Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi MÄÄRUS 3-2-1-158-04 Tartu, 12. jaanuar 2005. a Eesistuja J. Luik, liikmed P. Jerofejev ja L. Laarmaa AS Lõhmuse Veod (pankrotis) pankrotihalduri

§ 91

lg-le 2 võib kohus juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral määrata, kes pankrotiseaduse § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikutest ei või pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Seega sätestab seadus ärikeelu kohaldamise pankrotimenetluse lõpuni ja PankrS § 91 lg 3 asjaolude olemasolul kehtib keeld ka kolme aasta jooksul pärast pankrotimenetluse lõppu. Kolleegium leiab, et kuigi pankrotiseadus ei reguleeri ärikeelu tühistamist, saab pankrotimenetluses lähtuvalt PankrS § 3 lg-st 2 ja TsMS § 4 lg-st 1 ärikeelu tühistamist taotleda. Ärikeeld tähendab keeldu olla ettevõtja, juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liige, juriidilise isiku likvideerija ja prokurist. Seega piirab ärikeeld pankrotimenetluse vältel isiku ettevõtlusvabadust. Pankrotimenetlus ei ole aga ajaliselt piiratud. Kuigi ärikeeld on üldjuhul preventiivse iseloomuga, s.t seda kohaldatakse vältimaks pankrotimenetluse võimalikke takistusi ja võlausaldajate (ka tulevaste) huvide kaitseks, võib pankrotimenetluse ajal ärikeelu kohaldamise alus ära langeda. 13.

§ 3

lg-le 2 kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Esimese astme kohtu määruse peale võib pool ja teine protsessiosaline TsMS § 297 lg 3 järgi esitada erikaebuse, kui erikaebuse esitamise õigus on selles seadustikus ette nähtud või kui kohtumäärus takistab asja edasist menetlust. Selles lõikes nimetamata määruste peale ei saa erikaebust esitada, kuid TsMS § 297 lg 4 kohaselt võib vastuväiteid nendele määrustele esitada apellatsioonkaebuses. Kuna ärikeelu tühistamise avalduses tehtud esimese astme kohtu lahend on määrus, siis puuduks isikul vastuväidete esitamise õigus. Põhiseaduse § 24 lg 5 kohaselt on aga igaühel õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4 kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib sellisele õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile.

§ 91

lg-le 4 võib isik, kelle suhtes ärikeeldu kohaldati, esitada erikaebuse määruse peale, millega kohus ärikeeldu kohaldas. Seega ka ärikeelu tühistamise avalduse menetluses tehtud kohtumääruse peale erikaebuse esitamisel tuleb lähtuda PankrS § 91 lg-st

2. Ringkonnakohtule esitatud erikaebuses väitis R. Nirk, et linnakohus otsustas tema õiguste ja kohustuste üle, ilma et oleks teda avalduse läbivaatamisel kohtuistungile kutsunud või nõudnud enne asja arutamist kirjalikku seisukohta. Riigikohtu tsiviilkolleegium on
3. märtsi
4. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-26-00 (RT III 2000, 9, 97) asunud seisukohale, et ärikeelu iseloomu tõttu võib esimese astme kohus ärikeeldu kohaldada istungit pidamata. Isikule, kelle suhtes ärikeeldu kohaldatakse, peab protsessuaalse garantiina olema tagatud võimalus viibida ärikeelu kohaldamise peale esitatud erikaebuse läbivaatamise juures. Käesolevas asjas leiab kolleegium, et ärikeelu tühistamine ei täida samu eesmärke ärikeelu kohaldamisega, mistõttu peab isikul, kelle suhtes on esitatud ärikeelu tühistamise avaldus, olema võimalus esitada esimese astme kohtule avalduse kohta oma seisukoht. Linnakohus on rikkunud TsMS § 249 lg-t 2 ja otsustanud erikaebuse esitaja õiguste ja kohustuste üle ilma teda kaasamata, mistõttu tuleb tühistada ka esimese astme kohtu määrus ja asi saata TsMS § 353 lg 5 alusel linnakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel peab linnakohus andma R. Nirgile võimaluse väljendada asjas oma seisukoht.
5. Linnakohtus jättis ärikeelu tühistamise avalduse rahuldamata põhjendusega, et kuna ringkonnakohus määras R. Nirgi suhtes ärikeelu kuni pankrotimenetluse lõpuni, puudub linnakohtul pädevus selle tühistamiseks. Selline kohtu seisukoht on ekslik. Linnakohus on esimese astme kohtuna igal juhul pädev läbi vaatama ärikeelu tühistamise avaldust. Ärikeelu tühistamise avalduse läbivaatamisel tuleb kontrollida, kas isiku osas, kelle suhtes keeldu kohaldati, on selle kohaldamise aluseks olevad asjaolud ära langenud, arvestades seejuures asjaoluga, et ärikeeldu kohaldatakse üldreeglina preventiivsetel kaalutustel. J. Luik, P. Jerofejev, L. Laarmaa