3-1-1-5-05

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-5-05 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

1. veebruar
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku
3. detsembri
4. a määrus, millega jäeti rahuldamata N. K. taotlus riigi kulul esindaja määramiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N. K., määruskaebus Asja menetlemise kuupäev
5. jaanuar
6. a RESOLUTSIOON Jätta N. K. määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku
7. detsembri
8. a määruse peale läbi vaatamata ja tagastada N. K-le. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. N. K. pöördus
10. oktoobril
11. a prokuratuuri avaldusega, milles palus alustada kriminaalasja G. J. suhtes. Prokurör Toomas Tombergi
12. novembri
13. a vastusega keelduti kriminaalasja alustamisest.
14. juulil
15. a esitas N. K. riigiprokuratuuri avalduse, milles palus jätkuvalt G. J. suhtes kriminaalasja alustada. Juhtiva riigiprokuröri Alar Kirsi
16. juuli
17. a määrusega jäeti N. K. taotlus rahuldamata. Ühtlasi selgitati avaldajale, et määrusega mittenõustumisel on tal KrMS § 208 lg 1 alusel õigus advokaadi vahendusel esitada kaebus ringkonnakohtusse.
18. N. K. esitas
19. oktoobril
20. a ise Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse, milles taotles kriminaaltoimiku materjalide nõudmist ning Riigiprokuratuurile täiendavate menetlustoimingute tegemiseks korralduse andmist.
21. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Meelika Aava
22. novembri
23. a määrusega jäeti N. K. kaebus läbi vaatamata, sest kaebuse oli esitanud isik, kellel ei ole selleks õigust.
24. Saanud kätte
25. novembri
26. a määruse, taotles N. K. Tallinna Ringkonnakohtult Riigiprokuratuuri
27. juuli
28. a määruse vaidlustamiseks advokaadist esindaja määramist riigi kulul põhjusel, et ta on töötu ja sissetulekuteta ning tema ülalpidamisel on alaealine laps.
29. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku
30. detsembri
31. a määrusega jäeti N. K. taotlus riigi kulul esindaja määramiseks rahuldamata. Kohus leidis, et esindaja määramata jätmisel ei jää N. K. olulised huvid kaitseta. Määruses märgiti ka edasikaebamise kord - võimalus esitada advokaadi vahendusel määruskaebus Riigikohtule.
33. detsembril
34. a esitas N. K. ringkonnakohtu määruse peale kaebuse Riigikohtule, paludes selle tühistada. Kaebuse esitaja leiab, et ringkonnakohtu kohtunik kasutab kõikvõimalikke ettekäändeid, et keelduda Riigiprokuratuuri tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisest. KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
35. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et lahendades küsimust kannatanule riigi kulul esindaja määramisest (KrMS § 41 lg 3), tuleb menetlejal esmalt tuvastada kannatanu maksujõuetus või selle puudumine. Tuvastanud maksujõuetuse, tuleb välja selgitada, kas riigi kulul esindaja määramata jätmisel võivad isiku olulised huvid jääda kaitseta (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
36. jaanuari
37. a määrus asjas nr 3-1-1-134-04). Käesolevas asjas on ringkonnakohtu kohtunik leidnud, et riigi kulul esindaja määramata jätmisel ei saa N. K. olulised huvid jääda kaitseta.
38. Ringkonnakohtu kohtuniku määrust, millega N. K. taotlus jäeti rahuldamata, sai KrMS § 384 lg-st 2 tulenevalt vaidlustada vaid advokaadist esindaja vahendusel. Seda korda oli N. K-le ka selgitatud. Vaatamata sellele esitas N. K. ise kaebuse Riigikohtule ega taotlenud ringkonnakohtu
39. detsembri
40. a määruse vaidlustamiseks endale riigi kulul esindaja määramist. Seega esitas Riigikohtule kaebuse isik, kellel ei ole määruskaebuse esitamise õigust.
41. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 388 lg-st 4 ja § 350 lg 2 p-st 2 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium N. K. kaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle. Hannes Kiris Lea Kivi Peeter Vaher