu määruse ja tegi uue määruse, millega jättis kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamises rahuldamata. HKMS § 122 lg 5 sätestab: "Esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale võib protsessiosaline esitada erikaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse kohta edasi kaevata ei saa. Kui määruse esialgse õiguskaitse kohta tegi ringkonnakohus, võib selle peale esitada erikaebuse Riigikohtule." Halduskohtumenetluse seadustiku esialgset õiguskaitset käsitlevad sätted ei näe otsesõnu ette erikaebuse esitamise võimalust esialgse õiguskaitse tühistamise või muutmise määruse peale, vaid üksnes esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-69-04 ja nr 3-3-1-78-04 leidnud, et ka määruse peale, millega kohus muutis esialgse õiguskaitse määrust, oli võimalik esitada erikaebus HKMS §122 lg-s 5 sätestatud korras. Kolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-67-03 pidanud õigeks menetleda ka kaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega tühistati esialgse õiguskaitse määrus.
53. Riigikohtu halduskolleegium ei pea vajalikuks HKMS § 122 lg 5 tõlgendamisel antud varasemat seisukohta muuta. Käesoleval juhul on ringkonnakohus tühistanud halduskohtu määruse ja on teinud uue määruse, millega jättis kaebaja taotluse rahuldamata. Selline ringkonnakohtu määrus on HKMS § 12 2 lg 5 sätestatud korras kaevatav. Eeltoodud asjaoludel on T. Raisi (Raisti) taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada. II
54. T. Rais taotleb ka Tallinna Ringkonnakohtu
55. septembri
56. a määruse täitmise peatamist kuni lahendi tegemiseni Riigikohtus. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-67-03 leidnud, et erikaebuse esitamine ringkonnakohtu esialgse õiguskaitse abinõu tühistamise määruse peale peatab selle määruse täitmise. Halduskolleegium ei pea vajalikuks eelnimetatud seisukohta muuta ega varasemaid põhjendusi korrata. Seetõttu on T. Raisi (Raisti) taotlus ainetu. III
57. T. Rais (Raist) taotleb, et Riigikohus tühistaks Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
58. septembri
59. a määruse, millega tühistati Pärnu Halduskohtu
60. augusti
61. a määrus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning jäeti T. Raisi (Raisti) taotlus rahuldamata.
62. HKMS § 121 lg 2 kohaselt võib kohus kohaldada esialgset õiguskaitset, kui seda tegemata oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või täitmine osutuks võimatuks. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et vaidlustatud haldusakti täitmine, millega peatati juhtimisõigus, toob vältimatult kaebajale kaasa tagajärgi, millede kõrvaldamine pärast kohtuotsuse jõustumist ei ole mõistlikul viisil võimalik. Ka ringkonnakohus on nõustunud halduskohtuga, et käesolevas asjas esineb alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, sest kaebaja ei pruugi kaebuse rahuldamisel saavutada enam oma eesmärki.. Riigikohtu halduskolleegium nõustub samas ringkonnakohtu põhjendustega, et üksnes nimetatud alustel tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisel anda ka eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi.
63. Vaidlustatud määrusest nähtub, et ringkonnakohus peab T. Raisi (Raisti) kaebust perspektiivituks. Kuigi ringkonnakohus möönab Liiklusseaduses sisalduva juhtimisõiguse peatamise regulatsiooni vormi- ja menetlussätete võimalikku põhiseadusevastasust, ei saa kohtu arvates sellised puudused olla juhtimisõiguse peatamise otsuse tühistamise aluseks. Riigikohtu halduskolleegium ei saa nõustuda sellise järeldusega. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab olla vaid kaebuse ilmne perspektiivitus. Juhul, kui haldusakti andmisel on rikutud isiku õigust heale haldusele, võib see kaasa tuua ka haldusakti tühistamise. Seega ei saa käesoleval juhul järeldada, et tegemist on ilmselt perspektiivitu kaebusega.
64. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et haldusakti andmise aluseks oleva regulatsiooni põhiseaduslikkuse vaidluse lahendamine Riigikohtus ei ole iseenesest piisavaks aluseks konkreetses kohtuvaidluses esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Põhiseaduslikkuse vaidluse kulgemine on samas üks asjaoludest, mida tuleb arvesse võtta esialgse õiguskaitse kohaldamise kaalumisel. Riigikohtu halduskolleegium ei pea aga veenvaks Ringkonnakohtu argumenti, et esialgse õiguskaitse massiline kohaldamine olukorras, kus kulgeb põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, loob liikluses karistamatuse tunde.
65. Riigikohtu halduskolleegium nõustub Ringkonnakohtu järeldusega, et selles haldusasjas on isiku õiguste riive tavapärasest intensiivsem, kuivõrd juhtimisõiguse peatamine takistab T. Raisil (Raistil) tööülesannete täitmist ja kolmandate isikute kutsealast tegevust ning kaebaja ei ole varasemas karistatud liiklusalaste õiguserikkumiste eest.
66. Riigikohtu halduskolleegium leiab eeltoodust lähtudes, et Tallinna Ringkonnakohtu määruses sisalduv otsustus ei tugine veenvatele ning asjas tuvastatud asjaoludele ja on õiguslikult põhjendamata. Tallinna Ringkonnakohtu poolt esitatud motiivid ei ole sellised, mis tingiksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise.
67. Riigikohtu üldkogu on kohtuasjas nr 3-4-1-10-04 leidnud, et juhtimisõiguse peatamine LS §-s 413 toodud alustel on karistuseks materiaalses mõttes. Karistusõiguses pööratakse karistus üldjuhul täitmisele siis, kui vastav karistusotsus on jõustunud, kusjuures karistusotsust saab täitmisele pöörata ja täita vaid seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Väärteomenetluse seadustiku § 201 kohaselt pööratakse täitmisele jõustunud karistusotsus. Karistusotsused jõustuvad aga siis, kui isik on minetanud kaebeõiguse. Erandid sellest põhimõttest saab sätestada seadusega.
68. Käesolevas asjas ei ole karistusõiguse normid vahetult kohaldatavad, küll aga on asjaolu, et tegemist on karistuse kohaldamisega, õiguslikku tähendust omav ka juhtimisõiguse peatamise otsuse täitmisele pööramisel. ARK-i otsus on kehtivas õiguses haldusakt, mitte kohtuvälise menetleja karistusotsus süüteomenetluses. Koormav haldusakt jõustub vastavalt HMS § 61 lg-le 1 teatavakstegemisest. Liiklusseaduse § 41 lg 6 kohaselt juhtimisõigus peatub juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisest arvates. Käesoleva asja lahendamisel ei ole Liiklusseaduse nimetatud säte siiski määrava tähtsusega, kuid halduskolleegiumi arvates puuduvad kaalukad põhjendused, mis tingimusteta õigustaksid karistust kohaldava haldusakti täitmisele pööramise selle tegemisest arvates. Arvestades nimetatud karistusliku vahendi olemust ja karistusõiguse üldpõhimõtteid, oleks ootuspärane ja mõistlik, et see karistus pööratakse täitmisele alles pärast seda, kui isik on ära kasutanud või minetanud edasikaebe võimalused. Liiklusseadus ei näe ette juhtimisõiguse peatamise otsuse täitmise peatamise aluseid või otsuse täitmise obligatoorset peatamist vaide või kaebuse esitamisel. Nendes oludes võib isiku jaoks samalaadilise tulemuse anda esialgse õiguskaitse kohaldamine. Liiklusseaduse sätted ei välista otsuse täitmise peatamist kõrgemalseisva ametiisiku poolt või kaebust lahendava halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise korras. Arvestades, et juhtimisõiguse peatamise näol on tegemist karistusliku vahendiga, on esialgse õiguskaitse vahendi kohaldamise taotluse rahuldamata jätmiseks või kohaldatud abinõu tühistamiseks vajalikud väga kaalukad põhjused. Halduskolleegium leiab, et ringkonnakohus ei ole esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise otsustamisel kaalutlusõiguse kasutamisel arvestanud juhtimisõiguse peatamise karistusliku olemusega. IV
69. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et erikaebus tuleb rahuldada ning Tallinna Ringkonnakohtu
70. septembri
71. a ja
72. septembri
73. a määrused tühistada. Kautsjon tuleb tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann