3-3-1-60-04

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-60-04 Otsuse kuupäev

1. detsember 2004 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus OÜ Estkompexim Kaubandus kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse tekitatud kahju hüvitamise nõudes Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
2. juuni
3. a otsus haldusasjas nr 2-3/203/04 OÜ Estkompexim Kaubandus kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine
4. november 2004 Kohtuistungil osalenud isikud OÜ Estkompexim Kaubandus esindaja Anti Ojandu Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON Rahuldada OÜ Estkompexim Kaubandus kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
5. juuni
6. a otsus haldusasjas nr 23/203/04 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Tallinna Linnavolikogu
8. detsembri
9. a määruse nr 43 "Turul ja tänaval kauplemise eeskirja kinnitamine" p-ga 4.6 nähti ette, et tänaval müüjad on kohustatud tasuma müügikoha, oma paigaldatud reklaami ning temale osutatavate teenuste eest vastavalt kehtestatud korrale. Tallinna Kesklinna Valitsuse
10. märtsi
11. a korraldusega nr 386, Tallinna Kesklinna vanema
12. märtsi
13. a korraldusega nr 123 ning Tallinna Kesklinna vanema
14. märtsi
15. a korraldusega nr 260 määrati tänavakaubanduse kauplemiskoha ning välikohviku istekoha tasumäärad. Riigikohus tunnistas
16. aprilli
17. a otsusega asjas nr 3-4-1-4-02 vastuolu tõttu Põhiseadusega kehtetuks linnavolikogu määruse punkti 4.6 ja linnaosa vanema korralduse nr
18. Tallinna Kesklinna Valitsuse korraldus nr 386 tunnistati põhiseadusevastaseks. OÜ Estkompexim Kaubandus kauples perioodil
19. juulist 1998 kuni
20. oktoobrini 2001 Raekoja platsil välikohvikus ning tasus sellega seoses korraldustes nr 386 ning nr 123 ettenähtud tasumäärades Tallinna linnale 343 275 krooni.
21. OÜ Estkompexim Kaubandus esitas
22. juunil
23. a Tallinna Kesklinna Valitsusele taotluse tasutud summade tagastamiseks. Kesklinna Valitsus oma vastuses leidis, et nõudega tuleb pöörduda Tallinna Linnavalitsuse poole. Tallinna Linnavalitsus teatas
24. oktoobri
25. a kirjaga, et ei pea avalduse rahuldamist võimalikuks.
26. OÜ Estkompexim Kaubandus esitas
27. detsembril
28. a kaebuse Tallinna Halduskohtusse, milles taotles Tallinna Linnavalitsuselt mõista välja avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahjuna 343 275 krooni ning viivis kuni nõutava summa tasumiseni.
29. Tallinna Halduskohus rahuldas
30. mai
31. a otsusega haldusasjas nr 3-397/2003 kaebuse. Tallinna Linnavalitsuselt mõisteti OÜ Estkompexim Kaubandus kasuks välja 343 250 krooni ja kohtukulu 17 298 krooni 25 senti.
32. Tallinna Linnavalitsus palus apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta OÜ Estkompexim Kaubandus kaebus rahuldamata.
33. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium tühistas
34. juuni
35. a otsusega haldusasjas nr 23/203/04 halduskohtu otsuse ja jättis OÜ Estkompexim Kaubandus kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt: 1) OÜ Estkompexim Kaubandus kaebusest ja selgitustest võib järeldada, et nõue on esitatud kahel alternatiivsel alusel: alusetu rikastumise ja kahju hüvitamise sätete järgi. Käesoleval juhul ei ole kohaldatav Riigivastutuse seadus. Kahju nõude põhjendatuse hindamisel tuleb lähtuda TsK §-des 448 ja 450 ja alusetu rikastumise nõude puhul TsK § 477 sätestatust; 2) kauplemislubade väljaandmise ajal kehtinud õiguslikust regulatsioonist saab teha järelduse, et kauplemisluba ei oleks ilma kauplemiskoha tasu maksmata olnud võimalik väljastada. Tasu kehtestati eesmärgiga seada piirangud avalikel teedel ja väljakutel kauplemiskohtade jagamisel. Tasumäärade kehtestamist kasutati kauplemisloa taotluste esitamise piiranguna kohtades, kus liiklusolud on niigi pingelised. Juhul, kui sellise piirangu kasutamise õigusvastasus oleks olnud volikogule selge enne määruse kehtestamist, oleks volikogu ilmselt seadnud muud võimalikud piirangud kauplemisloa väljaandmisele. Seega sai kaebuse esitaja kauplemisloa tasu eest teatud soodustuse " tal tekkis õigus paigaldada talle kuuluv müügiinventar avalikule teele ja kasutada seega avalikku teed oma kaubandustegevuseks ja kasumi teenimiseks. Sellist soodustust poleks ta saanud ilma tasu maksmata ning seega poleks kaebuse esitaja ilma tasu maksmata olnud soodsamas seisundis kui ebaseaduslikult nõutud tasu eest loa väljastamisel. Seega ei ole kauplemisloa eest makstud tasu käsitatav kaebuse esitaja kahjuna; 3) nõude rahuldamiseks ei ole alust ka alusetu rikastumise sätete alusel. TsK § 477 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on isik kohustatud ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandatud vara tagastama ning samasugune kohustus tekib ka juhul, kui alus, mille järgi vara omandati, hiljem ära langeb. Käesoleval juhul maksti kauplemisloa tasu üksikaktide alusel (Kesklinna vanema korraldusel väljaantud kauplemisload), mis ei kaotanud oma kehtivust. Seega ei ole tasu maksmise alus ka hiljem ära langenud ning TsK § 477 lg 1 ja 2 teokoosseis ei ole täidetud; 4) TsK § 462 lg 1 nägi ette võimaluse arvestada kannatanu süü astet kahju tekkimisel. Kohtupraktikas on ka enne Riigivastuse seaduse jõustumist rakendatud RVS § 7 lg-s 1 sätestatud põhimõtteid. Äriühing oleks saanud tarvitusele võtta abinõud, et kahju vältida. Käesoleval juhul on kauplemisload üksikaktideks, mille õigust rikkuvast iseloomust pidanuks kaebuse esitaja aru saama ja seetõttu puuduvad mõjuvad põhjused kauplemistasude õigeaegseks vaidlustamata jätmiseks. Ringkonnakohus mõistis OÜ-lt Estkompexim Kaubandus Tallinna linna kasuks välja 24 557 krooni 50 senti viimase poolt kantud riigilõivu ja õigusabikulu katteks.
36. OÜ Estkompexim Kaubandus palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
37. OÜ Estkompexim Kaubandus põhjendab kassatsioonkaebust järgmiselt: 1) kohus on loonud olematu argumendi, et alusetult nõutud summad on kauplemisloa tasud. Kaebajalt nõutud tasu oli nn toolimaks ning mingit eraldi kauplemisluba ei ole väljastatud; tegemist oli kauplemiskoha tasude, mitte aga kauplemisloa tasudega; 2) kauplemiskoha tasu nõudmine toimus TsÜs § 60 lg 1 (sellel ajal kehtinud redaktsioonis) mõistes tehingu raames. Kui isik esitas linnaosa valitsusele taotluse tänavakauplemiskoha saamiseks, seati selle rahuldamise tingimuseks vastava tasu maksmine. Tasu maksmisel saadi kasutada tänavapinda; 3) tehing, mis on vastuolus põhiseadusliku korra või heade kommetega, on tühine. Riigikohtu lahendist tulenevalt on aktid, mille alusel tehti tehingud, põhiseadusevastased. Tühise tehingu järgi saadu on keeleliselt käsitletav kahjuna. Seetõttu tuleb kassaatorile temalt saadud summad Tallinna Linnavalitsuse poolt tagastada TsÜs § 66 lg 5 järgselt. Kohtuistungil jäi OÜ Estkompexim Kaubandus esindaja kassatsioonkaebuse taotluse ja põhjenduste juurde. Kassaator rõhutas tema poolt apellatsioonimenetluses esitatud seisukohta, et välikohviku kauplemisloa taotlemine oli majanduslikult vältimatu ning kauplemine välikohvikus oli piiratud rea täiendavate tingimustega. Kassaator pidas oluliseks ka asjaolu, et talle pole väljastatud välikohviku kauplemisluba kui eraldi dokumenti.
38. Tallinna Linnavalitsus vaidles kaebusele vastu. Kirjalikus vastuses leitakse, et kassaatori tasutud summade näol oli tegu tasuga õiguse eest tegeleda tänavakaubandusega Tallinnas Raekoja platsil välikohvikus ning kauplemislubade vormistamise tasuga. Kassaator on omaalgatuslikult nimetanud tasu kauplemisõiguse eest toolimaksuks. Ringkonnakohus on analoogsetes asjades õigesti asunud seisukohale, et kahju hüvitamist taotlevad kaebused on põhjendamatud, kuna ettevõtjatele ei ole kahju tekkinud. Samuti välistab kahju hüvitamise asjaolu, et kassator ei ole rakendanud väidetava kahju ärahoidmiseks esmaseid õiguskaitsevahendeid. Vastustaja leiab, et kassaatori poolt osundatud varasema TsÜS §-d 60 ja 66 ei ole asjassepuutuvad. Käesoleval juhul on tegemist avalik-õiguslike õigussuhetega, mitte aga õigussuhetega, mille aluseks on tehing. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
39. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et üldaktid, mille alusel OÜ Estkompexim Kaubandus maksis Tallinna linnale tasu Raekoja platsil välikohvikus kauplemise eest ajavahemikus
40. juulist 1998 kuni
41. oktoobrini 2001, on tunnistatud põhiseadusevastasteks. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas
42. aprilli
43. a otsusega asjas nr 34-1-4-02 põhiseadusevastasuse tõttu kehtetuks Tallinna Kesklinna vanema
44. märtsi
45. a korralduse nr
46. Sama otsusega tunnistas Riigikohus kehtetuks Tallinna Linnavolikogu
47. detsembri
48. a määrusega nr 43 kinnitatud eeskirja punkti 4.
49. Tallinna Kesklinna Valitsuse korraldus nr 386 tunnistati põhiseadusevastaseks.
50. Samas ei ole õiguslikku hinnangut antud üksikaktidele, millega OÜ-le Estkompexim Kaubandus määrati kauplemislubade eest makstava tasu suurus. Neid linnaosa vanema üksikakte ei ole vaidlustatud, nende kehtivust ei mõjutanud ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi eelnimetatud otsus. Kuigi kolleegiumi arvates saaks OÜ Estkompexim Kaubandus kahjunõue põhineda eeldusel, et kahju on tekitatud põhiseadusevastastel üldaktidel põhinevate üksikaktidega, seega põhiseadusevastaste üksikaktidega, ei ole üksikaktide vaidlustamata jätmine takistuseks kahjunõude menetlemisel. Riigikohtu halduskolleegium on
51. novembri
52. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-64-04 leidnud, et üksikaktide õigusvastasuse tuvastamist saab taotleda nii enne kahjunõude esitamist tuvastuskaebusega kui ka selles halduskohtumenetluses, milles esitati kahjunõue.
53. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et käesolevas asjas oleks OÜ Estkompexim Kaubandus saanud kahju vältida linnaosa üksikaktide õigeaegse vaidlustamisega. Haldusasjas nr 3-3-1-64-04 leidis halduskolleegium, et isikul on mõistlik alus eeldada, et avalik võim tegutseb üksikakte andes põhiseaduspäraste üldaktide alusel. See, et isik mõistab talle suunatud üksikakti põhiseaduse vastasust alles pärast üldakti põhiseadusevastaseks tunnistamist, ei võta talt kahjunõude esitamise õigust.
54. Kassatsioonkaebuses käsitleb OÜ Estkompexim Kaubandus oma suhteid Tallinna linnaga tehinguna TsÜS § 60 lg 1 mõttes ning nõude alusena TsÜS § 66 lg-t
55. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et kohtud on põhjendatult käsitlenud kujunenud suhteid avalik-õiguslike suhetena. Poolte vaheliste suhete käsitlemiseks eraõigusliku lepingu raames puuduvad faktilised ja õiguslikud alused. Tuvastatud ei ole ka seda, et Tallinna linn või linnaosavalitsused ja OÜ Estkompexim Kaubandus oleksid sõlminud halduslepingu, kuigi Riigikohtu halduskolleegium peab sarnaste suhete reguleerimist halduslepinguga võimalikuks. Seetõttu on kohtud õigesti OÜ Estkompexim Kaubandus nõuet hinnanud alusetu rikastumise sätete ning kahju tekitamisest tulenevaid kohustusi sätestavate normide alusel.
56. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega, et alusetu rikastumise sätete alusel ei saa käesolevat nõuet rahuldada. Kui asja lahendamise käigus tuvastataks üksikakti põhiseadusevastasus või õigusvastasus, ei tähendaks see veel vara omandamise õigusliku aluse äralangemist. Kuivõrd üksikakte, mille alusel OÜ Estkompexim Kaubandus maksis tasu, ei ole tühistatud ega ka kehtetuks tunnistatud, ei ole ära langenud ka tasu maksmise õiguslik alus.
57. Ringkonnakohus on leidnud, et kahju hüvitamise nõue ei kuulu rahuldamisele. Peamiseks motiiviks oli kohtu arvamus, et kauplemistasu tagasi saamisel oleks OÜ Estkompexim Kaubandus soodsamas olukorras, kui ta olnuks siis, kui ta kauplemistasu poleks maksnud " linn võinuks kauplemislube mitte anda või kehtestada ebaseadusliku tasu asemel muu kauplemisloa andmise tingimuse. Makstes kauplemistasu, sai äriühing võimaluse kaubelda ja teenida tulu. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kahjunõude üle otsustamisel tuleb arvestada ka neid soodustusi, mida isik sai seoses kauplemistasu maksmisega. Kahjunõude rahuldamine ei tohi viia isiku alusetu rikastumiseni, s.o olukorrani, kus isik oleks pärast kahju hüvitamist paremas majanduslikus olukorras kui ilma kahju tekitamiseta.
58. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-64-04 leidnud, et kauplemisloa eest õigusvastase tasu võtmine võib olla käsitletav kahjuna. Sellist kahju ei saa aga võrdsustada hüvitamisele kuuluva kahjuga nagu seda on teinud kaebaja. Ilma kauplemistasu maksmata ei oleks OÜ Estkompexim Kaubandus tõenäoliselt saanud kaubelda välikaubanduse vormis. Kauplemine on ettevõtlus, s.o tulu saamisele orienteeritud tegevus. Seetõttu võib eeldada, et OÜ Estkompexim sai ka sellest majandustegevusest tulu. Sellist tulu tuleb arvestada kahjuhüvitise nõude hindamisel. Ringkonnakohtu otsusest võib järeldada, et võimalus kaubelda Raekoja platsil on selline soodustus, mis kaalub igal juhul üles ebaseadusliku tasu suuruse. Juhul, kui kauplemisloa alusel saadud tulu on võrdne või ületab õigusvastase kauplemistasu, esineb alus kahjunõude rahuldamata jätmiseks.
59. Ringkonnakohtu lahendist ei selgu, kui suur oli tulu, mida sai OÜ Estkompexim Kaubandus kauplemisloa alusel. Halduskolleegium leiab, et kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmine tulu või muu soodustuse saamise tõttu eeldab üldjuhul selle tulu rahalist hindamist. Juhul, kui tulu või soodustus on ilmselt suurem tekitatud kahjust, ei ole sellise soodustuse rahaline hindamine vajalik. Kahju kannatanu poolt omandatud soodustus võib ka laadilt olla selline, mille rahaline hindamine on võimatu või ebamõistlik. Sellisel juhul on paratamatu hüvitise suuruse määramine kohtu kaalutlusotsuse alusel.
60. Kahju hüvitamise küsimuse otsustamisel halduskohtumenetluses peab kohus juhinduma uurimisprintsiibist ning selgitama välja asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud. Kahju hüvitamise nõude põhjendatuse tõendamisel on aga kaalukas roll ka kaebajal. Käesolevas asjas ei ole OÜ Estkompexim Kaubandus esitanud andmeid selle kohta, kas ja millises ulatuses ta sai tulu tänavakaubandusest. Asja materjalidest ei nähtu, et selliste andmete esitamist oleks kaebajalt nõudnud ka kohus.
61. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et käesoleva asja lahendamisel ei ole ringkonnakohus välja selgitanud ja kaalunud kõiki asjaolusid, mistõttu kohtu järeldus hüvitatava kahju puudumisest ei ole veenev. Uue otsuse tegemisel võivad omada tähtsust ka järgmised asja materjalidest nähtuvad asjaolud või kassaatori väited: OÜ Estkompexim Kaubandus omas kauplemisluba ruumides aadressil Raekoja plats 10 ning tänaval kauplemise luba anti vahetult nende ruumide ees asuvale väljakualale; eelnevaga seoses on kassaator leidnud, et kauplemisloa omandamine oli möödapääsmatu majandustegevuse jätkamiseks. Tähelepanuta ja kaalumiseta on jäänud asjaolu, et Raekoja platsil suveperioodil elanike ja turistide toitlustamine on üks osa linna mainekujundusest, seega osaliselt avalikul huvil rajanev tegevus. Sellisest avalikust huvist tulenevalt oli kassaatori majandustegevusele seatud rida täiendavaid piiranguid; Tallinna linna ja kassaatori vahekordi Raekoja platsil kauplemisel vahendas linna volitusel teine äriühing, kes määras ka kauplemise tingimusi, sh kasutatava inventari ja reklaami, istekohtade arvu, osaliselt menüü; ei ole tõenäoline, et linn poleks Raekoja platsil toitlustamiseks kauplemislube välja andnud või oleks andnud neid lube isikutele, kes ei oma sama väljakuga piirnevates hoonetes toitlustamise eesmärgil kasutatavaid ruume. Arvestamata ei saa jätta ka tasu suurust, mis moodustas kuni 200 krooni ühelt istekohalt kuus. Eelnimetatud asjaolusid kaalumata ei saa järeldada, et OÜ Estkompexim Kaubandus poolt omandatud soodustus oli ilmselgelt suurem talle tekitatud kahjust.
62. Eeltoodud asjaoludel tuleb kassatsioonkaebus rahuldada. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsus tuleb tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Kautsjon tuleb tagastada.
63. Juhul, kui asja uuel läbivaatamisel ilmnevad kahjunõude rahuldamise alused, peab kohus võtma seisukoha ka nende linnaosa vanema õigusaktide suhtes, millega OÜ-lt Estkompexim Kaubandus võeti tasu kauplemislubade eest. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld