Obsah (4)

§ 28§ 64§ 15§ 31

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-75-04 16. veebruar 2005 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed J

§ 28

lõikele 2 arvestati kaebuse esitaja soovi saada kohtulahendi ärakiri kantseleist pärast selle avalikult teatavakstegemist. Eeltoodud asjaolusid ei tõestanud kaebuse esitaja esimese ega teise astme kohtutes." RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Riigikohtus on vaidlus selle üle, kas kohtulahendi ärakirja saatmine posti teel on apellatsiooniteate esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks (I) ning kas sellel juhtumil oleksid haldus- ja ringkonnakohus pidanud apellatsiooniteate esitamise tähtaja ennistama (II).
2. A. Artjomenko esindaja väitis erikaebuses, et ta ilmus Tallinna Halduskohtu kantseleisse kohtulahendi ärakirja kätte saama
3. mail
4. a kell 13.30, see on 1 tund ja 30 minutit enne kohtuistungi protokollis sedastatud otsuse kuulutamise aega. Tallinna Halduskohtu kantselei keeldus kohtuotsuse ärakirja väljastamisest kaebuse esitajale põhjusel, et see oli temale saadetud posti teel. A. Artjomenko esindaja ei ole neile asjaoludele tuginenud tähtaja ennistamise taotlust põhjendades ja kohtud ei ole neid asjaolusid tuvastanud omal algatusel. Riigikohtu halduskolleegium ise ei ole volitatud tõendeid koguma ega neid hindama (

§ 64lõige 2).

Seetõttu ei võta Riigikohtu halduskolleegium seisukohta küsimuses, kas sellel juhtumil postitas kohtukantselei kohtuotsuse ärakirja enne teatavakstegemise aja saabumist või mis põhjustel keeldus kohtulahendi ärakirja kätte andmast. I 9. Kõigil protsessiosalistel on õigus saada eraldi dokumendina vormistatud kohtulahendi tõestatud ärakirju (

§ 15lõige 1).

Kõigil protsessiosalistel on õigus saada kohtulahendi ärakiri kohtukantseleist pärast kohtulahendi kuulutamist või teatavakstegemist (

§ 28

lõikele 2).

§ 28

lõike 3 kohaselt saadetakse kohtulahendi ärakiri viivitamatult sellele asutusele või ametnikule või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitvale muule isikule, kelle haldusakti või toimingu peale kaebus või protest oli esitatud, samuti protesti esitajale. Teistele protsessiosalistele kohtulahendi ärakirja posti teel saatmist otsesõnu

-s ei sätestata. Protsessiosaliste võrdsuse põhimõttest (TsKMS § 6) lähtuvalt on kaebuse esitajal võrdselt protesti esitaja ja haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorganiga õigus saada eraldi dokumendina vormistatud kohtulahendi tõestatud ärakiri posti teel. Kohtulahendi ärakirja kättetoimetamisel tuleb arvestada, et erinevalt protesti esitajast ja haldusorganist, on kohtulahendi tõestatud ärakirja kättesaamine kaebuse esitajale ja vajalik Põhiseaduse § 24 lõikes 5 sätestatud edasikaebeõiguse teostamiseks. Isikute edasikaebeõiguse tagamine on kohtuvõimu kohustus. Edasikaebeõiguse tagamise raames peab kohus näitama üles hoolsust kohtulahendi ärakirja kättetoimetamisel. 10. Erikaebuse põhjendusest nähtub, et Tallinna Halduskohus on saatnud kohtulahendi ärakirja kaebuse esitajale enne kohtuotsuse teatavakstegemist. Kohtuotsuse teatavakstegemise aja avaldamise (

§ 28

lg 1) eesmärk on tagada halduskohtumenetluses õiguskindlus ja protsessiosaliste võrdne kohtlemine. Protsessiosalisel ei ole õigust saada ning talle ei tohi anda kohtuotsuse ärakirja kätte enne kohtuotsuse teatavakstegemise aja saabumist. Kohtuotsuse ärakirja koostamine ja postitamine enne kohtuotsuse teatavakstegemise aega ei riku protsessiosaliste õigusi, kui ärakiri ei jõua adressaadini enne kohtuotsuse teatavakstegemist. 11.

§ 28

lõike 2 alusel on kõigil protsessiosalistel õigus peale kohtuotsuse teatavakstegemist saada kohtu kantseleist kohtuotsuse tõestatud ärakiri. Riigikohtu halduskolleegiumi

1. jaanuari
2. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-4-04 leidis kohus, et kohtukantselei ei või keelduda protsessiosalisele kohtuotsuse ärakirja andmast põhjendusel, et kohus on protsessiosalisele saatnud kohtuotsuse ärakirja posti teel. Riigikohtu halduskolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde ning lisab, et heausksel protsessiosalisel on alati õigus saada kohtukantseleist kohtulahendi ärakirja. 12.

