3-1-1-131-04

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-131-04 Otsuse kuupäev

1. jaanuar
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher Kohtuasi AS K. K. väärteoasi reklaamiseaduse § 233 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
3. septembri
4. a otsus väärteoasjas nr 4-465/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS K. K. kaitsja vandeadvokaat Madis Pätsi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. detsember
6. a Istungil osalenud isikud AS K. K. kaitsja vandeadvokaat Madis Päts ning kohtuvälise menetleja esindajad Urmas Ehasoo ja Juta Kimmel RESOLUTSIOON
7. Tühistada Tallinna Linnakohtu
8. septembri
9. a kohtuotsus AS K. K. väärteoasjas.
10. Lõpetada väärteoasja menetlus.
11. Hüvitada AS-le K. K. kaitsjale makstud tasu 5000 (viis tuhat) krooni riigieelarve vahenditest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. Tarbijakaitseameti
13. märtsi
14. a otsusega karistati AS K. K. reklaamiseaduse (RekS) § 233 lg 2 järgi 5000 krooni suuruse rahatrahviga selle eest, et Tallinnas X. 4 hoone katusel ning Y. tee 116 ja P. tn 50 asuvate mängukohtade läheduses eksponeeritakse AS K. K. registreeritud kaubamärgi kujutist (P. tn 50 juures ka AS K. K. internetiaadressi).
15. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas Tallinna Linnakohtule kaebuse AS K. K. kaitsja vandeadvokaat Madis Päts, kes taotles otsuse tühistamist ning väärteoasjas menetluse lõpetamist. Kaebuses leiti, et hasartmängukorraldaja kaubamärgi avalikustamine ei tähenda tingimata hasartmängu või mängukoha reklaami, kuna hasartmängukohas võib hasartmänguseaduse kohaselt lisaks hasartmängu korraldamisele osutada ka valuutavahetuse, toitlustamise jms teenuseid. Ka võib kaubamärk olla registreeritud teiste kaupade või teenuste osas või laiema kaupade sortimendi ulatuses kui hasartmängude korraldamine. Mõiste "kasiino" ei tähenda üksnes hasartmängukohta, vaid võib tähendada näiteks valitud seltskonna klubiruumi (ohvitseride kasiino). Kaubamärgis "K. K." on domineerivaks osaks "K.", milles puudub hasartmängu või mängukoha reklaam. Kõnealune kaubamärk on registreeritud viies kaubamärgiklassis. Lisaks kasutab nimetatud kaubamärki ka menetlusaluse isiku tütarettevõte OÜ J-P., mis tegeleb kaubandus- ja vahendustegevuse, toitlustamise jms teenuste osutamisega. Seejuures asuvad mõlema äriühingu peakontorid Tallinnas X. 4, mistõttu on tegemist nende asukoha tähistamisega, mis ei ole vastuolus RekS § 19 lg-s 1 sätestatuga. Kaubamärgi avalikustamisel väljaspool konkreetset mängukohta ilma viiteta konkreetsele mängukohale ja/või hasartmängule on tegemist kaubamärgi reklaamiga, mis ei ole keelatud. Isegi kui väärteo objektiivne koosseis olnuks täidetud, puudub menetlusalusel isikul KarS § 39 lg-st 1 tulenevalt süü. RekS § 19 redaktsioon kehtib alates
16. jaanuarist
17. a. Alles nüüd, s.o kuus aastat hiljem on Tarbijakaitseamet asunud seisukohale, et see säte keelab ka kaubamärgi avalikustamise. Selline tõlgenduse laiendamine on isikute õigusi kitsendav ja vastuolus "nulla poena sine lege certa" põhimõttega.
18. Tallinna Linnakohtu
19. septembri
20. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus leidis, et kaubamärgi "K. K." avalikustamine väljaspool hasartmängukohta kujutab endast hasartmängu ja mängukoha reklaami RekS § 19 lg 1 tähenduses. Seejuures ei ole tähendust asjaolul, et lisaks hasartmängude korraldamisele võib hasartmängukohas osutada ka näiteks toitlustamis- või valuutavahetusteenust. Kõrvalteenuste pakkumine ei muuda kasiino kui mängukoha olemust, mida kinnitab ka kasiinokülastajatele seadusega kehtestatud vanusepiirang. Kohus leidis, et sõna "kasiino" kujutab endast otsest viidet hasartmängule. Kuigi ajalooliselt on olnud tegemist mitmetähendusliku sõnaga, on sõnal "kasiino" tänapäeva keelekasutuses hasartmängukoha tähendus. Põhjendamatu on menetlusaluse isiku väide, et kaubamärgi domineeriv osa on sõna "Kristiine". Samuti on alusetu viide sellele, et kaubamärki "K. K." kasutab ka OÜ J-P. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
21. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse menetlusaluse isiku kaitsja, kes palub linnakohtu otsuse tühistada ja väärteomenetluse lõpetada. Ühtlasi taotletakse kaitsjatasu hüvitamist AS-le K. K. Kassatsioonkaebuses leitakse, et kaubamärgi "K. K." avaldamisel puudub igasugune viide hasartmängudele või hasartmängukohtadele. Seega ei ole tegemist hasartmängu või mängukoha reklaamiga. Kaubamärgiseadus ei keela hasartmängukorraldajal registreerida kaubamärke muuhulgas või hoopis teiste kaupade või teenuste osas. Ka kaubamärk "K. K." on registreeritud viies kaupade ja teenuste klassis. Samuti ei ole välistatud olukord, et kaubamärki kasutavad litsentsi alusel teised isikud, kes ei tegutse hasartmängude korraldamise valdkonnas. Käesolevas asjas kasutab "K. K." kaubamärki ka OÜ J-P. Kassaator ei nõustu linnakohtu seisukohaga, et mõiste "kasiino" seostub alati hasartmänguga. Kaubamärgis sisalduvate sõnade "K." ja "kasiino" semantiline eraldamine on põhjendamatu. Neid sõnu koos vaadeldes ja tarbija tavalist tähelepanuvõimet arvestades viitavad need kaubamärgi omanikule AS-le K. K., mitte tema poolt pakutavatele kaupadele või teenustele. Tegemist on üldsuse informeerimisega AS K. K. olemasolust, seega mitte turundusalase, vaid avalikkussuhete, maine- ning imidþikujunduse alase kommunikatsiooniga. Kohtuväline menetleja ei ole välja selgitanud juriidilise isiku organit või juhtivtöötajat, kes pani teo juriidilise isiku huvides toime.
22. Kassatsioonkaebusele esitas vastuse Tarbijakaitseamet, paludes jätta linnakohtu otsuse muutmata ja kassatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuses leitakse, et hasartmängukorraldaja kaubamärgi avalikustamine väljaspool hasartmängukohta kujutab endast igal juhul hasartmängureklaami, kuna hasartmängukorraldaja ainsaks tegevusalaks saab olla hasartmängu korraldamine. Kõrvalteenuste (toitlustus, valuutavahetus) osutamine, mis on mõeldud mängukoha külastajatele ja seatud nende paremaks teenindamiseks, ei muuda mängukoha eesmärki, milleks on hasartmängude läbiviimine, ning mõiste "kasiino" seondub tavalise tähelepanu juures hasartmänguga. Vastuses mööndakse, et menetluse käigus ei ole pööratud tähelepanu sellele, milline äriühingu juhtivtöötaja või organ rikkumise toime pani. Seda seetõttu, et väärteomenetluse käigus oli mõlemale osapoolele selge, et tegu toimus AS K. K. huvides. Vaidlust tekitas üksnes teo määratlemine reklaamina. Arvestades RekS § 3 lg 2, avaldus reklaamides selge viide avalikustaja kohta Eestis registreeritud kaubamärgi kaudu. On selge, et kaubamärgi reklaam toimus juriidilise isiku huvides. Ka omab tähtsust asjaolu, et menetluses esindas aktsiaseltsi läbi volitatud esindaja juhatuse liige Enno Heinla ning kirjalikus vastuses võttis AS K. K. rikkumised omaks.
