KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-136-04 Otsuse kuupäev 16. veebruar 2005 Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kohtuasi Kriminaalasi J. B. s

§ 12lg 2 alusel asjaolu, et kahjustav tegevus oli vastuolus avaliku võimu kandja eesmärkide ja huvidega. Analoogiliselt Ts

K § 449 senise kohaldamispraktikaga eraõiguslikes suhetes, tuleb ka TsK §

§ 12

lg 1 kohaldamisel Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates lähtuda sellest, et kui kahju tekitati avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku süü läbi seoses tema ameti- või töökohustuste täitmisega, siis ei ole avaliku võimu kandja vastutusest vabastamise aluseks see, et kahju tekitamine oli vastuolus avaliku võimu kandja tegevuse eesmärkide ja huvidega. Teenistushuvide vastane käitumine ei tähenda iseenesest, et isik tegutseks väljaspool töökohustusi (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. veebruari
2. a otsus asjas nr 3-2-1-24-98 - RT III 1998, 8, 86; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. jaanuari
4. a otsus asjas nr 3-1-1-1-05 - RT III 2005, 5, 43, p 9).
5. See, millal on kahju tekitanud käitumise seos töö- või teenistuskohustuste täitmisega piisav TsK § 450 lg-s 1 ja RVastS § 12 lg-s 2 ette nähtud vastutuse ülemineku tekkimiseks, on fakti küsimus. Määrav on seejuures asjaolu, kas kahju tekitanud isiku ametiülesannetel oli kahju tekitamise mehhanismis keskne (näiteks kahju tekitamist ainuvõimaldav) roll, või oli ametiülesannete täitmine kahju tekitamise aspektist kõrvalise tähendusega. Nii TsK § 450 lg 1 kui ka RVastS § 12 lg 2 kohaldamine on välistatud, kui seos kahju põhjustamise ja ametitegevuse vahel on pelgalt juhuslikku laadi. Samas ei eelda vastutuse üleminek TsK § 450 lg 1 või RVastS § 12 lg 2 alusel alati seda, et kahju on tekitatud käitumisega, mille kaugem eesmärk on avaliku huvi teenimine. Teatud juhtudel on vastutuse üleminek avaliku võimu kandjale võimalik ka juhul, kui viimase ülesandeid täitnud isik kasutas oma töö- või teenistusülesannetest tulenevaid volitusi üksnes isiklike eesmärkide saavutamiseks. Ning lõpuks ei välista avaliku võimu kandja vastutust iseenesest seegi, kui tema ülesandeid täitnud füüsiline isik ületas kahju tekitades teatud määral oma volitusi. Siinkohal on otsustav asjaolu, et ilma avaliku võimu kandja antud pädevuseta puuduks ametnikul (töötajal) võimalus oma võimu kasutades kahju tekitada. Usaldusväärsete töötajate valik ja organisatsiooni sisemine korraldamine on avaliku võimu kandja pädevuses, mistõttu tal lasub kolmandate isikute suhtes teatud piirides ka riisiko, et töötaja kuritarvitab oma volitusi. Olukorras, kus üksikisik on jäetud avaliku võimu kandja ülesandeid täitva füüsilise isiku võimalike kuritarvituste meelevalda, oleks ebaõiglane panna talle kahju tekitanud isiku maksevõimetuse riski.
6. Lastekodu kasvandike pangakaartide väljastamine J. B.-le ja seega ka nimetatud kaartide abil raha varastamine sai võimalikuks üksnes seoses J. B.-le kui Z Lastekodu sotsiaaltöötajale pandud töökohustusega avada lastekodu kasvandikele pangakontod ja käia koos kasvandikega kontodelt raha välja võtmas. Seejuures on mõlema nimetatud ülesande täitmine käsitatav lastekodu kasvandike esindamisena varalistes suhetes, s.o kasvandike seadusliku esindaja ülesannete täitmisena. Just tänu kõnealustele tööülesannetele ja V. P. poolt
7. veebruaril
8. a ning
9. jaanuaril
10. a väljastatud volikirjadele, tekkis võimalus, et J. B.-d vaadeldi pangas kasvandike seadusliku esindajana, kellele tehti ettepanek lastekodu kasvandikele pangakaartide väljastamiseks. Asjaolu, et J. B. tööülesannete ja pädevuse hulka ei kuulunud kasvandike nimele pangakaartide vormistamise taotlemine ja nimetatud kaartidega sularahaautomaatidest raha väljavõtmine, ei muuda seda, et võimaluseni lastekodu kasvandike raha varastada jõudis J. B. üksnes talle Z Lastekodu poolt pandud tööülesannete tõttu. Seega oli J. B. tööülesannetel kahju tekitamise mehhanismis keskne roll.
11. Käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks selgitada, kas Z Lastekodu poolt J. B.-le antud tööülesanded ja volitused olid kooskõlas Ida-Viru Maavalitsuse hallatava Z Lastekodu enda pädevusega või mitte. Küll on aga oluline arvestada antud asjas esinenud kannatanute ülitugevat sõltuvusseost Z Lastekodust, kelle töötaja poolt neile kahju tekitati. Kannatanutel puudus reaalne võimalus nii Z Lastekodu kui ka J. B. tegevuse kontrollimiseks.
12. Eeltoodud põhjustel tuleb riigi vastutust TsK §

§ 12lg 2 alusel J.