§ 31

lõikes 4 sätestatud apellatsioonitähtajad on Põhiseaduse § 24 lõikes 5 sätestatud edasikaebeõiguse piirangud. Edasikaebeõiguse teostamiseks peab isikule jääma mõistlik aeg kohtulahendi ja selle põhjendustega tutvumiseks. Apellatsioonitähtaegade ennistamise otsustamisel peab kohus hindama, kuidas mõjutas kohtuotsuse ärakirja posti teel kättetoimetamine protsessiosalise võimalusi edasikaebeõiguse teostamiseks. Kohtulahendi ärakirja saatmisel posti teel lüheneb sellega tutvumiseks jääv aeg. Kuid ainuüksi kohtulahendi ärakirja saatmine posti teel ei ole apellatsioonitähtaegade ennistamise aluseks. Ennistamise aluseks võib aga olla kohtu viivitus kohtulahendi ärakirja postitamisel või postiasutuse viivitus posti kättetoimetamisel. Ka sellisel juhul peab protsessiosaline näitama üles mõistlikku hoolsust (vt samuti Riigikohtu halduskolleegiumi

1. jaanuari
2. a otsust haldusasjas nr 3-3-1-404). Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et apellatsiooniteate esitamise tähtaja ennistamine ei too iseeneslikult kaasa apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Halduskohus peab otsustama eraldi apellatsiooniteate ja -kaebuse esitamise tähtaegade ennistamise. Kuna TsKMS § 45 lõike 3 kohaselt tuleb koos apellatsioonitähtaja ennistamise taotlusega esitada apellatsiooniteade või -kaebus, võib halduskohus tähtaja ennistamise otsustamisel hinnata apellandi võimalusi kvalifitseeritud õigusabi saamiseks. II
3. A. Artjomenko on esitanud väited apellatsiooniteate esitamisega hilinemise tegelike põhjuste kohta alles erikaebuses Riigikohtule. Tähtaja ennistamise taotluses Tallinna Halduskohtule ning erikaebuses Tallinna Ringkonnakohtule on A. Artjomenko esindaja väitnud, et ei saanud apellatsiooniteadet tähtaegselt esitada haiguse tõttu. Kohtud leidsid, et haigus ei olnud tähtaja möödalaskmise mõjuv põhjus ning jätsid sellel põhjendusel tähtaja ennistamata. Riigikohtu halduskolleegium hindab järgnevalt, kas on alust haldus- ja ringkonnakohtu lahendite tühistamiseks normi väära kohaldamise või uurimispõhimõtte rikkumise tõttu.
4. Riigikohtu halduskolleegiumi
5. jaanuari
6. a määruse haldusasjas nr 3-3-1-59-00 leiti, et tähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused peab ära näitama protsessiosaline. Kohus ei pea analüüsima tähtaja ennistamise asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud. Riigikohtu halduskolleegiumi
7. aprilli
8. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-32-03 leiti, et mida nõrgemad on protsessiosalise oletatavad võimed tuua välja olulised asjaolud ja esitada vastavad tõendid, seda aktiivsemalt peab halduskohus ise asja otsustamiseks tõendeid koguma ning vastustaja oma vastuväidete kinnituseks tõendid esitama. Kohtu aktiivsus peab sõltuma protsessiosalise oletatavast võimest välja tuua olulised asjaolud ja esitada vastavaid tõendeid. Kuna A. Artjomenko esindajal ei olnud õigusalaseid teadmisi, siis võis oletada, et ta ei suuda välja tuua kõiki olulisi asjaolusid ega esitada kõiki tõendeid. Kuid õigusalaste teadmiste puudumine ei vabasta isikut kohustusest nimetada tema poolt esitatud taotluse tegelikud põhjendused. Uurimispõhimõtte raames võib halduskohus täpsustada ja täiendada protsessiosalise põhjendusi, kuid ei pea kontrollima võimalikke põhjendusi, mida protsessiosaline ei ole nimetanud.
9. Tallinna Halduskohtu
10. juuni
11. a määruses ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
12. juuli
13. a määruses on leitud, et sellel juhtumil ei olnud haigus mõjuvaks põhjuseks apellatsiooniteate esitamise tähtaja ennistamiseks. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et haldus- ja ringkonna kohtu järeldused on õiged. Apellatsioonitähtaja ennistamise taotlemisel ega erikaebuse esitamisel ei olnud A. Artjomenko esindaja esitanud muid põhjendusi. Seega puudub Riigikohtu halduskolleegiumil alus Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi määruste tühistamiseks. Tõnu Anton, Julia Laffranque, Harri Salmann