23. Riigikohtu istungil palus menetlusaluse isiku kaitsja linnakohtu otsuse tühistada ja väärteomenetluse lõpetada. Kohtuvälise menetleja esindajad palusid jätta kohtuotsuse muutmata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
24. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et menetlusaluse isiku kaitsja väited selle kohta, et hasartmängukorraldaja kaubamärgi reklaamimine ei tähenda tingimata hasartmängu reklaamimist, ei anna alust linnakohtu otsuse tühistamiseks. RekS § 2 lg 1 kohaselt käsitletakse reklaamina teavet, mis avalikustatakse toodete või teenuste müügi suurendamise, ürituse või idee edendamise või mõnes muus vallas mõne muu soovitud tagajärje saavutamise eesmärgil ning mida reklaami avalikustaja tasu eest või mõnel muul vastaval kaalutlusel levitab. Olles tähiseks, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest, võib kaubamärk sisaldada ja sageli sisaldabki teavet, mis on vaadeldav reklaamina RekS § 2 lg 1 mõttes. Seetõttu peab kaubamärgi avalikustamisel arvestama reklaamiseaduse piirangutega (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
25. septembri
26. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-82-04, RT III 2004, 24, 263). Hasartmängu reklaami osas seab piirangud RekS § 19, mille esimene lõige keelab hasartmängu ja mängukohtade reklaami, välja arvatud hasartmängu korraldamise kohas, ning teine lõige sätestab reklaami arusaadavuse ja üheselt mõistetavuse nõude ning hasartmängus osalemise otsese üleskutse sisaldamise keelu. Asjaolu, et sama kaubamärki kasutatakse ka muudes valdkondades peale hasartmängu korraldamise, olukorda ei muuda, sest senikaua, kui kaubamärk tähistab ühtlasi ka hasartmänge või mängukohta ning tavalise tähelepanu juures seondub sellega, on tegemist hasartmängu reklaamiga. Arvestatav ei ole ka kassaatori väide, et isegi kui tegemist on reklaamiga, reklaamib see vaid äriühingut ning selle eesmärgiks ei ole otseselt hasartmängude ega mängukohtade reklaam. Kuna kõnealusel juhul tegeleb AS K. K. hasartmängude korraldamisega, tähendab selle äriühingu reklaamimine seda, et samaaegselt äriühingu maine tõstmise ja imidþi kujundamisega kallutatakse potentsiaalseid kliente kasutama just selle äriühingu teenuseid, s.o kõnealusel juhul mängima AS K. K. mängukohtades.
27. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Vastavalt KarS § 2 lg-le 2 on karistatav vaid tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja mille toimepanemises on isik süüdi. Seetõttu saab juriidiline isik vastutada üksnes juhul, kui tema organi või juhtivtöötaja käitumises esinevad kõik nimetatud deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et juriidilise isiku organ või juhtivtöötaja tegutses seejuures juriidilise isiku huvides (neid seisukohti on kriminaalkolleegium väljendanud ka varasemates lahendites, nt asjades nr 3-1-1-7-04, RT III 2004, 9, 105; nr 3-1-1-82-04, RT III 2004, 24, 263). Õige on kohtuvälise menetleja väide, et AS K. K. kaubamärgi avalikustamine toimus kahtlemata äriühingu huvides. Sellest asjaolust ei piisa aga äriühingu karistamiseks, sest kindlaks ei ole tehtud juriidilise isiku organit ega juhtivtöötajat, kes lasi reklaamid üles panna. Seda puudust ei ole võimalik kõrvaldada ka asja uuel arutamisel esimese astme kohtus, mistõttu menetlus väärteoasjas tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuvälise menetleja seisukoht, mille kohaselt äriühingu huvides tegutsenud isikuks saab pidada äriühingu juhatuse liiget, kes väärteomenetluses Tarbijakaitseametiga suhtles, on ekslik - juriidiline isik osaleb väärteomenetluses oma seadusliku esindaja, s.o juhatuse liikme kaudu, mis aga ei tähenda seda, et sama juhatuse liige oleks juriidilisele isikule süüksarvatava teo toime pannud.
28. Kassaator on esitanud taotluse mõista AS K. K. kasuks välja hüvitis äriühingu poolt kaitsjale makstud summa ulatuses. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on äriühing tasunud kaitsjale kokku 49 324 krooni. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule väärteomenetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg 1 pdes 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Lahendades küsimust kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkusest, arvestab kriminaalkolleegium selle tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja keerukust. Seejuures lähtub kriminaalkolleegium oma varasematest seisukohtadest selle kohta, et õigusabikulud, mis ületavad oluliselt trahvisummat, ei saa väärteomenetluses, hoolimata väärteoasja keerukusest, lugeda mõistlikeksega neid menetlusalusele isikule täielikult hüvitada, ning et mõistlikuks saab lugeda tasu, mis jääb samasse suurusjärku väärteo eest füüsilisele isikule mõistetava maksimaalse rahatrahviga (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused väärteoasjas nr 3-1-1-37-03, RT III 2003, 12, 117 ja nr 3-1-1-98-03, RT III 2004, 10, 115). Samuti arvestab kriminaalkolleegium kaitsja poolt kassatsioonimenetluses tehtud töö mahu vajalikkust ja põhjendatust, suhestades seda väärteomenetluse lõpetamist tinginud asjaoludega. Sellest tulenevalt leiab kolleegium, et mõistliku suurusega kaitsjatasuna tuleb AS-le K. K. hüvitada 5000 krooni.
29. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS §-st 23, § 29 lg 1 p-st 1, § 150 lg 1 p-st 1 ja § 174 p-st 4, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu otsuse ja lõpetab AS K. K. väärteoasjas menetluse. Hannes Kiris Lea Kivi Peeter Vaher