MÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-164-04 Määruse kuupäev Tartu, 24. jaanuar 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Luik, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi AS Minu Vara hagi Õilme Puhmi vastu 28 965 kroon

§ 302lg 1 ei sätesta erikaebuse masinakirjas esitamise nõuet. Kostjal oli õigus Ts

MS § 67, § 118 lg 2 ja põhiseaduse §-de 14 ja 24 alusel taotleda kohtult erikaebusest ärakirjade tegemist ja nende tõestamist. Kohus jättis arvestamata üldteada asjaolu, et ka teiste riigiasutuste ametiisikud, järgimata häid kombeid ning arvestamata kirjutusmasinat mitteomavate protsessiosaliste väikese sissetulekuga ja õigusega kohtulahendite peale edasi kaevata, ei soovi nende erikaebusi masinakirjas trükkida. Nende asjaolude arvestamata jätmine on vastuolus põhiseaduse §-ga 12 ja TsÜS § 90 lg-ga

1. Ametiisikud tekitavad trükkimisest keeldumisega protsessiosalistele moraalset kahju, mis on vastuolus põhiseaduse §-ga
2. Põhiseaduse § 14 järgi on õiguste tagamine kohtuvõimu ja kohalike omavalitsuste kohustus. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 212 p
3. Määruses on märkimata seadus, millest ringkonnakohus juhindus, kui kasutas TsMS § 334 lg 1 p-s 1 sätestatud õigust.
4. Vastust erikaebusele esitatud ei ole. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Samuti tuleb tühistada Tallinna Linnakohtu
6. augusti
7. a määrus ja saata erikaebus
8. juuli
9. a määruse peale vastavate toimingute tegemiseks Tallinna Linnakohtule.
10. Kolleegium analüüsib esmalt küsimust, kas esimese astme kohus võib TsMS § 304 lg 2 kohaselt TsMS § 302 lg-le 1 viidates tagastada erikaebuse põhjendusel, et see ei ole vormistatud masinakirjas formaadis A
11. Erikaebuses väidetakse, et kohtul sellist õigust ei ole.
12. Apellatsioonkaebuse käiguta jätmise alused on sätestatud TsMS § 304 lg-s
13. Selle lõike kohaselt jätab esimese astme kohus apellatsioonkaebuse käiguta ja annab apellandile puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, kui apellatsioonkaebus ei vasta

§ 302

lg 1 p-dele 1- 4, 6 ja 8 ning lõikele 2, samuti § 303 nõuetele või riigilõiv on tasumata.

§ 302

lg-s 1 ega selle paragrahvi teistes lõigetes ei ole sätestatud apellatsioonkaebuse käiguta jätmise alusena kaebuse masinakirjas esitamise nõuet.

§ 302lg 1 järgi tuleb apellatsioonkaebus esitada kirjalikult.

Kohtumenetluses esitatud avalduse vormistamise nõuded sätestab TsMS §

1. Vastavalt TsMS § 7 lg-le 6 esitatakse avaldus ja hagiavaldus, apellatsioonkaebus, kassatsioonkaebus ja erikaebus ning kirjalik vastus kohtule selgesti loetavas masinakirjas formaadis A
2. Kolleegiumi arvates tuleb TsMS § 302 lg-t 1 tõlgendada koostoimes TsMS § 7 lg-ga
3. Vastasel korral kaotaks lõige 6 oma tähenduse. Seega tuleb apellatsioonkaebuse vormi osas lähtuda ka TsMS § 7 lg-st 6.

§ 302

lg 9 kohaselt kohaldatakse erikaebusele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui see ei ole erikaebuse olemusega vastuolus. Seega oli kohtute tuginemine TsMS § 304 lg-le 2 formaalselt õigustatud.

1. Järgmisena tuleb vastata küsimusele, kas tsiviilkohtumenetluses on võimalik teha erandeid TsMS § 7 lg-s 6 sätestatud nõudest. Selleks tuleb analüüsida
2. lõike eesmärki. Selle normi põhiliseks eesmärgiks on teise protsessiosalise kaitse, sest protsessiosalisel ei ole võimalik end kaitsta nõude või kaebuse vastu, mis ei ole talle arusaadav tehnilistel põhjustel. Samuti on TsMS § 7 lg 6 eesmärk kohtusse pöörduja enda õiguste kaitse - kui kohus ei saa isiku taotlusest selle loetamatuse tõttu aru, ei ole võimalik isiku õigusi kaitsta, nt hagi tagada. Eelneva alusel üldistatuna võib sätte eesmärgiks pidada korrektse kohtumenetluse tagamist, milles on tagatud mõlema poole huvide kaitse.
3. Teisalt sätestab põhiseaduse § 15 igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ning põhiseaduse § 24 õiguse kohtuotsuse peale seaduses ettenähtud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Nimetatud sätted ei taga siiski piiramatut kohtusse pöördumise ja/või edasikaebamise õigust. Tsiviilkohtumenetluse korral täpsustavad ja reguleerivad nimetatud põhiõigusi ja nende teostamise täpsemat korda eelkõige

s sätestatud reeglid.

1. Siiski saab lugeda TsMS § 7 lg 6 eesmärgi täidetuks ka juhul, kui käsitsi kirjutatud ja kohtule esitatud erikaebus on selgesti loetav, sest TsMS § 304 lg 2 järgi võib kaebuse tagastada siis, kui apellant jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata ja seetõttu ei ole võimalik kaebust läbi vaadata. Kolleegium on seisukohal, et konkreetsel juhul ei takista erikaebuse nõutava vormi puudumine selle läbivaatamist. Erikaebus on selgesti loetav. Samasuguses ühtlases käsikirjas esitatuna on linnakohus vastu võtnud kostja esitatud vastuse hagiavaldusele ja ka apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avalduse.
2. Kolleegium leiab, et põhiseaduse §-d 14 ja 24 ning TsMS § 67 ja § 118 ei anna alust nõuda kohtult käsikirjalise avalduse ärakirja tegemist ja selle tõestamist.

§ 67

annab protsessiosalisele endale õiguse teha toimikust ärakirju ja saada eraldi dokumendina vormistatud kohtulahendi tõestatud ärakirju.

§ 118

lg 2 eesmärk on tagastada isikule algdokument, kui see on kohtule esitatud koos ärakirja või väljavõttega ning kohus on ärakirja või väljavõtte tõestanud ning toimikusse lisanud. Algdokumenti võib isik oma igapäevaelus või majanduskäibes vajada ka kohtumenetluse jooksul.

1. Kuna erikaebus rahuldatakse, ei pea kolleegium vajalikuks vastata erikaebuse väidetele põhiseaduse §-de 12 ja 18 rikkumise kohta.
2. Ebaõige on erikaebuse väide, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 212 p
3. Ringkonnakohus on määruses viidanud TsMS §-dele 304 ja 302 ning TsMS § 7 lg-le
4. J. Luik, V.Kõve, L. Laarmaa