B. poolt vargusega Z Lastekodu kasvandikele tekitatud kahju eest jaatada vaatamata asjaolule, et J. B. ületas kahju tekitades oma volitusi.

1. Riigikohtu kriminaalkolleegiumil puudub võimalus anda omapoolne hinnang kassaatori väidetele, mis puudutavad kriminaalmenetlusse kaasamata AS Eesti Ühispank ja kannatanute päritolujärgsete kohaliku omavalitsuse üksuste väidetavalt õigusvastast käitumist. Küsimuse, kas Eesti Vabariigil on nimetatud isikute vastu regressinõue, saab lahendada eraldiseisva menetluse raames. Narva Linnakohtu otsuses on õigesti märgitud, et riigil on regressinõue J. B. vastu.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Ringkonnakohtu
3. septembri
4. a otsuse muutmata ja tsiviilkostja kassatsiooni rahuldamata. II
5. Kassatsioonimenetlusest võttis J. B. määratud kaitsjana osa vandeadvokaat Vladimir Rogulski ja kannatanute esindajana Riigikohtu poolt KrMS § 41 lg 3 alusel määratud korras vandeadvokaadi abi Matti Laarmaa. Mõlemad advokaadid esitasid taotluse õigusabi tasu väljamõistmiseks. Advokatuuriseaduse § 9 p 10 ja § 60 lg 6 alusel kehtestatud Eesti Advokatuuri üldkogu
6. aprilli
7. a otsuse nr 3 (
8. juuli
9. a redaktsioonis) "Riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad" § 6 lg 3 kohaselt määratakse riigi õigusabi osutamiseks kulunud ajapunktide arv ja advokaadile makstav tasu kindlaks uurija määruse või kohtulahendiga. Sama otsuse § 5 lg 3 sätestab, et riigi õigusabi eest makstav tasu arvestatakse ajapunkti hinna ja õigusabi osutamiseks kulunud ajapunktide korrutisena, millele lisatakse käibemaks juhul, kui advokaadibüroo pidaja on käibemaksukohuslane. Advokatuuri üldkogu otsuse § 4 lg-te 1 ja 2 kohaselt on riigi poolt tasutava õigusabi ajapunkt võrdne 30 minutiga ja selle hind on 75 krooni.
10. Vandeadvokaat V. Rogulski taotluse kohaselt on tal kulunud J. B. kaitsmiseks Riigikohtus kokku 15 ajapunkti, sealhulgas 3 ajapunkti Riigikohtu istungist osavõtuks ja 12 ajapunkti kaitse ettevalmistamiseks. X Advokaadibüroo OÜ on käibemaksukohustuslane. Kaitsja palub kaitsjatasuna välja mõista 1327 krooni ja 50 senti. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud 4 ajapunkti ulatuses summas 354 krooni, s.o osas, mis on kaetud kaitsja osalemisega Riigikohtu istungil. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on kaitsja taotlus hüvitada talle käesoleva kriminaalasja kassatsioonimenetluses osalemise ettevalmistamisega seotud kulud põhjendamatu. Kaitsja ei esitanud Riigikohtule oma kirjalikke seisukohti ja tema sõnavõtt kohtuistungil piirdus tõdemusega, et tema ning J. B. nõustuvad otsusega, mille Riigikohus käesolevas asjas teeb. Seega puudub Riigikohtu kriminaalkolleegiumil võimalus hinnata V. Rogulski tööd Riigikohtu istungiks valmistumisel.
11. Vandeadvokaadi abi Matti Laarmaa taotluse kohaselt on tal kulunud kannatanute esindamiseks Riigikohtus kokku 90 ajapunkti, sealhulgas 9 ajapunkti toimikuga tutvumiseks, 77 ajapunkti istungiks ettevalmistumiseks ja 4 ajapunkti Riigikohtu istungist osavõtuks. AS Advokaadibüroo Y on käibemaksukohustuslane. Advokaat palub õigusabitasuna välja mõista 7965 krooni. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kannatanute esindaja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Taotluse rahuldamisel arvestab kriminaalkolleegium seda, et kannatanute esindaja on antud asjas esitanud Riigikohtule põhjaliku kirjaliku arvamuse. Ka kannatanute esindaja sõnavõtt Riigikohtu istungil veenis kriminaalkolleegiumi taotluses märgitud ajapunktide arvu põhjendatuses. Seejuures tuleb arvestada, et vandeadvokaadi abi M. Laarmaa asus kannatanute esindaja ülesandeid täitma alles kassatsioonimenetluses, mistõttu ei olnud ta kriminaalasja tehioludega varem tuttav.
12. Kuna Riigikohtu kriminaalkolleegium teeb käesolevas kriminaalasjas KrMS § 361 p-s 1 nimetatud lahendi, lasub kassatsioonimenetluse kulude hüvitamise kohustus tulenevalt KrMS § 186 lg-st 2 kassatsiooni esitajal. Kuna käesolevas asjas esitas kassatsiooni Eesti Vabariik, puudub vajadus mõista riigi kulul määratud kaitsjale ja kannatanute esindajale makstav tasu kassatsiooni esitajalt riigi kasuks välja. Jüri Ilvest Ott Järvesaar Hannes Kiris