3-1-1-1-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-1-05 Otsuse kuupäev

1. jaanuar 2005 Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kohtuasi Kriminaalasi K. L. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 3 ja lg 3 p 1 ning § 188 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
2. septembri
3. a otsus kriminaalasjas nr 2-1-10-04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kannatanu esindaja vandeadvokaat Rein Kiviloo kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
4. jaanuar 2005, kirjalik menetlus Resolutsioon
5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
6. septembri
7. a otsus osas, millega tühistati Tallinna Linnakohtu
8. oktoobri
9. a otsus 156 800 krooni väljamõistmises Skorpioni Julgestusteenistuse AS-lt T. K. kasuks ja mõisteti nimetatud summa välja K. L.-lt.
10. Jõustada eelmises punktis nimetatud osas Tallinna Linnakohtu
11. oktoobri
12. a otsus.
13. Muus osas jätta vaidlustatud kohtuotsus muutmata.
14. Kannatanu esindaja kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
15. Tallinna Linnakohtu
16. oktoobri
17. a otsusega tunnistati K. L. süüdi KrK § 139 lg 3 p 1 ja § 188 järgi ning teda karistati vastavalt kolmeaastase ja kuuekuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus K. Leppikule liitkaristuseks kolm aastat vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg 1 alusel kolmeaastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Selle karistusega loeti KarS § 65 lg 1 alusel kaetuks Harju Maakohtu
18. jaanuari
19. a otsusega K. L.-le mõistetud karistus - kaks aastat vangistust tingimisi kolmeaastase katseajaga. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka K. L. eelvangistuses oldud aja
20. märtsist kuni
21. oktoobrini
22. a. Kohtuotsusega mõisteti tsiviilkostja Skorpioni Julgestusteenistuse AS-lt kannatanu T. K. kasuks välja 156 800 krooni K. L. poolt kannatanule vargusega tekitatud kahju katteks. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka M. M., kuid tema osas kassatsioonimenetlust ei toimu.
23. KrK § 139 lg 3 p 1 järgi tunnistati K. L. süüdi selles, et tema, olles valves Tallinnas X maantee 91 asuvas majas, varastas kahel tuvastamata päeval
24. a juulikuus salaja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (edaspidi ERAA) peasekretäri T. K.-i töökabinetis asuvast seifist T. K.-le kuuluvat raha kogusummas 19 600 Saksa marka (156 800 Eesti krooni). Linnakohus jättis K. L. süüdistusest välja viite KrK § 139 lg 2 p-le 3, kuna see kvalifikatsioon on hõlmatud KrK § 139 lg 3 p 1 koosseisust.
25. Kohus leidis, et kannatanu T. K.-le peab vargusega tekitatud kahju hüvitama K. L. tööandja Skorpioni Julgestusteenistuse AS. Nähtuvalt tsiviilkostja ja ERAA vahel sõlmitud turvalepingust ja selle lisast oli lepingujärgseks valveobjektiks Tallinnas Y 91 olev ERAA maja ja aed, s.o. hallatavad ruumid ja territoorium. Kohus ei nõustunud tsiviilkostja seisukohaga, et leping nägi ette üksnes maja valvamise väljastpoolt. Linnakohus juhtis tähelepanu sellele, et lepingus on eraldi märgitud, et valvatakse ka aeda - mis ongi maja ümbrus. Samuti oli lepingu lisas sätestatud, et valveobjektiks on hallatavad ruumid. K. L. sisenemine T. K.-i kabinetti sai võimalikuks just tänu sellele, et ta oli turvafirma töötaja. Viitega Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
26. veebruari
27. a otsusele asjas nr 3-2-1-24-98 märkis linnakohus, et kuigi K. L. käitumine kahju tekitamisel oli vastuolus oma tööandja tegevuse eesmärkide ja huvidega, ei vabasta see tööandjat vastutusest.
28. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse tsiviilkostja Skorpioni Julgestusteenistuse AS, kes palus linnakohtu otsuse tsiviilhagi rahuldamise osas tühistada ja jätta T. K. tsiviilhagi rahuldamata. Oma taotlust põhistas apellant väitega, et K. L. töökohustuste hulka ei kuulunud sisenemine ERAA ruumidesse. ERAA ruumidesse sisenemine ja varguse toimepanemine oli K. L. omaalgatuslik tegevus ning seejuures ei täitnud ta töökohustusi. Samuti märgiti apellatsioonkaebuses, et K. L. töökohustuste määratlemisel on linnakohus tuginenud tsiviilkostja ja ERAA vahelisele turvalepingule. Sellest lepingust tulenesid Skorpioni Julgestusteenistuse AS kohustused üksnes ERAA, mitte aga T. K. ees. Skorpioni Julgestusteenistuse AS ega tema töötajad ei pidanud võtma vastutust kolmandate isikute vara säilimise eest.
29. Tallinna Ringkonnakohtu
30. septembri
31. a otsusega tühistati linnakohtu otsus Skorpioni Julgestusteenistuse AS-lt 156 800 krooni T. K. kasuks väljamõistmises ja T. K. hagi Skorpioni Julgestusteenistuse AS vastu jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus mõistis vargusega tekitatud kahju välja K. L.-lt. Samuti määras ringkonnakohus, et K. L. tuleb katseajal allutada KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele. Täiendavalt arvas kohus K. L. karistusaja hulka enne ringkonnakohtu istungit vahi all viibitud aja
32. augustist
33. septembrini 2004, lugedes lõplikuks karistusajaks 2 aastat 4 kuud ja 5 päeva vangistust. Ringkonnakohus märkis, et Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitama kahju tekitamises süüdiolev isik. Sama põhimõte tuleneb ka kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Tsiviilkoodeksi (TsK) §-st
34. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kannatanule tekkis kahju turvafirma töötaja K. L. õigusvastase ja süülise käitumise tagajärjel. K. L. käitumine kahju tekitamisel oli vastuolus tööandja tegevuse eesmärkide ja huvidega, raha varastades ületas ta ilmselt oma tööalaste volituste piire. Kohtukolleegium asus seisukohale, et kahju pidanuks hüvitama tsiviilkostja, kui kahju oleks tekitatud ERAA varale ja selle konkreetne tekitaja poleks kindlaks tehtud. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad andmed, et tsiviilkostja on võtnud mingeid kohustusi kannatanu T. K. vara säilimise tagamiseks. Ringkonnakohus juhtis veel tähelepanu asjaolule, et linnakohus on K. L. suhtes kohaldanud küll KarS § 74 lg-t 1, kuid ei ole näidanud, millised KarS §-s 75 nimetatud kontrollnõuded K. L. suhtes kohaldatakse. Lähtudes põhimõttest, et kõrgema astme kohus ei saa omal initsiatiivil raskendada süüdlase olukorda, täpsustas ringkonnakohus, et K. L. tuleb allutada üksnes KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuetele, kuna nende nõuete järgimise kohustus tuleb otseselt seadusest. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
35. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni kannatanu esindaja vandeadvokaat Rein Kiviloo, kes palub ringkonnakohtu otsuse tsiviilhagisse puutuvas osas tühistada ja jõustada selles osas Tallinna Linnakohtu
36. oktoobri
37. a otsus. Oma taotlust põhistab kassaator järgmiselt. Nii linnakohtu kui ka ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et K. L. tekitas kahju tööülesannete täitmise ajal. Kostja vastutust TsK § 449 alusel ei välista asjaolu, et kahju tekitamine oli vastuolus tööandja tegevuse eesmärkide ja huvidega. Teenistushuvide vastane käitumine ei tähenda iseenesest, et isik tegutseks väljaspool töökohustusi. Selline seisukoht tuleneb ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
38. veebruari
39. a otsusest asjas nr 3-2-1-24-
40. ERAA ja Skorpioni Julgestusteenistuse AS vahel sõlmitud valveleping sätestab turvaettevõtte vastutuse valveobjektilt selle valve all oleku ajal kadunud või hävinenud vara maksumuse ulatuses. Järelikult pidi kostja valvama kogu valveobjektil leiduvat vara, sealhulgas töötajate vara, ja vastutama tekitatud kahju eest.
