3-1-1-4-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-4-05 Otsuse kuupäev

1. veebruar
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi Kohtuasi J. M. väärteoasi Liiklusseaduse § 7419 ning Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
3. septembri
4. a otsus väärteoasjas nr 4-721/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J. M. kaitsja vandeadvokaat Andres Simson, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
5. jaanuar
6. a Istungil osalenud isikud J. M. kaitsja vandeadvokaat Andres Simson Resolutsioon
7. Rahuldada kassatsioon osaliselt.
8. Tühistada Tallinna Linnakohtu
9. septembri
10. a otsus J. M. väärteoasjas Liiklusseaduse § 7419 ning Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 järgi.
11. J. M. väärteoasjas NPAS § 151 järgi lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
12. Kvalifitseerida LS § 7419 järgi kvalifitseeritud J. M. tegu ümber LS § 7435 lg 1 järgi ning karistada teda rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o 2400 krooni.
13. Hüvitada J. M-le riigieelarve vahenditest 1416 krooni kaitsjatasu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
14. J. M-le koostati
15. märtsil
16. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta juhtis samal päeval kell 9.20 Tallinnas X maanteel sõiduautot Mercedes-Benz 300 CE narkojoobes. Samuti koostati talle väärteoprotokoll narkootilise aine ilma arsti ettekirjutuseta tarvitamise kohta. Kohtuvälise menetleja otsustega karistati J. M. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse (NPAS) § 151 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 3000 krooni ning Liiklusseaduse (LS) § 7419 järgi rahatrahviga 250 trahviühikut, s.o 15 000 krooni.
17. Kohtuvälise menetleja otsuste peale esitas Tallinna Linnakohtule kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Andres Simson, kes taotles otsuste tühistamist ja väärteoasjades menetluse lõpetamist väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kaebuse kohaselt on arusaamatu, kuidas jõuti joobeseisundi tuvastamise aktis sisalduvate järeldusteni. Akti kohaselt on tuvastatud, et J. M-l ei esinenud joovet amfetamiinist, kannabinoididest ega kokaiinist. Seetõttu ei saa teha järeldust, et esineb psühhotroopse aine tarvitamisest tingitud joove. Kuna ühegi narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamist ei tuvastatud, ei saa ka menetlusalust isikut karistada.
18. Tallinna Linnakohtu
19. septembri
20. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsused muutmata. Kohus leidis, et Wismari haiglas läbi viidud ekspertiisi tulemusena on tuvastatud, et J. M. oli narkojoobes. Dr T. P. kinnitas nii kirjas kui ka Tallinna Linnakohtu istungil, et menetlusalusel isikul oli psühhotroopse aine tarvitamisest tingitud joove, mis avaldus joobeseisundile tüüpilistes kehaliste ja psüühiliste funktsioonide häiretes. Tarvitatud aine ei olnud alkohol, kanep, amfetamiin või kokaiin, kuid oli tõenäoliselt mõni muu illegaalselt käibiv joovastav aine (näiteks GHB). Ülevaatuse käigus käitus J. M. ebaadekvaatselt ja tal olid kõnehäired. Need nähud ei saanud olla tingitud unetusest ja liigsest kohvi joomisest. Kohus ei pidanud menetlusaluse isiku väidet, et ta ei ole kunagi tarvitanud narkootilisi ega psühhotroopseid aineid, usutavaks ka seetõttu, et teda on varem karistatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemisega seotud süütegude eest. Tallinna Linnakohtu
21. septembri
22. a otsusega karistati teda NPAS § 151 järgi ning Tallinna Linnakohtu
23. juuni
24. a otsusega on ta süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 1 ja KarS § 189 lg 1 p 3 järgi.
