KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-3-1-05 Otsuse kuupäev Tartu, 2. veebruar 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed P. Jerofejev ja L. Laarmaa Kohtuasi Saku valla avaldus X

§ 249lg 3, mille kohaselt on kohtul kohustus aktiivselt protsessis osaleda.

Kohus ei küsinud piiratud teovõimega isiku arvamust eestkostja määramise ja eestkostja isiku kohta.

§ 259

, mille kohaselt kutsutakse piiratud teovõimega isik kohtuistungile, kui tema vaimne seisund seda võimaldab. Kohtu otsusest ei nähtu, et seda võimalust oleks kaalutud.

§ 231lg 4, jättes otsuse olulises osas motiveerimata.

Rikutud on X. XXXXXXXXpõhiseaduslikke ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist tulenevaid õigusi, sest talt võeti vabadus ebaseaduslikult, ta ei saanud olla oma kohtuasja arutamise juures ega kaevata edasi tema suhtes tehtud kohtuotsuse peale.

1. Vastustes avaldusele leiavad Saku vald ja X. XXXX-XXXXXXX, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et kohtuvea parandamise avaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 372 p 3 alusel rahuldada. Harju Maakohtu
3. detsembri
4. a otsus tuleb tühistada ja asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
5. Õige on avalduse väide, et maakohus jättis aluseta X. XXXXXXXX huvitatud isikuna asja kaasamata. Toimikust ei nähtu, et X. XXXXXXXXXX või tema esindajale oleks saadetud Saku valla avaldus.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi
7. lõike kohaselt vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Kohus peab kaasama kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Kolleegium leiab, et isik, kellele taotletakse eestkostja määramist ja hoolekandeasutusse paigutamist ilma tema nõusolekuta, on asjast huvitatud isik ning ta tuleb kaasata asja läbivaatamisse. Seadusest ei tulene, et sellele isikule ei tule teatada tema kohta esitatud avaldusest.
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 259 kehtiva redaktsiooni kohaselt kutsutakse isik kohtuistungile, kui piiratud teovõimega isiku vaimne seisund seda võimaldab. Kolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-3-5-03 (RT III 2003, 35, 362) väljendatud seisukohal, mille kohaselt on nimetatud sätte eesmärk hagita menetluse eripära arvestades ka isiku kaitsmine, kelle vaimne tervis ei võimalda(ks) tal kohtuistungist osa võtta, sest tema tervislik seisund võiks seetõttu halveneda. Sellest sättest tulenevad kõrgendatud nõuded kohtu tegevuse suhtes. Kohtul on nende nõuete täitmiseks mitmeid võimalusi. Esmalt on kohtul võimalik TsMS § 83 lg 3 analoogia alusel määrata isikule esindaja, eeldades, et vastasel korral võivad jääda tema huvid kaitseta. Esindaja määratakse ainult juhul, kui isik ise ei ole endale esindajat määranud. Kui isik on maksejõuetu, tuleb talle esindaja sama sätte kohaselt määrata riigi arvel.
9. Kohus peab samuti TsMS § 258 lg 1 alusel kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramise korral esitama eksperdile muu hulgas küsimuse, kas isik, kelle suhtes määrati ekspertiis, on võimeline kohtuistungil osalema. Kahtluse korral peab kohus tegema täiendavaid toiminguid, et saavutada istungile kutsumise või kutsumata jätmise osas veendumuse maksimaalse võimaliku astme. Võimaluse korral võib kohus isiku võime kohtuistungil osaleda välja selgitada koos eksperdiga isikuga kohtudes. Kindlasti ei tohi kohus jätta isikut ära kuulamata sel juhtumil, kui ekspert on arvamusel, et isik ei ole võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, kuid isiku võime kohta osaleda istungil ei ole ta arvamust avaldanud. Käesolevas asjas ei ole kohus esitanud eksperdile küsimust X. XXXXXXXX võime kohta osaleda kohtuistungil. Asja materjalidest ei ole näha ka muid toiminguid, mida kohus oleks teinud, et leida sellele küsimusele vastust. Seega on õige avalduse väide, et kohus ei ole kaalunud X. XXXXXXXX kohtuistungile kutsumist. Sellega rikkus kohus TsMS § 249 lg-t 3 ja § 259 teist lauset.
10. Samasugusele seisukohale on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud
11. novembri
12. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-5-03 (RT III 2003, 35, 362),
13. oktoobri
14. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-303 (RT III 2003, 33, 346),
15. novembri
16. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-2-04 (RT III 2004, 33, 348) ja
17. detsembri
18. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-3-04 (RT III 2005, 2, 10).
19. Kolleegium märgib täiendavalt, et SHS § 19 alusel isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise taotluse lahendab kohus hagita menetluses (vt eespool viidatud lahend tsiviilasjas nr 3-23-2-04). Menetlustes, mille juriidiliseks tagajärjeks on isikuõiguste piiramine, peavad isiku õigused, kelle kohta on esitatud taotlus hoolekandeasutusse paigutamiseks, olema kaitstud kohtu aktiivse rolliga menetluses. Seega tuleb kohtutel järgida käesoleva otsuse p-des 7-10 öeldut.
20. Kolleegium ei pea vajalikuks otsuses käsitleda avaldaja väiteid, mis ei ole seaduse kohaselt kohtuvigade parandamise avalduse esitamise aluseks. A. Kull, P. Jerofejev, L. Laarmaa