KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-80-04 16. detsember 2004 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed

) § 32 tähenduses on intressivõlg osa maksuvõlast. Maksuvõlg tähendab pikaajalist õigussuhet. Maksuvõla puhul võib ilmneda asjaolusid, mis tingivad maksuvõla sissenõudmise võimatuse või võla kustutamise vajaduse. Näiteks võivad selguda vead maksukohustuse kindlaksmääramisel, võlg võib aeguda, võla aluseks olev haldusakt võidakse tühistada, võib tekkida vaidlusi võla tasumise aja ja suuruse üle. See tähendab, et maksuvõla või selle puudumise tuvastamiseks võib toimuda erinevaid haldusmenetlusi.

1. Käesolevas kohtuasjas oli intresside kustutamise nõue esitatud mõlemal juhul põhjendusega, et intressid on arvestatud põhiseadusevastaste õigusaktide alusel. Seega oli tegemist ühe ja sama haldusmenetlusega. Haldusmenetlus algas kaebajate
2. novembri
3. a taotlusega ning lõppes Harju Maksuameti
4. detsembri
5. a otsusega. Seda otsust kohtus ei vaidlustatud. Kaebajate teistkordne pöördumine haldusorgani poole
6. jaanuaril
7. a on vaadeldav haldusmenetluse uuendamise taotlusena. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 p 1 kohaselt uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud. Maksuhaldur vaatas maksukohustuslaste
8. jaanuari
9. a taotluse sisuliselt läbi ning tegi uue otsuse, milles motiveeriti intresside kustutamisest keeldumist uute põhjendustega. Maksuhaldur ei põhjendanud keeldumist asjaoluga, et maksukohustuslased on samas küsimuses juba maksuhalduri poole pöördunud. Järelikult uuendas maksuhaldur selles asjas haldusmenetluse ning andis välja uue haldusakti, mida saab üldkorras halduskohtus vaidlustada. Seda kinnitab ka vastavasisuline vaidlustamisviide
10. märtsi
11. a otsuse nr 337 lõpus. Kui maksuhaldur on seisukohal, et haldusmenetluse uuendamiseks puudub alus, siis peab ta menetlema maksukohustuslase pöördumist tavalise märgukirjana ning vastama maksukohustuslasele kirjaga, milles selgitatakse, et menetluse uuendamiseks puudub alus ja taotlus jäetakse läbi vaatamata. Kui maksukohustuslase taotluses esitatud andmed või seisukohad ajendavad maksuhaldurit haldusakti muutma või kehtetuks tunnistama, siis uuendab maksuhaldur haldusmenetluse. Sarnast seisukohta HMS tõlgendamise kohta on Riigikohtu halduskolleegium väljendanud oma
12. novembri
13. a kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-36-
14. Eeltoodust tulenevalt on Riigikohus seisukohal, et kui haldusorgan vaatab menetlusosalise korduva taotluse läbi ja annab välja uue haldusakti või muudab varasemat, siis tuleb HKMS § 9 lõikes 2 sätestatud halduskohtusse pöördumise tähtaega arvutada alates viimase haldusakti kättetoimetamisest menetlusosalisele.
15. Erikaebuse esitaja on juhtinud tähelepanu asjaolule, et arvestades kaebaja teisi taotlusi on kohustamiskaebuse tähtaja küsimus sisutu, kuna menetlusse jäetud kaebuste rahuldamine annab sama tulemuse. Kui kohus keelab intressivõla sundtäitmise, siis peab maksuhaldur intressivõla arvepidamises kustutama. Riigikohus märgib sellega seoses, et tulenevalt uurimispõhimõttest peab halduskohus tõlgendama kaebaja taotlust ning selgitama välja kaebaja tegeliku tahte. HKMS § 19 lg 7 teise lause kohaselt ei ole kohus seotud kaebuse sõnastusega. Kui kaebaja esitab mitu eraldi taotlusena vormistatud nõuet, mis kattuvad või on suunatud sama eesmärgi saavutamisele, siis tuleb taotlusi vaadelda ühe taotlusena. Kui halduskohus rahuldaks kaebuse ja keelaks maksuhalduril intressivõla sissenõudmise, siis peab maksuhaldur paratamatult ka kustutama intressivõla maksuarvestuses. Kui halduskohus teeb maksuhaldurile ettekirjutuse kustutada intressivõlg, siis tähendab see ka ettekirjutust keelata intressivõla sissenõudmine. Järelikult ei kujuta selline intressivõla kustutamise nõue iseseisvat taotlust. Kuna käesolevas asjas on keelamiskaebuse ja kohustamiskaebuse puhul tegemist kattuvate taotlustega, siis puudus vajadus intresside kustutamise nõude osas kaebetähtajast kinnipidamist kontrollida ja menetlust lõpetada. Kui maksukohustuslane saavutab oma õiguste kaitse keelamiskaebuse kaudu, siis ei ole oluline, mitu korda maksukohustuslane on enne halduskohtusse pöördumist pöördunud haldusorgani poole. Kaebus, mis on esitatud ennetavalt enne keelatava toimingu sooritamist, on alati esitatud tähtaegselt (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
16. veebruari
17. a kohtuotsust haldusasjas nr 3-3-1-3-04).
18. Kuna kaebajad on esitanud kaebuse halduskohtusse tähtaegselt, siis tuleb ringkonnakohtu ja halduskohtu määrused tühistada. Seetõttu puudub vajadus analüüsida kassatsioonkaebuse väiteid kaebetähtaja ennistamiseks tähtaja andmisest keeldumise kohta.
19. Vastavalt HKMS § 7 lõikele 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks juhtida kohtute ja protsessiosaliste tähelepanu asjaolule, et isiku mõiste sisustamisel tuleb lähtuda Tsiviilseadustiku üldosa seadusest (TsÜS), kui HKMS ei defineeri isiku mõistet teisiti. TsÜS § 25 lg 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksus avalik-õiguslik juriidiline isik. Halduskohtusse saab oma subjektiivsete õiguste kaitseks pöörduda üksnes õigusvõimeline isik. Käesoleval juhul on selleks isikuks Paldiski linn kui kohaliku omavalitsuse üksus. Paldiski linn avalik-õigusliku juriidilise isikuna saab esitada halduskohtusse kaebusi linna kõikide asutuste maksuvõlgade vaidlustamiseks.

