3-1-1-2-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-2-05 Otsuse kuupäev

1. veebruar
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Kohtuasi J. L. väärteoasi liiklusseaduse § 7417 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
3. septembri
4. a otsus väärteoasjas nr 4-1000/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J. L. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Raini Nõu, kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. jaanuar
6. a Istungil osalenud isikud kirjalik menetlus Resolutsioon
7. Rahuldada kassatsioonkaebus.
8. Tühistada Tallinna Linnakohtu
9. septembri
10. a otsus J. L. väärteoasjas ja saata väärteoasi Tallinna Linnakohtule uueks arutamiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. aprillil
13. a põrkasid Tallinnas T. tänaval parempöördel kokku J. L. juhitud prügiauto MercedesBenz ja I. T. juhitud Mercedes-Benz maastur. Liiklusõnnetuses said kahjustada prügiauto paremal küljel asunud kütusepaak ja maasturi vasak esinurk. Väärteoprotokoll koostati J. L.-le, kelle tegu seisnes järgnevas: "Juhtis sõidukit, ei suundunud aegsasti enne parempöörde sooritamist sõidutee parempoolse ääre lähedale, mille tõttu keeras ette kõrval liikunud sõidukile. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju H. L. E. AS-le ja Ü. AS-le." Kohtuvälise menetleja
14. mai
15. a otsusega karistati J. L. LS § 7417 järgi 10 trahviühiku (600 krooni) suuruse rahatrahviga.
16. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas Tallinna Linnakohtule kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja, vandeadvokaadi vanemabi Raini Nõu, kes taotles otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt ei ole menetlusalune isik liiklusnõudeid rikkunud ega varalist kahju põhjustanud. Toimiku materjalid tõendavad, et enne manöövri alustamist oli ta veendunud selle ohutuses. Pööret juba sooritav juht ei saa tagada, et keegi ei sõida ta autole küljelt sisse. Ka suundus J. L. enne pööret aegsasti sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre lähedale. Päris tee ääre lähedal sõitmist takistasid seal pargitud sõidukid. Erinevalt sõiduautost ei saanud J. L. 8,5 m pikkuse ja 2,5 m laiuse veoautoga sooritada parempööret maksimaalselt pärisuunavööndi ääre lähedalt. Liiklusõnnetuse põhjustas I. T., kes üritas J. L. autost paremalt mööda sõita ja sooritada samuti parempööret, sõites aga J. L. sõidukile küljelt sisse. Menetlusalune isik oli aegsasti sisse lülitanud parema suunatule, mida taga sõitnud auto juht oleks hoolika käitumise korral pidanud märkama. Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole põhjendatud, miks peeti tunnistaja - teise liiklusõnnetuses osalenud juhi I. T. ütlusi menetlusaluse isiku omadest usaldusväärsemaks.
17. Tallinna Linnakohtu
18. septembri
19. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus leidis, et J. L.-l ei olnud eesõigust pööret sooritada. Sellist õigust ei andnud sisselülitatud suunatuli ega töötavad vilkurid. Kaebuse esitaja ei vaidlusta, et rikkus LE § 97 nõudeid, kuid arvestades sõiduki suuregabariidilisust, pidi ta arvestama suurema pöördevaruga. Sellisel juhul oleks ta aga pidanud eelnevalt veenduma manöövri ohutuses. I. T. ütluste kohaselt sõitis ta kaebuse esitaja sõiduki kõrvalreas. Seega täitis ta LE § 97 nõudeid. Paljasõnalised ja tõendamata on kaebuse esitaja ja tunnistaja A. T. väited, et I. T. sõiduki kiirus oli suur. Liiklusõnnetuse skeemil ei ole kajastatud I. T. sõiduki pidurdusjälgi, mis kinnitaksid suurt kiirust. Samuti ei nähtu fotodelt, et parempoolsest teeäärest parempöörde tegemist oleksid takistanud seal seisnud autod. Fototabelitel kajastatud sõidukite vigastustest tulenevalt pööras J. L. küljega ette parempööret sooritanud sõidukile.
20. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse menetlusaluse isiku kaitsja, kes palub tühistada linnakohtu otsuse ja lõpetada väärteoasjas menetluse. 4.1 Kassatsiooni kohaselt kohaldas kohus ebaõigesti materiaalõigust, jättes kohaldamata sätte, mida oleks pidanud kohaldama. Nimelt oleks kohus I. T.käitumisele hinnangut andes pidanud kohaldama LE § 91, mille kohaselt peab juht enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid või teel töötajaid. Säte on asjakohane, kuna väärteoasjas on tõendatud, et I. T. juhitud auto liikus J. L. sõidukist tagapool ning alustas seega manöövrit hiljem. 4.2 Kohus on rikkunud ka väärteomenetlusõigust " KrMS § 61 lg 1, eelistades alusetult tunnistaja I. T. ütlusi, mis ei ole vastavuses muude asjas kogutud tõenditega. Kohus on põhjendamatult tuginenud I. T. ütlustele, et liiklusõnnetuses osalenud sõidukid liikusid erinevatel sõiduradadel, tegelikult oli ühesuunalisi sõiduradasid ainult üks. Ka on I. T. ütlused üheaegselt pöörde sooritamisest vastuolus tunnistaja Tðetðulini ütlustega ning toimikus oleva liiklusõnnetuse skeemi ja fotodega. 4.3 Veel leitakse kaebuses, et kohtuotsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. Otsusest ei nähtu, miks ei andnud kohus hinnangut I. T.ütlustele, et ta ei märganud menetlusaluse isiku sõiduki suunatulesid. Ka ei põhjendanud kohus, miks tunnistaja I. T. ütlused selle kohta, et paremas teeääres ei seisnud autosid, on usaldusväärsemad kui menetlusaluse isiku ja tunnistaja A. T. ütlused seal seisnud sõidukite kohta. Kohtuotsusest ei nähtu, miks ei ole õige menetlusaluse isiku väide, et ta ei saanud auto suurtest gabariitidest tulenevalt teha parempööret pärisuunavööndi vastava ääre lähedalt. Samas ei selgu, millest tuleneb kohtu seisukoht, et J. L. sooritas pöörde tee keskelt. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
21. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et Tallinna Linnakohtu otsus ei ole piisavalt motiveeritud. Tulenevalt VTMS § 133 p-dest 2"4 peab kohus otsuse tegemisel lahendama küsimused, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas teo on pannud toime menetlusalune isik ning kas see on õigesti kvalifitseeritud.
22. J. L. on karistatud LS § 7417 järgi, seega on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega materiaalse deliktiga. See tähendab, et väärteokoosseisu objektiivsete tunnustena peab olema tuvastatud tegu, tagajärg ja põhjuslik seos nende vahel, kusjuures tagajärje " tervisekahjustuse või varalise kahju " kaasa toonud tegu peab seisnema liiklusnõude rikkumises. Vaidlust ei ole tagajärje " materiaalse kahju " osas, kuid sellele lisaks tuleb isiku karistamiseks tuvastada, et just tema põhjustas liiklusnõuetele mittevastava teoga ka tagajärje.
23. J. L. tegu seisnes väärteoprotokolli kohaselt parempöörde sooritamises ilma eelnevalt tee parema serva lähedale suundumata, s.o tee servast eemalt pöörde sooritamises, millega rikuti LE § 97 nõudeid. Välja ei ole aga selgitatud seda, kui kaugel tee parempoolsest servast J. L. auto pöörde alustamisel paiknes. Kohus on viidanud teise liiklusõnnetuse osapoole ütlustele, et J. L. sooritas parempööret vasakust, tema aga paremast sõidureast. Hindamaks liiklusõnnetuses osalenud autojuhtide ütlusi, on aga vajalik eelnevalt tuvastada, mitu pärisuunalist sõidurada sündmuskohal oli. Samuti ei ole hoolimata menetlusaluse isiku selgitustest, et tema juhitud auto suured gabariidid tingisid vajaduse sooritada pööret teeäärest kaugemalt, välja selgitatud, milline on J. L. suuregabariidilise sõiduki pöörderaadius. Nimelt lubab LE § 99 teeolude või auto suure pöörderaadiuse tõttu LE § 97 nõudest kõrvale kalduda.
24. Nõustuda tuleb kassaatori seisukohaga, et kohus oleks pidanud hindama ka teise liiklusõnnetuse osapoole käitumist. Kui tuvastatakse, et menetlusalune isik rikkus liiklusnõudeid, tuleb välja selgitada, kas saabunud tagajärg on menetlusalusele isikule õiguslikult omistatav (kas J. L. teo ja saabunud tagajärje vahel on olemas naturalistlik kausaalsus ning kas just J. L. oli isikuks, kes kõnealuse teoga lõi õiguslikult relevantse ja tagajärjes realiseerunud ohu või suurendas seda). Isegi, kui menetlusalune isik rikkus liikluseeskirja, ei ole välistatud, et see ei põhjustanud ega suurendanud tagajärjes realiseerunud ohtu, vaid seda tegi teine liiklusõnnetuse osapool. Siinjuures omab jällegi olulist tähendust asjaolu, kas õnnetusse sattunud sõidukid liikusid enne parempöörde sooritamist samas või erinevates sõiduridades.
25. Kuna Tallinna Linnakohus on leidnud, et menetlusaluse isiku karistamine on põhjendatud, kuigi osa väärteokoosseisu objektiivsetest tunnustest oli välja selgitamata, on kohus rikkunud oluliselt menetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 8 tähenduses. Sellest tulenevalt ning tuginedes VTMS § 175 p-le 2 ja § 174 p-le 7 tuleb linnakohtu otsus tühistada ning saata väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks. Peeter Vaher, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg