KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-4-05 10. veebruar 2005 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jü
§ 94kohaselt võimalik kaebuse esitajale määrata õigusabi riigi kulul.
- J. Dmitrijev esitas Tartu Halduskohtu
- septembri
- a määruse peale erikaebuse, milles palus määruse tühistada ja taotles veelkord temale riigi kulul õigusabi andmist. Tartu Ringkonnakohus tagastas
- novembri
- a määrusega haldusasjas nr 2-3-299/2004 J. Dmitrijevi erikaebuse läbivaatamatult selle esitajale, sest erikaebuse esitaja jättis ringkonnakohtu määratud tähtajaks erikaebuse puudused kõrvaldamata.
- J. Dmitrijev esitas Tartu Ringkonnakohtu
- novembri
- a määruse peale erikaebuse, milles esitas ühtlasi taotluse kautsjoni tasumisest vabastamiseks põhjusel, et ta on maksujõuetu. Erikaebuse esitaja märkis, et tema kulutused on suured seoses vajadusega muretseda ravimeid ning külastada tütart Venemaal.
- Tartu Ringkonnakohus jättis
- detsembri
- a määrusega haldusasjas nr 2-3-299/2004 rahuldamata J. Dmitrijevi taotluse kautsjoni tasumisest vabastamiseks. Kohus leidis, et erikaebuse esitaja ei ole oma maksujõuetust piisavalt tõendanud. Asja materjalidest nähtuvalt on J. Dmitrijevi vanaduspensioni suurus alates
- aprillist
- a 2343 krooni kuus. J. Dmitrijev on küll esitanud kohtule tõendeid, mis viitavad ravimite muretsemise vajadusele, kuid samas nähtub, et ta kulutab tuhandeid kroone reisideks Venemaale, mistõttu ei saa 1240 krooni suuruse kautsjoni tasumine olla erikaebuse esitajale ülejõu käiv. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
- J. Dmitrijev esitas ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse Riigikohtule, paludes määrus muuta ja teha uus määrus, millega vabastada ta kautsjoni tasumisest. Erikaebuse esitaja leiab, et talle oleks tulnud võimaldada riigi kulul õigusabi ning vabastada ta kautsjoni tasumisest, sest vaatamata Venemaal käimisele on ta tegelikkuses maksujõuetu. Tema ainsaks sissetulekuallikaks on vanaduspension, millest tuleb tasuda kulutused eluasemele, ravimitele ja raviteenustele, telefonile, elektrile, küttele, toidule, riietele ja majapidamistarvetele ning ajalehtedele. Erikaebuse esitajal ei jää igakuistest vajalikest kulutustest midagi üle, millest kautsjoni tasuda. Asjaolu, et erikaebuse esitaja käis Venemaal sugulaste haual, ei tohiks olla põhjuseks, miks teda ei vabastata kautsjoni tasumisest. Lisadokumente oma väidete tõendamiseks ei osanud varem kohtule esitada, sest tal ei olnud võimalik saada õigusabi ja ise arvas, et kohtule selgub juba varasemalt esitatud dokumentidest, et erikaebuse esitaja ei suuda oma maksujõuetuse tõttu kautsjoni tasuda. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Riigikohtu halduskolleegium leiab, et erikaebus on põhjendatud ja vaidlustatud kohtumäärus tuleb tühistada kohtumenetluse normide olulise rikkumise tõttu. 8.
§ 91
lg 1 kohaselt võib kohus vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest, kui isik on maksujõuetu.
§ 91
lg 2 kohaselt on isikut võimalik vabastada ka kautsjoni tasumisest.
§ 91lg 2 ei loetle eraldi aluseid kautsjonist vabastamiseks.
Analoogia põhjal tuleb kautsjoni tasumisest vabastamisel pidada oluliseks põhjuseks isiku maksujõuetust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
- detsembri
- a määrus haldusasjas nr 3-3-1-74-02, p 4;
- mai
- a määrus haldusasjas nr 3-3-1-29-01;
- juuni
- a määrus haldusasjas nr 3-3-1-26-00, p 1).
