← Eesti

3-2-1-150-04

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-150-04 Otsuse kuupäev Tartu,

  1. detsember
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja L. Laarmaa, liikmed V. Kõve ja J. Luik Kohtuasi AS Eesti Ühispank avaldus Juri Nesterenko pankroti väljakuulutamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-1/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Juri Nesterenko kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  5. november
  6. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
  7. Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  8. mai
  9. a otsus ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
  10. Kassatsioonkaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. detsembril
  13. a esitas AS Eesti Ühispank Narva Linnakohtule avalduse Juri Nesterenko vastu pankroti väljakuulutamise nõudes. Avalduse kohaselt sõlmisid pooled
  14. jaanuaril
  15. a laenulepingu, mille alusel võlausaldaja laenas võlgnikule 11 kuuks 150 000 krooni intressimääraga 30%.
  16. augustil
  17. a sõlmiti laenulepingu lisa, mille alusel suurendati laenusummat 155 200 kroonini ja pikendati laenu tähtaega
  18. augustini
  19. a. Intressi vähendati 13,5%-ni.
  20. novembri
  21. a seisuga oli võlgnik võlausaldajale võlgu 40 913 krooni. Tasumata on laenust 6347 krooni, intressist 17 483 krooni ja viivisest 17 083 krooni. AS Eesti Ühispank tegi võlgnikule
  22. detsembril
  23. a pankrotihoiatuse.
  24. juulil
  25. a esitas AS Eesti Ühispank linnakohtule avalduse, mille kohaselt on J. Nesterenko võlg 230 028 krooni ning
  26. aasta detsembrikuus linnakohtule esitatud avalduse kohaselt on võlgniku võlg 1 302 226 krooni 86 senti.
  27. Narva Linnakohtu
  28. juuli
  29. a määrusega algatati J. Nesterenko pankrotimenetlus ja määrati ajutiseks pankrotihalduriks E. Savi. Ajutise pankrotihalduri
  30. septembri
  31. a aruande kohaselt ületab võlgniku võlgade suurus varade väärtuse ning võlgniku makseraskused on pöördumatu iseloomuga. Ajutine pankrotihaldur tegi linnakohtule ettepaneku J. Nesterenko pankroti väljakuulutamiseks.
  32. Narva Linnakohtu
  33. detsembri
  34. a otsusega kuulutati välja füüsilise isiku J. Nesterenko pankrot. J. Nesterenkol keelati äritegevus ja kohustati teda kuni võlausaldajate esimese koosolekuni vandega kinnitama, et andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnikul keelati enne vande andmist sõita välismaale. Võlausaldajate esimene koosolek määrati
  35. jaanuarile
  36. a. Pankrotihalduriks määrati E. Savi.
  37. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole võlgniku maksejõuetus ajutine, avaldus põhineb selgel nõudel, mida võlgnik tunnistas laenulepingu 009-2 lisa nr 1 sõlmimisega. Võlgnik viitab põhjendatult nimetatud lisa p-le 10.4, milles on ettenähtud kahju väljamõistmise piirang lepingu lõpetamise puhul, kuid see võib olla nõuete suuruse vähendamise alus, mitte aga võlgniku maksejõuetuks tunnistamisest keeldumise alus.
  38. mai
  39. a pandileping nr 78013, millele võlgnik viitab, on sõlmitud AS Sewing Enterprise laenulepingu tagamiseks.
  40. Apellatsioonkaebuse esitas J. Nesterenko, kes palus tühistada linnakohtu otsuse ja tunnistada pankrotiseaduse § 35 lg 1 põhiseadusevastaseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  41. Viru Ringkonnakohus jättis
  42. mai
  43. a otsusega Narva Linnakohtu otsuse muutmata.