§ 6sätestab kõrvalekalded isikute õigusvõime üldisest määratlusest.

Taoline erisäte on vajalik eelkõige maksuarvestuse lihtsustamiseks, sest riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse kõikide maksukohustuste arvestamine ja deklareerimine oleks liialt keerukas. Nii on

§ 6

lõigetes 2 ja 3 sätestatud, et riigi-, valla- ja linnaasutused on maksumaksjad ja maksu kinnipidajad.

§ 6

lg 5 täpsustab, et riiki, valda või linna ei loeta maksumaksjaks ega maksu kinnipidajaks, kui maksuseaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 6

lg 4 sätestab põhimõtte, et maksuseadustes võib teha ka muid kõrvalekaldeid muudes õigusharudes kehtivast isikute liigitusest ning sätestada, et juriidilise isiku staatust mitteomavat isikuteühendust või varakogumit võidakse käsitada maksumaksja või maksu kinnipidajana, samuti võib mitut juriidilist isikut käsitada ühe maksukohustuslasena või käsitada juriidilise isiku struktuuriüksust või temale kuuluvat ettevõtet iseseisva maksukohustuslasena.

§ 6

lg 6 täpsustab, et maksumaksja ja maksu kinnipidaja võib olla ka välisriigi riigi- või omavalitsusasutus, muu avalik-õiguslik institutsioon, samuti rahvusvahelise organisatsiooni või koostööprogrammi esindus.

§ 6

lg 7 sätestab, et riigi-, valla- või linnaasutuse ning

§ 6

lõigetes 4 ja 6 nimetatud maksukohustuslase suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses juriidilise isiku kohta sätestatut, kui nende kohta ei ole sätestatud teisiti.

§ 7

lg 3 sätestab, et riigi-, valla- või linnaasutuse või

§ 6

lõigetes 4 ja 6 nimetatud maksukohustuslase õigusi ja kohustusi maksumaksjana või maksu kinnipidajana teostab asutuse juht või muu volitatud isik vastavalt asutuse põhimääruses, ühingulepingus või muus maksukohustuslase tegevust reguleerivas õigusaktis antud pädevusele.

§-st 6 tulenev kohaliku omavalitsuse asutuse eriõigusvõime maksuõigussuhetes piirdub ainult Maksukorralduse seaduse ja maksuseaduste rakendusalaga. Nimetatud säte kui spetsiifiline maksuõiguslik erinorm ei laienda asutuse osalist õigusvõimet. Muudes õigussuhetes jääb õiguse subjektiks siiski kohaliku omavalitsuse üksus avalik-õigusliku juriidilise isikuna. Nii näiteks ei saa linnaasutuse suhtes viia läbi täitemenetlust, määrata asutusele sunniraha või väärteokaristusena rahatrahvi. Samuti ei saa linnaasutus olla kaebajaks halduskohtus. Lõppkokkuvõttes tekib maksuõigussuhe riigi ja omavalitsusüksuse vahel, sest maksukohustus vähendab omavalitsusüksuse kui terviku vara ning maksuvõla eest vastutab omavalitsusüksus tervikuna. Kohaliku omavalitsuse üksus vastutab kogu oma varaga kõikide oma asutuste tegevusest tekkivate kohustuste ja võlgade eest, sealhulgas ka maksuvõlgade eest. See tähendab, et Paldiski linna asutuse maksuvõla sissenõudmiseks saab pöörata nõuet kogu Paldiski linna varale, mille suhtes on võimalik täitemenetlus. Linnaasutuse maksuvõla ja sellest tekkinud intressi tasumine on eelkõige linnavolikogu ja linnavalitsuse kohustus, sest kui volikogu ei eralda eelarves raha või kui linnavalitsus ei võimalda raha käsutamist, siis ei saa asutuse juht iseseisvalt asutuse maksukohustusi täita. Kuna linnaasutuse võla tasumise eest vastutab kohaliku omavalitsuse üksus, siis on maksuvõlaga seotud kohtuvaidlustes otsustusõigus linna juhtimiseks õigustatud asutustel ja organitel, mitte konkreetsel linnaasutusel, kelle tegevusest maksuvõlg tekkis. Kui lubada linnaasutusel olla halduskohtus kaebajaks, siis võib tekkida olukord, kus asutuse juht võtab oma protsessitoimingutega kohaliku omavalitsuse üksusele kohustusi või loobub tema õigustest ilma pädevate omavalitsusorganite (volikogu ja valitsus) teadmata ja nõusolekuta. Tõnu Anton, Julia Laffranque, Harri Salmann