3-1-1-3-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-3-05 Otsuse kuupäev

1. veebruar
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi Kohtuasi Kriminaalasi D. A. süüdistuses KarS § 275 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
3. septembri
4. a otsus kriminaalasjas nr 2-1/643/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik D. A. kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
5. jaanuar
6. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
7. Tallinna Ringkonnakohtu
8. septembri
9. a otsus D. A. süüdistusasjas jätta muutmata.
10. Kassatsioon jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. D. A-le esitati süüdistus ja ta anti kohtu alla KarS § 75 järgi selles, et ta olles alkoholijoobes
12. detsembril
13. a kella 22.45 paiku, Tallinnas X tee parkimisplatsil ja hiljem politseiautos, kasutas tahtlikult ja korduvalt solvavaid väljendeid ametikohustusi täitva politseiametniku V. A. suhtes.
14. Tallinna Linnakohtu
15. juuni
16. a otsusega mõisteti D. A. süüdistuses KarS § 275 järgi õigeks. Linnakohus leidis, et kuna süüdistuses ei ole kirja pandud milliseid solvavaid väljendeid politseiametniku suhtes kasutati, on süüdistus konkretiseerimata ja puudub võimalus kontrollida, kas D. A. solvas võimuesindajat. Kohus leidis, et puuduvad tõendid, millele hinnangut anda. Konkretiseerimata süüdistuse esitamine on aga kaitseõiguse ja seega ka KrMS oluline rikkumine. Samas on kohus leidnud, et kohtualuse süü on tõendamata ka juhul, kui süüdistuses oleksid täpsed väljendid kirja pandud, kuna politseitöötajatest kannatanu ja tunnistajate poolt kohtuistungil antud erinevad ütlused sunnivad kohut kahtlema nende ütluste usaldusväärsuses. Kohtule jäi arusaamatuks, miks kohtualune kinni peeti ja politseijaoskonda toimetati ning miks oli vaja tuvastada tema isikut, kui politseiametnikud teda tundsid. Kohus leidis, et ei ole välistatud politseitöötajate mitteõiguspärane käitumine kohtualuse suhtes, mis tingis tema ärritumise ja politseile ebameeldiva sõnavara kasutamise. Samuti leidis kohus, et sõnad "tðurka ja tðurban" ei saa olla solvanguks rahvuslikul pinnal.
17. Linnakohtu otsuse peale esitas Tallinna Prokuratuuri prokurör Egon Oja apellatsiooni, milles taotles Tallinna Linnakohtu otsuse tühistamist ning D. A. süüditunnistamist ja karistamist KarS § 275 järgi.
18. Tallinna Ringkonnakohtu
19. septembri
20. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu
21. juuni
22. a otsus D. A. õigeksmõistmises KarS § 275 järgi. Uue otsusega tunnistati D. A. süüdi KarS § 275 järgi ja teda karistati rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 5000 krooni. KrMS § 87¹ lg 1 p 2 alusel mõisteti D. A-lt välja sundraha 3720 krooni riigituludesse. Ringkonnakohus asus seisukohale, et politseitöötajate poolt õigusrikkumiste ärahoidmise ja ennetamise eesmärgil konfliktsituatsiooni sekkumine ja isikut tõendavate dokumentide küsimine, ka juhul kui üks isikutest oli kunagi eelnevalt politsei poolt kinni peetud, ei ole etteheidetav ega saa olla aluseks õigeksmõistva otsuse tegemisel. Kohtukolleegium leidis, et süüdistuse konkretiseerimiseks ei ole vajalik selles solvavate väljendite tsiteerimist. Nii kohtule kui menetlusosalistele olid need väljendid teada, kohtualuse kaitseõigus oli tagatud ja kohtul oli võimalus ning seadusest tulenev kohustus anda neile hinnang. Kohtu hinnangul ei anna asjaolu, et teised politseitöötajad ei soovinud D. A. vastutusele võtmist ega tundnud end solvatuna, iseenesest alust D. A. õigeksmõistmiseks, kuna kõik need tunnistajad on kinnitanud, et solvangud olid peamiselt suunatud V. A-le. Ringkonnakohtu arvates on kannatanu ja tunnistajate ütlustega tuvastatud, et alkoholijoobes ja ärritunud olekus D. A. solvas tahtlikult oma ametikohustusi täitvat politseitöötajat V. A. Seega on täidetud KarS §-s 275 ettenähtud kuriteo tunnused, puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ja D. A. on temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
23. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
24. septembri
25. a otsuse peale esitas süüdimõistetu D. A. kaitsja vandeadvokaat Natalja Lausmaa kassatsiooni.
26. Kaitsja palub Tallinna Ringkonnakohtu
27. septembri
28. a otsuse tühistada ja teha uus otsus, jõustades Tallinna Linnakohtu otsuse
29. juunist
30. a D. A. õigeksmõistmises süüdistuses KarS § 275 järgi. 6.1 Kaitsja on seisukohal, et ringkonnakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, jättes analüüsimata, kas politseitöötajad tegutsesid D. A. kinnipidamisel oma ametivolituste raames. 6.2 D. A-le esitatud süüdistuses puudusid konkreetsed viited solvavatele väljenditele. Süüdistus on konkretiseerimata ka selles osas, milles seisnes politseitöötajate poolt oma ametikohustuste täitmine. See asjaolu on käsitatav D. A. kaitseõiguse rikkumisena, sest nii süüdistus kui ka ringkonnakohus on süüdistust laiendavalt tõlgendanud. Kaitsja arvates ei saa politseioperatsiooni pidada ametiülesande täitmiseks, sest selle eesmärgiks on võimalike kuritegude ennetamine ja tagaotsitavate kurjategijate kinnipidamine. 6.3 Kaitsja väidab, et käesolevas asjas puudusid seaduslikud alused D. A. kinnipidamiseks. Ühegi seadusega ei ole politseitöötajatele antud volitusi kinni pidada iga isikut, kelle käitumise iseärasused politseitöötajale ei meeldi. 6.4 Kaitsja on seisukohal, et D. A. tegevuses puudub KarS § 275 objektiivne koosseis, kuivõrd politseitöötajate poolt tema suhtes oma võimuvolituste rakendamine väljus neile antud ametiülesande raamidest ja kasvas üle konfliktiks isiklikul pinnal, mille käigus D. A.väljendas õigustatud pahameelt. Seega leiab kaitsja, et ebasobivate või ebaviisakate väljendite kasutamisega kinnipidamise käigus ei väljendanud D. A. lugupidamatust politseitöötajate kui avaliku korra kaitsjate vastu, vaid oma isiklikku pahameelt tema eraellu sekkuvate ametiisikute vastu, mistõttu D. A. käitumises puudub ka KarS § 275 subjektiivne koosseis. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
31. Käesoleva kriminaalasja põhiküsimus on, kas ja kuidas peavad kriminaalasja materjalides, s.h süüdistusaktis või kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppes olema kajastatud võimuesindajat või avalikku korda kaitsvat muud isikut konkreetselt laimavad või solvavad väljendid. 7.
32. Võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku solvamine või laimamine kujutab endast KarS § 275 objektiivset teokoosseisu. Arvestades seda, et termin "solvamine" on määratlemata õigusmõiste, saab selle mõiste sisustajaks olla lõppkokkuvõttes kohtupraktika. Selleks aga, et hinnata, kas mingi sõna või tegu on solvav, peab kuriteo asjaolude kirjeldusest nähtuma ka see, milliseid sõnu, þeste, miimikat vms kasutades on kedagi väidetavalt solvatud. Kui solvamisel kasutatud väljendid ei olnud ebatsensuursed, peavad need mõistetavalt olema süüdistuses sõna-sõnalt (või võimalikult täpselt) kirja pandud. Sellist seisukohta toetab ka varasem kohtupraktika. Kuid ka varasemas kohtupraktikas ei avaldatud süüdistuses ebatsensuursed, vulgaarsed, inimväärikust alandavad väljendid. Üldjuhul lisati need väljendid eraldi lehel kinnises ümbrikus kriminaalasja materjalidele, mille kohta vastav viide tehti süüdistuskokkuvõttesse. 7.2 Riigikohus ei pea vajalikuks väljakujunenud kohtupraktikat muuta ja leiab, et kui tegemist on ebasündsate, vulgaarsete, inimväärikust alandavate väljenditega, mis ilmselgelt lähevad vastuollu komblustundega ja teiste moraalsete väärtusega, ei pea need väljendid sisalduma süüdistusaktis ega kokkuleppes, neid ei pea avaldama kohtuistungil ega ka kajastama kohtuotsuses. Kaitseõiguse tagamiseks peab aga süüdistatav, kohtualune või tema kaitsja teadma, millise väljendi, þesti, miimika jms kasutamist solvamiseks loetakse ja neil on õigus seda hinnangut vaidlustada. Ka kohtul peab olema võimalus asja õigeks lahendamiseks anda hinnang, kas isikule süüksarvatud käitumine on käsitatav solvanguna. Seetõttu peab olema menetlusosalistel ja vajadusel ka spetsialistidel/ekspertidel võimalus nende väljenditega tutvuda ja need peavad olema kajastatud kriminaalasja materjalides. Riigikohtu arvates peaksid need väljendid olema kirjeldatud süüdistusakti või kokkuleppe lisana kinnises ümbrikus. 7.3 Pole välistatud ka olukord, et solvavad väljendid kirjeldatakse süüdistusaktis või kokkuleppemenetluses sõlmitavas kokkuleppes. Siin tuleb silmas pidada asjaolu, et sellise akti või kokkuleppe avalikustamine kohtuliku arutamise käigus ja/või nende hilisem teatavaks tegemine avalikkusele võib täiendavalt riivata kannatanu au. Kooskõlas KrMK § 12 lg-ga 1 võidakse sellisel juhul piirata avalikkuse juurdepääsu kohtuistungile. Kriminaalkolleegiumi arvates ei ole KrMS § 247 lg 1 ja § 285 lg 1 rikkumisega tegemist ka siis, kui süüdistusakti või kokkuleppe avaldamisel teatatakse, et solvamisel kasutatud ebatsensuursed väljendid jäetakse kohtuistungil avaldamata. 7.4 Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu suhtes kasutatud solvavad väljendid kajastamist leidnud eeluurimisel tunnistajate ülekuulamise protokollis (tl 52 ja 56), edasiselt linnakohtu istungi protokollides (tld 109, 116 ja 117) ja ringkonnakohtu istungi protokollis (tl 137). Riigikohtu kriminaalkolleegium soostub ringkonnakohtu hinnanguga, et tegemist on vulgaarsete, ebasündsate ja inimväärikust alandavate väljenditega, mis ei pidanud sisalduma süüdistuses. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et D. A. oli teadlik, milliste väljendite kasutamises teda süüdistati nii eeluurimise lõpuleviimisel kui ka asja kohtulikul arutamisel. Ta ei vaidlustanud nende väljendite solvavat iseloomu ega sellega seonduvat süüdistuse ebakonkreetsust. Ka kohtualuse kaitsja on nõustunud nimetatud väljendite kasutamisega ning märkinud üksnes, et tegemist oli rahulolematuse väljendusega ja slängiga (tl 118). Kriminaalasja materjalidest nähtub, et D. A. poolt politseitöötaja suhtes kasutatud väljendid on kohtu poolt tuvastatud ja kontrollitud Seetõttu leiab Riigikohus, et kohtualuse kaitseõigust pole oluliselt rikutud ja jätab ringkonnakohtu otsuse tühistamata.
33. Ülejäänud kassaatori argumendid ei ole Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul käesolevas kriminaalasjas asjakohased ning puudub vajadus nende käsitlemiseks.
34. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
35. septembri
36. a otsuse tühistamata ja kassatsiooni rahuldamata. Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Lea Kivi