41. Kassatsioonivastuses toetab ringkonnaprokurör Andra Sild kannatanu esindaja kassatsiooni. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
42. Esmalt märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et asjakohatud on ringkonnakohtu viited Võlaõigusseadusele. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 22 lg 1 näeb ette, et Võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast
43. juulit
44. Käesoleva vaidluse esemeks olevad teod pani K. L. toime
45. a juulikuus, mistõttu tuleb nende tegudega tekitatud kahju hüvitamisel lähtuda Tsiviilkoodeksist. Siiski on ringkonnakohus samaaegselt Võlaõigusseadusega viidanud ka Tsiviilkoodeksile.
46. TsK § 449 sätestas, et organisatsioon on kohustatud hüvitama kahju, mis on tekitatud tema töötajate süü läbi nende töö- (teenistus-) kohustuste täitmisel. Kriminaalasjas on kindlaks tehtud, et K. L. varastas T. K. töökabinetis asuvast seifist T. K.-le kuuluva raha ajal, mil ta täitis samas hoones turvamehena oma ülesandeid Skorpioni Julgestusteenistuse AS töötajana. Väljaspool kahtlust on linnakohtu tuvastatud asjaolu, mida ei lükanud ümber ka ringkonnakohus, et K. L.-l tekkis võimalus siseneda T. K. töökabinetti üksnes seoses talle Skorpioni Julgestusteenistuse AS poolt pandud töökohustuste täitmisega. Tööandja vastutust TsK § 449 järgi ei välista ringkonnakohtu osutatud asjaolu, et K. L. käitumine kahju tekitamisel oli vastuolus tööandja tegevuse eesmärkide ja huvidega ning et raha varastades ületas K. L. ilmselt oma tööalaste volituste piire. Kui töötaja tekitas kuriteoga kahju oma tööülesannete täitmisel, siis vastutab tema tekitatud kahju eest tööandja. Kui kahju tekitati töötaja süü läbi seoses tema töökohustuste täitmisega, siis ei ole TsK § 449 järgsest vastutusest vabastamise aluseks see, et kahju tekitamine oli vastuolus tööandja tegevuse eesmärkide ja tööandja huvidega. Teenistushuvide vastane käitumine ei tähenda iseenesest, et isik tegutseks väljaspool töökohustusi (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
47. veebruari
48. a otsus asjas nr 3-2-1-24-98, RT III 1998, 8, 86). Erinevalt kehtivast õigusest (VÕS § 137 lg 1) ei näinud Tsiviilkoodeks ette töötaja ja tööandja solidaarset vastutust kannatanu ees.
49. TsK §-s 449 sätestatu näol on tegemist vastutuse alusega lepinguväliselt tekitatud kahju eest. Seega ei ole TsK § 449 kohaldamisel tähtsust ringkonnakohtu poolt esile toodud asjaolul, mille kohaselt puuduvad käesolevas kriminaalasjas andmed, et tsiviilkostja on võtnud mingeid kohustusi kannatanu T. K. vara säilimise tagamiseks.
50. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 5, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
51. septembri
52. a otsuse osas, millega tühistati Tallinna Linnakohtu
53. oktoobri
54. a otsus 156 800 krooni väljamõistmises Skorpioni Julgestusteenistuse AS-lt T. K. kasuks ja mõisteti nimetatud summa välja K. L.-lt. Nimetatud osas tuleb jõustada Tallinna Linnakohtu
55. oktoobri
56. a otsus. Kannatanu esindaja kassatsioon tuleb rahuldada. Eerik Kergandberg Ott Järvesaar Hannes Kiris