25. Linnakohtu otsuse peale esitas menetlusaluse isiku kaitsja kassatsiooni, milles palub otsuse tühistada ja väärteoasjas menetluse lõpetada. Kassatsioonkaebuses korratakse seisukohta, et menetlusalusel isikul ei ole joobeseisundit tuvastatud. Samuti leitakse, et linnakohtu otsus on sisuliselt motiveerimata. Kaebaja peamise väite kohta, et üksnes kliinilise pildi alusel ei ole võimalik tuvastada narkootilist või psühhotroopset joovet, seda enam, kui kõik analüüsid olid negatiivsed, ei ole kohus seisukohta võtnud. J. M. esitas kohtus oma väsimusseisundi kohta põhjenduse, mida kohus ei ole arvestanud. Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra (edaspidi joobe tuvastamise kord) § 9 lg 4 kohaselt peab narkootilise aine tarvitamine ja neist põhjustatud joove olema tuvastatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise käigus kliinilise leiu ja bioloogiliste vedelike uuringu alusel. J. M. suhtes on viimane andnud negatiivse tulemuse ja tema karistamine on seega välistatud.
26. Riigikohtu istungil toetas kassaator kassatsioonis esitatud seisukohti. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
27. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et käesolevas väärteoasjas ei ole välja selgitatud, kas ja millist narkootilist või psühhotroopset ainet J. M. tarvitas.
28. NPAS § 151 ja LS § 7419 kohaselt tuleb tuvastada isiku poolt narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine. Narkootiliseks ja psühhotroopseks aineks loetakse NPAS § 2 p 1 kohaselt üksnes sama seaduse § 8 lg-tes 1 ja 2 sätestatud korras koostatud nimekirjades loetletud ained, samuti nende ainete stereoisomeere, estreid, eetreid või sooli. Seega seisneb NPAS § 151 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemine üksnes mõne eelnimetatud, mitte aga igasuguse joovastava aine tarvitamises.
29. Joobeseisundi mõiste on defineeritud LS § 20 lg-s 3, mille kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Taolisest määratlusest lähtuvalt eeldab joobeseisundi tuvastamine teo (alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise), tagajärje (isiku kehaliste või psüühiliste funktsioonide või reaktsioonide häirumise või muutumise) ja nendevahelise põhjusliku seose kindlakstegemist (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
30. novembri
31. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-89-04 p 9 � RT III 2004, 34, 359). Ka joobeseisundi tuvastamise korra § 9 lg-s 4 ja §s 20 sisaldub nõue, et narkojoobe meditsiinilise tuvastamise korral peab arsti seisukoht tuginema nii kliinilisele pildile, kui ka bioloogiliste vedelike uuringule. Neist esimese alusel on võimalik tuvastada kehaliste või psüühiliste funktsioonide häirumine või muutumine, teine on aga vajalik selgitamaks välja, et vastava tagajärje on tinginud narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine.
32. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt on üksnes üks võimalik tõend teiste hulgas. Lähtuvalt asjaolust, et väärteomenetluse seadustik ei näe joobeseisundi tuvastamiseks ette erikorda, võib narkootilise aine tarvitamist ja joobeseisundit tõendada ka muude tõenditega peale joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti, kuid selliseid tõendeid J. M. suhtes kogutud ei ole. Kohtuvälises menetluses andis joovet tuvastanud ekspert arvamuse, et J. M-l esines psühhotroopse aine tarvitamisest joove, mis kliiniliselt avaldus joobeseisundile tüüpilistes kehaliste ja psüühiliste funktsioonide häiretes (vt. akt nr. 1014/147). Kirjeldatud häired olid sellised, mis takistasid liiklusolude täpset tajumist ja liikluseeskirja täpset täitmist. Tarvitatud aine ei olnud alkohol, kanep, amfetamiin või kokaiin, kuid oli tõenäoliselt mõni muu illegaalselt käibiv joovastav aine, mis pole siinse haigla laboris tuvastatav (näiteks gammahüdroksübutüraat-GHB). Sama arvamust kinnitas ekspert ka kohtuistungil, lisades, et arvamuse andis ta kliinilise pildi põhjal. Isik käitus ebaadekvaatselt, tal olid kõnehäired. Ekspert selgitas, et GHP-d ei saa määrata, sest see laguneb kiiresti. See on aktis küsimärgiga, kuna tegemist on oletusega.
33. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et eksperdi arvamusele tuginev Tallinna Linnakohutu järeldus, et J. M. tarvitas psühhotroopset ainet ja juhtis mootorsõidukit narkojoobes olles, ei ole tõsikindlalt tõendatud. Ekspert on ise kinnitanud, et tema arvamus GHB tarvitamise kohta on oletuslik ning selle aine tarvitamise kohta ei ole ka ühtegi muud tõendit. Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt lähtutakse väärteomenetluses tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätetest, arvestades väärteomenetluse seadustikus sätestatud erisusi. KrMS § 60 lg-st 1 tulenevalt võib kohus tugineda üksnes asjaoludele, mille ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et tõendatus on tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. Lisaks tuleb arvestada süütuse presumptsiooni põhimõttest tuleneva nõudega, et kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Seega on karistusotsuse, mille motiivid põhinevad oletustel, tegemisel oluliselt rikutud menetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 8 mõttes ja VTMS § 175 p 2 kohaselt toob see kaasa kohtuotsuse tühistamise. Kuna usaldusväärselt ei ole tuvastatud J. M. poolt narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine ja täiendavaid tõendeid selles osas ei ole võimalik koguda, tuleb väärteoasja menetlus NPAS § 151 järgi lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
34. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et LS § 7419 järgi kvalifitseeritud J. M. tegu tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu VTMS § 149 p 2 mõttes ümber kvalifitseerida LS § 7435 lg 1 järgi, sest on tuvastatud, et ta juhtis mootorsõidukit liiklusohtlikus terviseseisundis ning rikkus seega LS § 20 lg 7 nõudeid. Süüteo ümberkvalifitseerimise puhul ei ole käesoleval juhul tegemist väärteoprotokolli piiridest väljumisega, kuna mootorsõiduki joobes juhtimine hõlmab endas liiklusohtlikus terviseseisundis juhtimise. Joobeseisundi puhul on tegemist alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest tingitud liiklusohtliku terviseseisundiga (vt otsuse p 8). Käesolevas asjas on küll tuvastatud, et J. M. juhtis sõidukit liiklusohtlikus terviseseisundis, kuid eespool toodud põhjendustel ei ole usaldusväärselt tõendatud, et liiklusohtlik terviseseisund oli põhjustatud alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest. Asjaolu, et J. M. oli sellises terviseseisundis, mis takistas liiklusolude täpset tajumist ja liikluseeskirja täpset täitmist, on kohtus tuvastatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga ja eksperdi kirjaga (vt p 9), samuti politseiametnik A. Þimini ütlustega selle kohta, et J. M. juhitud auto kaldus sõites järsult kord teepeenrale, kord üle tee telgjoone vastassuunavööndisse. Ka J. M. ise on kohtuvälises menetluses esitatud vastulauses tunnistanud: "Ilmselgelt ei olnud mu enesetunne peatamise hetkel kõige parem. Olin väsinud, silmad öö läbi arvutiga töötamisest ilmselt punased, suitsetamisest ja ebatervislikust hommikusöögist kerge iiveldus."
35. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et väärteoasjas ei ole vaja koguda uusi tõendeid ja seetõttu teeb asjas uue otsuse raskendamata menetlusaluse isiku olukorda. Kriminaalkolleegium lõpetab VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetluse väärteoasjas NPAS § 151 järgi. J. M. teo, mis on kvalifitseeritud LS § 7419 järgi, kvalifitseerib kriminaalkolleegium ümber LS § 7435 lg 1 järgi ning karistab teda selle eest rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 2400 krooni.
36. Seoses NPAS § 151 järgi kvalifitseeritud teo osas menetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tuleb VTMS § 23 kohaselt menetlusalusele isikule riigieelarvest hüvitada kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsja taotles menetluse lõpetamist mõlemas väärteosüüdistuses ja õigusabikulude hüvitamist summas 2832 krooni. Kriminaalkolleegium leiab, et kuna menetlus lõpetati ühe rikkumise suhtes kahest, on põhjendatud kaitsjatasu hüvitamine pooles ulatuses, s.o 1416 krooni.
37. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-dest 4 ja 8 ning § 175 p-dest 1 ja 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu
38. septembri
39. a kohtuotsuse J. M. väärteoasjas ja teeb selles uue otsuse. Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Lea Kivi