  44. Linnakohus on kohtule esitatud tõenditele tuginedes teinud õige otsuse. Asjaolu, et võlgnik on maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (pankrotiseaduse
  45. jaanuarini
  46. a. kehtinud redaktsiooni § 1 lg 2), on tõendatud ka ringkonnakohtule pankrotihalduri poolt esitatud täiendava ettekandega ja selle lisadega.
  47. Ekslik on apellandi väide, et nõue ei ole selge, sest nõue on vaidlustatud tsiviilkohtumenetluses. Tsiviilasja materjalide kohaselt sõlmisid Põhja-Eesti Pank (võlausaldaja AS Eesti Ühispank õiguseellane) ja võlgnik
  48. jaanuaril
  49. a laenulepingu, millega võlgnikule laenati 150 000 krooni. Võlgniku vastuse ja võlausaldaja esindaja seletuste kohaselt võlgnik laenu tähtaegselt ei tagastanud ja seoses sellega esitas AS Eesti Ühispank
  50. jaanuaril
  51. a Narva Linnakohtule hagiavalduse J. Nesterenko vastu 150 000 krooni väljamõistmise nõudes. AS Põhja-Eesti Pank liitumise tõttu AS-ga Eesti Ühispank sõlmisid AS Eesti Ühispank ja J. Nesterenko
  52. augustil
  53. a laenulepingu lisa. Poolte kokkuleppel muudeti laenulepingut täies ulatuses ja leping kehtestati alates
  54. augustist
  55. a uues redaktsioonis. Lepingu p-s 1.1 fikseeriti J. Nesterenko võlgnevus lepingu sõlmimise päeval (155 200 krooni), kinnitati uus intressimäär, tagasimaksete graafik ja tasumise uus lõpptähtpäev
  56. august
  57. a. Ringkonnakohus leidis, et käesoleval juhul leppisid pooled kokku lõpetada
  58. jaanuari
  59. a. laenulepingu kehtivus seoses uue laenulepingu sõlmimisega (novatsioon, TsK § 238 lg 1), seega lõppes J. Nesterenko kohustus
  60. jaanuari
  61. a laenulepingu osas, mis on linnakohtu menetluses (tsiviilasi nr 2-9/02), ja tekkis uus laenulepingu lisana vormistatud kohustus, mille üle vaidlust tsiviilkohtumenetluses ei ole (
  62. augustil
  63. a sõlmitud leping lõpetati ennetähtaegselt alates
  64. juunist
  65. a). Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu apellandi väide vaidlustatud nõude olemasolust kohtumenetluses.
  66. Apellandi püsiv maksejõuetus on tõendatud ajutise pankrotihalduri ettekande ja selle lisadega ning pankrotihalduri poolt ringkonnakohtule esitatud täiendava ettekande ja selle lisadega. Asjaolu, et võlgnik ei tasunud võlga 10 päeva jooksul pärast võla tasumise tähtaja möödumist ja võlausaldaja hoiatas võlgnikku kirjalikult kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik seejärel võlga 10 päeva jooksul ei tasunud, on tõendatud võlgniku omaksvõtuga ringkonnakohtu istungil ja tsiviilasja materjalidega. Alusetu on apellandi väide, et nõue oli täielikult pandiga tagatud. Pankrotiavalduse esitamisel oli laenusummast tagastamata 149 404 krooni.
  67. augusti
  68. a laenuleping tagati lepingu p 1.6 järgi üksnes Juri Nesterenko ja Olga Nesterenko käendustega.
  69. Õige on kaebuse väide, et kohus on otsuse tegemisel rikkunud TsMS § 231 lg-s 5 sätestatut, sest otsuse resolutsioonis ei ole märgitud otsuse peale edasikaebamise korda ja tähtaega. Samas nähtub tsiviilasja materjalidest, et apellant on olnud teadlik edasikaebamise korrast ning tähtaegadest ja kasutas oma kaebeõigust, esitades kohtule tähtaegselt nii teatise kui ka apellatsioonkaebuse. Eeltoodust tulenevalt ei olnud nimetatud protsessiõiguse rikkumine niivõrd oluline, et selle tõttu tuleks maakohtu otsus tühistada. Asjakohased ei ole apellandi viited põhiseaduse §-de 24 ja 149 rikkumisele. Kaebuse viide TsMS § 311 lg-le 1 on õige, kuid asjasse puutumatu.
  70. Õiged on ka kaebuse väited, et kohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ta ei nõustu J. Nesterenko kõigi väidetega ega ole otsuses analüüsinud kõiki tõendeid, s.h
  71. juunil
  72. a sõlmitud pandilepingut. Kuna linnakohus on teinud siiski õige otsuse, ei olnud vajalik otsust nimetatud rikkumiste pärast tühistada. Apellandi viidatud
  73. juuni
  74. a pandileping nr 109-02 sõiduauto BMW 325 pantimisest Põhja-Eesti Pangaga sõlmitud laenulepingu tagatiseks, ei tõenda AS-ga Eesti Ühispank sõlmitud laenulepingu pandiga tagamist. Seoses
  75. jaanuari
  76. a laenulepingu nr 009-2 novatsiooniga
  77. augustil
  78. a lõppes
  79. jaanuari
  80. a laenulepingu kehtivus ning seoses sellega laenu tagamiseks sõlmitud pandileping.
  81. Kaebuses viidatud tsiviilasjad nr 2-9/02 ja 2-842/97 (õige on 2-482/97) kujutavad ühte ja sama tsiviilasja AS Põhja-Eesti Pank hagis J. Nesterenko vastu 150 000 krooni nõudes (tsiviilasja materjalides on samale asjale tehtud viiteid ka numbrite all 2-248/97, 2-842/02). Seega on ebaõige apellandi väide viitega eespool märgitud tsiviilasjadele, et AS Eesti Ühispank nõue on tsiviilkohtumenetluses vaidlustatud.
  82. Asjaolu, et J. Nesterenko on vaidlustanud võlausaldaja AS Eesti Maapank nõude, ei tõenda J. Nesterenko maksejõulisust ega anna alust linnakohtu otsuse tühistamiseks.
  83. J. Nesterenko hinnang, et talle kuuluva vara väärtuseks on 3 304 091 krooni 55 senti, põhineb üksnes J. Nesterenko enda arvamusele ega ole teiste tõenditega kinnitamist leidnud, v.a hoonestusõigus Narva-Jõesuu linnas, mis on hinnatud
  84. augustil
  85. a 550 000 kroonile ning mis on panditud J. Nesterenko ja AS Eesti Hoiupank vahel sõlmitud laenulepingu tagatiseks AS Eesti Hoiupank (käesoleval ajal AS Eesti Hansapank) kasuks. Pankrotihalduri esitatud täiendava ettekande kohaselt on hoonestusõiguse väärtus käesoleval ajal ca 1 000 000 " 1 500 000 krooni. Vaatamata sellele ületavad võlgniku võlad võlgnikule kuuluva vara maksumuse. Pankrotihalduri täiendava ettekande kohaselt on võlgnikul maksimaalselt vara 2 420 034 krooni 65 sendi väärtuses, kuid kohustusi võlausaldajate ees on minimaalselt 2 575 535 krooni 46 senti.
  86. Pankrotiotsusega võlgnik J. Nesterenkol äritegevuse keelamine on vastavuses pankrotiseaduse §ga
  87. Ringkonnakohus leidis, et puudub alus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks. Põhiseaduse § 31 teine lause, mis näeb ette, et seadus võib sätestada ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja korra, annab seadusandjale vabaduse reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab mõistlikust põhjusest. See põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja õiguspärane (vt. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  88. märtsi
  89. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-3-02). Seoses J. Nesterenko pankrotiga on tema ettevõtlusvabaduse piiramine mõistlik. See on vajalik võlausaldajate õiguste kaitseks ja tuleneb pankrotiseaduse § 35 lgs 1 sätestatust. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
  90. Kassatsioonkaebuses palub J. Nesterenko ringkonnakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta pankrotiavaldus rahuldamata.
