lg 1 alusel on riigiprokuröri määruse peale õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse advokaadi vahendusel.
lg-le 2, § 323 lg 2 p-le 2 ja Riigikohtu lahendites kriminaalasjades nr 3-1-1-101-04 ja 3-1-1-108-04 avaldatud seisukohale jättis kaebuse läbi vaatamata.
10.,
§-d 257-364), arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi.
lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole apellatsiooniõigust.
lg 1 kohaselt võib juhul, kui Riigiprokuratuuri määrusega on jäetud
lg-tes 1 või 2 nimetatud kaebus rahuldamata, kaebuse esitanud isik advokaadi vahendusel kaevata määruse peale ringkonnakohtusse. Kaebuse esitamine advokaadi vahendusel tähendab seda, et kaebuse on koostanud ja sellele on alla kirjutanud advokaat ning kaebusele on lisatud advokaadi volitusi tõendav volikiri või order. Tallinna Ringkonnakohtule ega Riigikohtule ei ole esitanud tõendeid, et Andrus Räppo on advokaat. Seega ei ole ringkonnakohtule esitatud kaebus esitatud advokaadi vahendusel. 10. Eeltoodu alusel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Tallinna Ringkonnakohtu 27. detsembri 2004. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selles sisalduvad viited Riigikohtu praktikale on asjakohased. Kuna A. Räppo ei ole advokaat, oli ringkonnakohus õigustatud jätma tema kaebuse läbi vaatamata
§-de 208 lg 1 ja 323 lg 2 p 2 alusel. Juhindudes
lg-st 4 ja § 361 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.