KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-159-04 Otsuse kuupäev Tartu, 27. jaanuar 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja V. Kõve Kohtuasi Korteriühistu Loo (endine

) § 54 lg 1 kohaselt tasutakse kinnistusraamatusse kinnistu jagamise kohta kande tegemisel riigilõivu 25% täismäärast. Kinnistu jagamisel mitmeks kinnistuks määratakse tehinguväärtus jagamise tulemusena moodustatavast uuest kinnistust lähtuvalt (

§ 200

). Kinnistusosakonnale esitatud avalduse p-s 2.1.4 on jagamise tulemusel tekkivate korteriomandite koguväärtuseks märgitud 8 000 000 krooni. Sellest lähtuvalt tuleb tasuda riigilõivu 13 300 krooni, millest 9600 krooni on avaldaja juba tasunud. 2. Vastulauses kohtunikuabi määrusele leidis KÜ Loo, et riigilõivu tasumist korteriomandi kinnistamisel reguleeritakse

§-s 203, mille kohaselt korteriomandi kinnistamisel on tehinguväärtuseks 50% korteriomandi reaalosale vastava maa kaasomandiosa maksustamishinnast. Nimetatud säte on erinormiks juhul, kui kinnistu jagatakse korteriomanditeks.

§-s 203 on ette nähtud soodsamad tingimused nendele isikutele, kellele kinnistu jagamine korteriomanditeks on kinnisomandi saamise ainsaks võimaluseks. Kohtunikuabi ei pidanud vastulauset põhjendatuks ja edastas selle kinnistusraamatuseaduse § 691 lg 2 kohaselt kohtunikule.

1. Tallinna Linnakohtu
2. mai
3. a kinnistamisotsusega jäeti vastulause rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on juba kinnistusraamatusse kantud kinnistust korteriomandite tekitamisel tegemist kinnistu jagamisega, mitte korteriomandite kinnistamisega. Seetõttu on õige kohaldada

§ 200. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 4.

Tallinna Ringkonnakohtu

1. septembri
2. a otsusega jäeti KÜ Loo apellatsioonkaebus rahuldamata ja linnakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb

§-st 203 lähtuda juhul, kui tegemist on korteriomandite esmakinnistamisega. Vaidlusalusel juhul on vastulause esitaja juba kantud kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna, seega on õige linnakohtu järeldus, et tehinguväärtuse määramisel tuleb lähtuda

§-st

1. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
2. Kassatsioonkaebuses palus KÜ Loo ringkonnakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega tema nõuded rahuldada. Samuti mõista välja tema kasuks asjas kantud kohtukulud.
3. Kassaator leiab, et

§ 203mõte on hõlmata kõik korteriomandi kinnistamisega seotud toimingud.

Korteriomandi kinnistamist ei käsitle ükski teine riigilõivuseaduse säte. Kinnistusraamatuseaduse § 53 lg 2 p 1 järgi eeldab korteriomandi kinnistamine kinnistu jagamisel tekkinud kinnistute kohta uute registriosade avamist ja endise registriosa sulgemist. Korteriomandiseaduse § 5 järgi avatakse korteriomandite kinnistamise korral igale korteriomandile üheaegselt kinnistusregistri iseseisev osa ja kinnisasja senine registriosa suletakse. Seega kinnistu jagamise tulemuseks ongi korteriomandite kinnistamine.

1. Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna vastuse kohaselt on ringkonnakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Ebaõige on KÜ Loo väide, nagu oleks kinnistu jagamine korteriomanditeks mingil põhjusel erilisem kui kinnistu jagamine eraldi kinnistuteks korteriomandeid moodustamata. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustiku) § 363 p 1 alusel riigilõivuseaduse väära kohaldamise tõttu. Kolleegium saab TsMS § 362 p 5 järgi teha asjas uue otsuse ning tühistada linnakohtu kinnistamisotsuse ja ka kohtunikuabi määruse, millega nõuti KÜ-lt Loo täiendava riigilõivu tasumist. Asjas ei esine TsMS § 333 lg-s 1 nimetatud protsessiõiguse normide rikkumist. Kinnistamisavaldus tuleb saata Tallinna Linnakohtule menetlemiseks. 9.

§ 200

sätestab, et kinnistu jagamisel mitmeks kinnistuks määratakse tehinguväärtus jagamise tulemusel moodustatavast uuest kinnistust lähtuvalt sama seaduse § 199 järgi.

§ 203

kohaselt on korteriomandi kinnistamisel tehinguväärtuseks 50% korteriomandi reaalosale vastava maa kaasomandiosa maksustamishinnast. 10. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et

§ 203

kohaldatakse korteriomandi esmakinnistamisel.

§ 19

lg 3 p 5 kohaselt on kinnistusraamatu toimingute puhul riigilõivu tasumisest vabastatud erastatava korteriomandi registriosa avamine. Eluruumide erastamise seaduse § 2112 sätestab, et erastatava korteriomandi registriosa ja moodustatava korteriomandi registriosa avamine on riigilõivuvaba. 11. Kolleegium on seisusukohal, et kui korteriomand tekib kinnisomandi jagamise tulemusena kooskõlas korteriomandiseadusega, tuleb riigilõivu määramisel lähtuda

§-st 203 kui erisättest korteriomandi kinnistamise suhtes, mitte aga

§-st 200 kui üldnormist kinnisomandi jagamise suhtes. 12. Kassaatori taotlus kohtukulude väljamõistmiseks rahuldatakse osaliselt. Kassaatorile tuleb tagastada kassatsioonikautsjon, kuid muud kohtukulud jäävad tema enda kanda. Vastavalt TsMS § 60 lg-le 12 kannab hagita asjas kohtukulud avaldaja. Kassatsiooni korras esitatud kaebuselt tagastatakse kaebuse osalise või täieliku rahuldamise korral kautsjon TsMS § 56 lg 3 alusel. A. Kull, H. Jõks, V. Kõve