← Eesti

3-1-1-135-04

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-135-04 Määruse kuupäev

  1. veebruar
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi O. N. väärteoasi liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Narva Linnakohtu
  3. novembri
  4. a otsus väärteoasjas nr 4-88/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ida Politseiprefektuuri kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
  5. jaanuar
  6. a Istungil osalenud isikud Ida politseiprefektuuri esindaja X politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar J. T. Resolutsioon
  7. Jätta Ida Politseiprefektuuri kassatsioon Narva Linnakohtu
  8. novembri
  9. a otsuse peale väärteoasjas nr 4-88/04 läbi vaatamata.
  10. Välja mõista O. N.-le riigieelarve vahenditest 1500 (üks tuhat viissada) krooni õigusabikulude katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. O. N.-le koostati
  12. mail
  13. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta samal päeval kell 7.55 sõitis sõiduautoga Mercedes-Benz reg.nr X Narva linnas asula märgi mõjualas kiirusega 75+/-3 km/h ja ületas seega lubatud sõidukiirust 22 km/h. Kõnealuse rikkumise eest karistati O. N.-i LS § 7422 lg 2 järgi 30 trahviühiku (1800 krooni) suuruse rahatrahviga.
  14. O. N. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Narva Linnakohtule, taotledes otsuse tühistamist. Kaebuses väitis menetlusalune isik, et ta ei ületanud kiirust. Samuti ei näidatud talle mõõteseadme näitu " näidati küll mõõteseadet Ultra Lyte, kuid selle tabloo oli tühi. Selle kohta tegi ta ka omakäeliselt märke ülekuulamisprotokolli.
  15. Narva Linnakohtu
  16. novembri
  17. a otsusega kaebus rahuldati, kohtuvälise menetleja otsus tühistati ja väärteoasjas lõpetati menetlus. Kohus märkis Riigikohtu otsusele asjas 3-1-1-105-03 tuginedes, et kui menetlusalune isik vaidlustab mõõtmistulemuse õigsust, tuleb talle tutvustada mõõteseadme näitu ning see tuleb kanda väärteoprotokolli. Väärteoprotokollis ei ole näidu tutvustamist fikseeritud, samuti on menetlusalune isik menetluse vältel korduvalt väitnud, et talle vastavat näitu ei näidatud. Kohus leidis, et arvesse ei saa võtta politseiametnik V. V. ütlusi, kuna ta oli asja menetleja. Tunnistaja N. D. ütlused selle kohta, et isikule tutvustati mõõteseadme näitu, on ümber lükatud menetlusaluse isiku ütlustega ning sellega, et näidu tutvustamine ei ole protokollis fikseeritud. Seega ei ole tõendatud, et O. N. ületas lubatud sõidukiirust.
  18. Narva Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse Ida Politseiprefektuur, kes palub linnakohtu otsuse tühistada ja jõustada kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku olukorda raskendamata. 4.1 Kassaator leiab, et O. N.-le on tema sõidukiiruse mõõtmise tulemust tutvustatud, kuna väärteoprotokolli rikkumise kirjelduse väljal on märgitud, et O. N. juhitud auto liikus kiirusega 75 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust 22 km/h võrra. Samuti on protokollis märgitud kiirusemõõtja tüüp ja number. Menetlusalune isik on protokolli omakäeliselt märkinud, et protokoll on talle arusaadav. 4.2 Menetlusalune isik ei vaidlustanud kohtuvälises menetluses kordagi kiirusemõõtja näitu. Vastupidi " O. N. ülekuulamise protokollis on menetlusalune isik andnud ütlused selle kohta, et talle on näidatud kiirusemõõtjat Ultra Lyte kiirusenäiduga 75 km/h. O. N. on protokollis omakäeliselt kinnitanud, et ütlused on tema sõnade järgi õigesti protokollitud. Seega on kohus jõudnud valesti järeldusele, et näitu ei ole näidatud ja seega ei ole kiirus tõendatud. 4.3 Ühtlasi on kohus eiranud VTMS § 114 lg 4 nõudeid, menetledes kaebust, mis oli esitatud peale kaebetähtaja möödumist. Menetlusalune isik ei ole taotlenud tähtaja ennistamist ja Narva Linnakohus ei ole seda ka teinud. Kohtuväline menetleja leiab, et tegemist on materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega, kuna kohus ei kohaldanud VTMS § 118 lg 2 p 1 ega jätnud kaebust käiguta.
  19. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palub O. N. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi I. Belugin jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt ei teatanudkassaator tähtaegselt kassatsiooni esitamise soovist. Narva Linnakohtus ei taotlenud kassaator O. N. kaebuse VTMS § 118 lg 2 alusel läbi vaatamata jätmist, mistõttu on ta kaotanud õiguse sellele kassatsioonis tugineda. Narva Linnakohus on hinnanud kõiki tõendeid nõuetekohaselt ja tuvastanud kõik vajalikud asjaolud. Kassatsiooni põhjendused ei anna alust linnakohtu otsuse tühistamiseks. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  20. O. N. kaitsja on kassatsioonivastuses õigesti märkinud, et kassaator ei ole tähtaegselt linnakohtule teatanud kassatsiooni esitamise soovist. VTMS § 135 lg 4 p 3 kohaselt peab kohtumenetluse pool, kes soovib kasutada kassatsiooniõigust, teatama sellest maa- või linnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul. Sama paragrahvi esimese lõike kohaselt kuulutatakse kohtuotsus pärast kohtuvaidlust kohtuniku poolt teatatud ajal. Käesolevas asjas tehtud Narva Linnakohtu otsuse sissejuhatava osa kohaselt kuulutati otsus
  21. novembril
  22. a. Kohtuistungi protokolli (tl 44) kohaselt oli kohtumenetluse pooltele tehtud teatavaks, et otsus kuulutatakse
  23. novembril
  24. a. Seega oleks tulnud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada kohtule hiljemalt
  25. novembril
  26. a, kuid seda tehti ales
  27. novembril
  28. a (tl 51).
  29. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 161 p-st 4 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni läbi vaatamata. VTMS § 23 alusel tuleb O. N.le riigieelarve vahenditest hüvitada kaitsjale makstud tasu 1500 krooni. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.