  91. Kassatsioonkaebuse kohaselt rikkus ringkonnakohus TsMS § 95 lg-t 1, sest hindas kõiki tõendeid vaid AS Eesti Ühispank kasuks.
  92. Ringkonnakohus oleks pidanud maakohtu otsuse TsMS § 333 lg-le 2 tuginedes tühistama. Linnakohtu otsuses ei ole märgitud selle edasikaebamise korda, toimikus puuduvad andmed selle kohta, et edasikaebamise korda ja tähtaegasid oleks protsessiosalistele tutvustatud.
  93. Vastuolus PankrS § 11 lg-ga 1 ei lahendanud esimese astme kohus pankrotimenetluse algatamise küsimust 10-päevase tähtaja jooksul. Avaldus esitati
  94. detsembril
  95. a ja määrus pankrotimenetluse algatamise kohta tehti
  96. juulil
  97. a.
  98. Ebaõige on ringkonnakohtu järeldus, et
  99. jaanuari
  100. a laenulepingu üle puudub vaidlus.
  101. augusti
  102. a lepinguga muudeti vaid
  103. jaanuari
  104. a lepingu teksti, leping sellega ei lõppenud. Seega ei ole lõppenud ka pandileping. Seega on alusetu PankrS § 11 lg 1 ja § 16 kohaldamine.
  105. Ebaõige on pankrotihoiatusele antud hinnang. Pankrotihoiatus tehti
  106. detsembril
  107. a, selles paluti võlgnevus tagastada
  108. novembril
  109. a, s.t kuupäevaks, mis oli juba möödunud.
  110. Kohus oleks pidanud arvestama, et AS Eesti Ühispank kõrvalnõuded ületavad mitmekordselt põhivõlgnevuse. Vastavalt TsK § 194 lg-le 1 on kohtul õigus leppetrahvi vähendada. Pankrotihoiatuse esitamise ajal oli koguvõlgnevus 40 913 krooni (sellest põhisumma 6347 krooni). Pankroti väljakuulutamise hetkeks oli võlgnevus kasvanud juba 1 302 226 krooni 86 sendini. Selline nõue tõi kaasa selle, et võlgniku võlad ületasid tema vara maksumuse.
  111. Pankrotiotsusega võlgnikul äritegevuse keelamine ei ole kooskõlas põhiseaduse §-ga
  112. Põhiseaduse § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegeleda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja liitudesse. Sama sätte kohaselt võib seadus sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Seadus ei saa aga keelata selle õiguse kasutamist.
  113. Vastuses kassatsioonkaebusele leiab AS Eesti Ühispank, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  114. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada pankrotiseaduse väära tõlgendamise ja kohaldamise tõttu ning asi saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
  115. Esmalt peab kolleegium vajalikuks analüüsida kassatsioonkaebuse väidet, mille kohaselt on ebaõige ringkonnakohtu seisukoht, et lepingu üle puudub vaidlus ja et
  116. jaanuari
  117. a leping lõppes
  118. augusti
  119. a lepingu lisa sõlmimisega.
  120. Ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud PankrS § 11 lg 2 p 1 ja lg-t 3 ning § 16 lg-t
  121. Nimetatud sätted on eelkõige suunatud sellele, et pankrotimenetluse algatamise ja väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendab kohus hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust.
  122. Ringkonnakohus on pankrotiavalduse läbivaatamisel leidnud, et
  123. augusti
  124. a lepingu lisa tuleb käsitada novatsioonina ning seega lõppes J. Nesterenko kohustus
  125. jaanuari
  126. a. laenulepingu osas, mis on linnakohtu menetluses, ja tekkis uus laenulepingu lisana vormistatud kohustus, mille üle ei ole vaidlust tsiviilkohtumenetluses.
  127. augusti
  128. a lepingu lisa tõlgendades on ringkonnakohus ebaõigesti asunud pankrotimenetluse algatamise ja väljakuulutamise menetluses hindama pooltevahelisi sisulisi vaidlussuhteid. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on AS Eesti Ühispank esitanud
  129. jaanuaril
  130. a Narva Linnakohtule hagiavalduse J. Nesterenko vastu 150 000 krooni nõudes. Toimiku materjalide kohaselt on menetlus selles tsiviilasjas peatatud Narva Linnakohtu
  131. mai
  132. a määrusega. Seega on see hagi jätkuvalt kohtumenetluses. Seetõttu on ringkonnakohus jõudnud ka ebaõigesti järeldusele, et
  133. jaanuari
  134. a laenulepinguga seonduvat nõuet ei ole vaidlustatud tsiviilkohtumenetluses.
  135. Kolleegium märgib täiendavalt, et J. Nesterenko on toimiku materjalide kohaselt (linnakohtu toimiku leheküljed 104-105 ja 136-138) esitanud
  136. jaanuaril
  137. a Narva Linnakohtule vastuhagi, mille
  138. detsembril
  139. a esitatud täienduste järgi palub J. Nesterenko muu hulgas tunnistada kehtetuks ka
  140. augustil
  141. a sõlmitud laenulepingu lisa. Seega on J. Nesterenko PankrS § 11 lg 3 p 1 ja § 16 lg 1 tähenduses nõude vaidlustanud. Seega ei ole vaja enam tuvastada, kas J. Nesterenko on esitanud kostjana vastuväiteid AS Ühispank hagile 150 000 krooni väljamõistmise kohta. Kolleegium märgib üksnes seda, et kui J. Nesterenko on vastuväiteid esitanud, piisaks sellest PankrS § 11 lg 3 p 1 kohaldamiseks.
  142. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 353 lg 3 kohaselt ei või Riigikohus tuvastada hagi aluseks olevaid asjaolusid. Seetõttu ei saa kolleegium vastata kassatsioonkaebuse väitele, et ringkonnakohus on hinnanud kõiki tõendeid ühekülgselt AS Eesti Ühispank kasuks.
  143. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 353 lg 3 tõttu ei saa kolleegium anda hinnangut ka kassatsioonkaebuse väitele, et pankrotihoiatus tehti
  144. detsembril
  145. a, kuid selles paluti võlgnevus tagastada
  146. novembriks
  147. a, s.t kuupäevaks, mis oli juba möödunud. Ringkonnakohus on tuvastanud viitega J. Nesterenko omaksvõtule ja tsiviilasja materjalidele, et on olemas PankrS § 9 lg 1 p 4 kohaldamise eeldused.
  148. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et käesoleval juhul ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks otsuses edasikaebuse esitamise tähtaja märkimata jätmine. Kassaator on saanud oma edasikaebeõigust teostada. Otsuse tühistamise aluseks ei ole iseenesest ka see, et esimese astme kohus on pankrotimenetluse algatamise otsust tehes rikkunud PankrS § 11 lg-s 1 ettenähtud tähtaega. Kui on olemas pankrotimenetluse algatamise eeldused, tuleb sellekohane otsus eelkõige võlausaldajate ning üldise õigusselguse huvides teha ka juhul, kui mingitel põhjustel on otsustamise protsess veninud.
  149. Kolleegium märgib, et taotluse leppetrahvi vähendamiseks TsK § 194 järgi saab kassaator esitada selles menetluses, milles lahendatakse AS Eesti Ühispank
  150. jaanuaril
  151. a esitatud hagi J. Nesterenko vastu.
  152. Kuna kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse, ei pea ta vajalikuks vastata kassatsioonkaebuse väitele PankrS § 35 lg 1 põhiseadusega võimaliku vastuolu kohta. L. Laarmaa, V. Kõve, J. Luik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.