KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-2-1-19-02 Tartu, 23. mai 2002. a Eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks, A. Kull, V. Kõve, L. Laarmaa ja J. Luik A

§ 24kohaselt 16. novembril 2000. a ja lõppes Ts

ÜS § 106 lg 7 järgi

1. detsembril
2. a. AS SLH postitas hagiavalduse
3. detsembril
4. a. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5. Tartu Ringkonnakohtu
6. oktoobri
7. a otsusega muudeti maakohtu otsust tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest väljamõistetud hüvitise osas ning mõisteti AS-lt SLH L. Solmani kasuks välja 1 553 krooni 10 senti. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus õigesti, et AS SLH esitas hagi kohtusse õigeaegselt ning aegumine ei kuulu kohaldamisele. AS SLH sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte
8. novembril
9. a. Vastavalt

§-le 24 lg 1 töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks kohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. TsÜS § 105 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Hagi esitamise tähtaeg algas

1. novembril
2. a ja hagiavalduse esitamise tähtpäevaks oli
3. detsember
4. a. Kuna
5. detsember
6. a oli puhkepäev, siis saabus tähtpäev TsÜS § 106 lg 7 kohaselt
7. detsembril
8. a. AS SLH andis hagiavalduse sideasutusele edastamiseks üle
9. detsembril
10. a, s. o tähtaegselt. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
11. Kassatsioonkaebuses palus kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega rahuldati AS SLH hagi ja kostjalt mõisteti välja 11 554 krooni 20 senti ja 1100 krooni kohtukulude katteks ning teha uus otsus, millega jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata ja mõista hagejalt kostja kasuks välja kohtukulu 3 500 krooni. Kostja on seisukohal, et hagi on aegunud. Ringkonnakohus juhindus tähtaja arvutamisel tsiviilseadustiku üldosa seadusest, mis ei ole tööõiguse üldosana kohaldatav. Lähtuda tuleks individuaalse töövaidluse lahendamise seadusest. Hagemisõigus tekkis
12. novembril
13. a.

§ 7

kohaselt lõpevad töösuhtes kuudes arvutatavad tähtajad viimase kuu vastaval päeval, käeoleval juhul

1. detsembril
2. a. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu.
4. Kohtud on tuvastanud, et AS SLH sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte
5. novembril
6. a. Vastavalt

§-le 24 lg 1 võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maa- või linnakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast ning sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on kohtusse pöördumise vormiks hagiavaldus. Seega määrab seadus hagi aegumise tähtajaks ühe kuu.

§ 7

lg 1 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest.

§ 7

lg 2 kohaselt lõpevad aastates, kuudes või nädalates arvutatavad tähtajad töösuhetes viimase aasta, kuu või nädala vastaval päeval. Selleks vastavaks päevaks on aastates, kuudes või nädalates arvutatava tähtaja puhul sündmuse toimumise päev, millega seotakse tähtaja algus. Seega oli järgmise kuu vastavaks päevaks

1. detsember
2. a. Samale seisukohale tähtaegade arvutamise osas asuti Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
3. septembri
4. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-86-98 (RT III 1998, 25, 250). Kolleegium juhib tähelepanu, et kuigi tähtaegade arvutamisel töösuhetes kohaldatakse individuaalse töövaidluse lahendamise seadust, on samasugune tähtaegade arvutamise kord sätestatud ka tsiviilseadustiku üldosa seaduses. J. Odar, H. Jõks, A. Kull, V. Kõve, L. Laarmaa, J. Luik