Obsah (9)

§ 249§ 257§ 259§ 372§ 362§ 258§ 90§ 95§ 83

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-3-4-04 Otsuse kuupäev Tartu, 9. veebruar 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja T. Tampuu, liikmed P. Jerofejev ja J. Luik Kohtuasi xxxxx-xxxxx xxxxxxx a

§ 249lõikeid 2 ja 3.

Kuna teovõimetuks tunnistamise avaldus puudutas eelkõige x. xxx huve, oleks kohus pidanud ta protsessi kaasama, hoolimata asjaolust, et ekspertide arvamusel ei olnud ta võimeline istungil osalema. Kohtul tulnuks x. xxxxx määrata esindaja, kelle vahendusel oleks ta saanud teostada

§-s 67 sätestatud õigusi, sh kaevata kohtuotsuse peale edasi seaduses sätestatud korras. 6.

§ 249

lg 3 kohaselt oli kohtul kohustus kontrollida, kas avaldus vastab seadusele ja on tõendatud. 7. Kohus rikkus

§ 257lg-t 1.

Kohtule esitatud avaldusest ei selgu, kuidas isiku teovõimetuks tunnistamine puudutab avaldaja huve. 8.

§ 259

lg 2 sätestab, et eestkostja määramise avalduse vaatab kohus läbi avaldaja ja eestkosteasutuse osavõtul. Kohtuistungile ei ilmunud Tallinna linn kui eestkosteasutus.

1. xxxxx-xxxxx xxxxxx vaidleb kohtuvigade parandamise avaldusele vastu. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et kohtuvigade parandamise avaldus on põhjendatud. Avaldus tuleb

§ 372

lg 1 p 2 alusel rahuldada ja asi saata

§ 362p 4 alusel Tallinna Linnakohtule uueks läbivaatamiseks.

1. Õige on avalduse väide, et maakohus jättis alusetult x. xxx huvitatud isikuna asja kaasamata. Toimikust ei nähtu, et x. xxxxx või tema esindajale oleks saadetud x.-x. xxxxxxx avaldus.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi
3. lõike kohaselt vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Kohus peab kaasama kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Kolleegium leiab, et isik, kellele eestkostja määramisttaotletakse, on asjast huvitatud isik ning ta tuleb kaasata asja läbivaatamisse. Seadusest ei tulene, et sellele isikule ei tule teatada avalduse saabumisest.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 259 kohaselt vaadatakse eestkostja määramise avaldus läbi avaldaja ja eestkosteasutuse ning kui isiku, kellele eestkostja määramist taotletakse, vaimne seisund seda võimaldab, siis ka tema osavõtul. Kolleegium jääb tsiviilasjas 3-2-3-5-03 (RT III 2003, 35, 362) väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt on nimetatud sätte eesmärk hagita menetluse eripära arvestades ka isiku kaitsmine, kelle vaimne tervis ei võimalda tal kohtuistungist osa võtta, kuna tema tervislik seisund võiks seetõttu halveneda. Seega peab kohus eelmenetluses välja selgitama, kas isiku, kelle suhtes eestkostja määramist otsustatakse, vaimne tervis võimaldab tal kohtuistungist osa võtta ja ise oma huvisid kaitsta. Selleks peab kohus

§ 258

lg 1 alusel ekspertiisi määramisel esitama eksperdile ka küsimuse, kas isik on võimeline kohtuistungil osalema. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohus on eksperdile selle küsimuse esitanud ja eksperdi arvamuse kohaselt ei ole x. xxx vaimse seisundi tõttu võimeline osa võtma kohtuistungist. Iseenesest asjaolu, et ekspert on andnud arvamuse, et isik, kelle suhtes eestkostja määramist taotletakse, ei ole võimeline kohtuistungil osalema, ei tähenda automaatselt seda, et kohus ei peaks nimetatud isikut asjasse kaasama. Eksperdiarvamus on tõendiks

§ 90

lg 2 kohaselt.

§ 95järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

Menetlustes, mille juriidiliseks tagajärjeks on isikuõiguste piiramine, peab kohus tegema täiendavaid toiminguid, et saavutada isiku istungile kutsumise või kutsumata jätmise osas veendumuse maksimaalne võimalik aste. Võimaluse korral võib kohus isiku võime kohtuistungil osaleda välja selgitada, kohtudes isikuga eksperdi juuresolekul. 14. Kolleegium on seisukohal, et kui isiku vaimne seisund ei võimalda tal endal oma huvisid kaitsta ja ta ei ole endale ise esindajat määranud, siis tuleb

§ 83lg 3 analoogia alusel määrata isikule esindajaks advokaat.

Kui isik on maksejõuetu, tuleb talle sama sätte kohaselt määrata esindajaks advokaat riigi arvel.

1. Kolleegium on samale seisukohale asunud otsustes 3-2-3-3-03 (RT III 2003, 33, 346); 3-2-3-5-03 (RT III 2003, 35, 362); 3-2-3-2-04 (RT III 2004, 33, 348); 3-2-3-3-04 (RT III 2005, 2, 10) ja 3-2-3-
3. Kolleegium nõustub avaldajaga selles, et kohus rikkus

§ 259lg-t 2 (kuni 1.

juulini 2002. a kehtinud redaktsioonis), kui vaatas teovõimetuks tunnistamise avalduse läbi eestkosteasutuse osavõtuta. Asja materjalidest nähtub, et Tallinna linn on olnud istungi toimumisest teadlik, kuid linna esindaja ei ole istungil viibinud.

§ 259

lg 2 järgi tuleb teovõimetuks tunnistamise avaldus läbi vaadata avaldaja ja eestkosteasutuse osavõtul. Samuti kaasata kõik asjast huvitatud isikud. 17. Kolleegium ei pea vajalikuks otsuses käsitleda avaldaja väiteid, mis ei ole seaduse kohaselt kohtuvigade parandamise avalduse esitamise aluseks. T. Tampuu, P. Jerofejev, J. Luik