- Käesolevas asjas jättis ringkonnakohus rahuldamata J. Dmitrijevi taotluse kautsjoni tasumisest vabastamiseks, kuna leidis, et erikaebuse esitaja ei saa olla maksujõuetu, sest kulutab tuhandeid kroone reisimisele. Riigikohtu halduskolleegium möönab, et kautsjoni tasumisest vabastamiseks taotluse esitanud isik on kohustatud ise esitama kohtule tõendid, mis kinnitavad tema maksujõuetust. Sellele seisukohale asus kolleegium
- juuni
- a määruses haldusasjas nr 3-3-1-26-00 (p 1).
- Samas märgib Riigikohtu halduskolleegium, et J. Dmitrijev taotles kohtumenetluse käigus korduvalt õigusabi riigi kulul põhjusel, et ta on maksujõuetu ning pole võimeline ise kõrvaldama kaebuse puudusi. Menetluse käigus esitas J. Dmitrijev kohtutele tõendid oma ainsaks sissetulekuallikaks oleva vanaduspensioni suuruse kohta, perearsti tõendi igakuiste vajalike ravikulude kohta, samuti hambaarsti teatise hambaravi vajalikkuse kohta. Lisaks on ta esitanud ülevaate igakuistest kulutustest eluasemele, elektrienergiale, telefonile jm. Kohtud ei ole J. Dmitrijevile riigi kulul õigusabi andmist põhjendatuks pidanud.
- Halduskolleegium leiab, et tulenevalt asjaolust, et kaebuse esitaja on korduvalt riigi kulul õigusabi taotledes osundanud oma vähesele võimele kasutada kohtumenetluse seadusest tulenevaid õigusi, pidanuks kohus näitama üles suuremat aktiivsust selgitamaks, kas taotluse esitaja on maksujõuetu või mitte, nõudes selleks vajaduse korral taotlejalt täiendavate tõendite esitamist.
- Samuti on halduskolleegium seisukohal, et isiku kulutuste põhjendatuse hindamisel tuleb võtta arvesse vajadust teatud juhtudel perekondlikel või muudel olulistel põhjustel reisida väljaspoole oma kodukohta, sealhulgas välisriikidesse. Tartu Ringkonnakohtu määruse kohaselt viitas J. Dmitrijev vajadusele külastada tütart. Riigikohtule esitatud erikaebuses märkis J. Dmitrijev, et käis Venemaal sugulaste haual. Kolleegium leiab, et nimetatud eesmärkidel reisimist ei saa iseenesest pidada põhjendamatuks ja reisikulusid ebavajalikeks, kui selline reisimine toimub mõistlikus ulatuses. Asja materjalidest ei nähtu, et J. Dmitrijev oleks Venemaal käinud korduvalt lühikese aja jooksul. Seetõttu ei olnud ringkonnakohtu etteheide reisikuludele käesoleval juhul põhjendatud.
- Kolleegium märgib, et lisaks kautsjoni tasumisest täielikult vabastamisele on kohtul võimalik
§ 91lg 1 alusel vabastada isik kautsjoni tasumisest osaliselt.
Riigikohtu halduskolleegium on seejuures seisukohal, et üldjuhul tuleb vanaduspensioni saava isiku puhul, kellel puuduvad muud sissetulekuallikad, pidada põhjendatuks tasumisele kuuluva kautsjoni suuruse vähendamist. Efektiivse õiguskaitse põhimõttega ei ole kooskõlas nõuda selliselt isikult kautsjoni tasumist pooles suuruses kuupalga alammäärast, mis moodustaks tema sissetulekust sedavõrd suure osa, et takistaks ilmselt ebamõistlikult edasikaebeõiguse teostamist. 14. Eeltoodut arvestades leiab Riigikohtu halduskolleegium, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ja J. Dmitrijevi taotlus kautsjoni tasumisest vabastamiseks rahuldada osaliselt. Kolleegiumi hinnangul ei ole efektiivse õiguskaitse põhimõtet arvestades põhjendatud nõuda J. Dmitrijevilt 1240 krooni suuruse kautsjoni tasumist, sest esineb suur oht, et sellises ulatuses kautsjoni tasumise kohustuse korral võib taotleja majanduslik olukord takistada tal seadusest tuleneva edasikaebeõiguse teostamist. Kolleegium on seisukohal, et J. Dmitrijevilt nõutava kautsjoni suurust tuleb vähendada ja asja materjalide põhjal saab mõistlikuks pidada 200 krooni suurust kautsjoni. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann