← Eesti

3-1-1-138-04

Obsah (6)§ 65§ 68§ 64§ 56§ 1411§ 143

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-138-04 Otsuse kuupäev 18. veebruar 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Va

§ 65lg 2 järgi. 2. Tunnistada A. T. süüdi Kr

K § 143 lg 2 p 2 järgi ja karistada teda vangistusega 1 aastaks ja 8 kuuks.

§ 68lg 2 alusel lugeda tema karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 5.

septembrist kuni

  1. novembrini
  2. a, s.o 2 kuud. A. T.-l tuleb ära kanda 1 aasta ja 6 kuud vangistust karistuse kandmisele asumise päevast.
  3. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  4. oktoobri
  5. a ja Tartu Maakohtu
  6. mai
  7. a kohtuotsus A. T.-lt AS A. H. kasuks 103 937 krooni väljamõistmise kohta ning jätta tsiviilhagi selles osas läbi vaatamata.
  8. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
  9. Prokuratuuri kassatsioon rahuldada, A. T. kaitsja Linnar Liivamägi kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Tartu Maakohtu
  11. mai
  12. a kohtuotsusega tunnistati A. T. süüdi ja teda karistati KrK § 1411 lg 2 p 2 järgi vangistusega 6 kuuks ja KrK § 143 lg 2 p-de 11 ja 2 järgi vangistusega 2 aastaks.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust osaliselt Valga Maakohtu 2.

detsembri

  1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta vangistust) võrra ning A. T.-le mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest 2 aastat ja 6 kuud vangistust. A. T. tunnistati KrK § 143 lg 2 p-de 11 ja 2 järgi süüdi järgmistes tegudes: -
  2. septembril
  3. a pettis ta OÜ X esindajana Tartus AS A. K. autoteenindusest välja oma sõiduauto remondi ja selleks vajalikud varuosad maksumusega 3430 krooni; -
  4. septembril
  5. a lasi ta eeltoodud autoteeninduses pettuse teel teostada oma sõiduautole diagnostika maksumusega 350 krooni; -
  6. septembril
  7. a esitas ta OÜ X esindajana AS A. kaupluses Tartus vastavalt tema poolt esindatava osaühingu ja AS Ü. vahel
  8. septembril
  9. a sõlmitud kapitalirendilepingule nr 4195 võltsitud maksekorralduse sissemaksu tasumise kohta. Kirjeldatud pettuse teel sai ta kauplusest arvutitehnikat kokku 103 937 krooni väärtuses, s.o suures ulatuses; -
  10. septembril
  11. a vormistas ta AS-ga Ritabell Q-GSM Tartu müügiesinduses pettuse teel Juhan Lillemäe nimele liitumislepingu nr 10009513, kavatsemata väljastatud telefonikaartide kasutamise eest tasuda, saades varalist kasu 3742 krooni ja 50 senti.
  12. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas süüdistatav A. T. apellatsioonkaebuse, milles võttis õigeks üksnes kelmuse AS Ritabell suhtes. Ülejäänud süüdistuses palus A. T. end õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
  13. Tartu Ringkonnakohtu
  14. oktoobri
  15. a kohtuotsusega tühistati maakohtu otsus A. T. süüditunnistamises ja karistamises KrK § 1411 lg 2 p 2 järgi ning liitkaristuse mõistmises

§ 64lg 1 järgi. A. T. mõisteti nimetatud süüdistuses õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kr

K § 143 lg 2 p-de 11 ja 2 ja

§ 65lg 2 järgi mõistetud liitkaristuse jättis ringkonnakohus muutmata. Ringkonnakohus asus süüdistuses Kr

K § 1411 lg 2 p 2 järgi seisukohale, et süüdistatava tegevus on käsitatav lepingulise vahekorrana, mis ei kvalifitseeru kriminaalkoodeksi järgi. Süüdistuses KrK § 143 lg 2 p-de 11 ja 2 järgi nõustus ringkonnakohus täielikult maakohtu järeldustega, leides, et A. T. on kuriteo kolmes vaidlustatud episoodis õigesti süüdi tunnistatud ja karistatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei pidanud A. T. osaline õigeksmõistmine kaasa tooma tema karistuse kergendamist. MENETLUSOSALISTE SELGITUSED RIIGIKOHTUS 4. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Lindpere palub oma kassatsioonis Tartu Ringkonnakohtu otsuse tühistada A. T.-le

§ 65lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas. Prokurör märgib, et A. T.-d süüdistati Kr

K § 1411 lg 2 p 2 järgi teos, mille ta pani toime Valga Maakohtu

  1. detsembri
  2. a kohtuotsusega kohaldatud katseajal. Mõistes kohtualuse selles kuriteos õigeks, tuli tühistada ka talle

§ 65lg 2 järgi mõistetud liitkaristus.

Prokurör palub mõista A. T.-le uus karistus. 5. A. T. kaitsja vandeadvokaat Linnar Liivamägi palub oma kassatsioonis ringkonnakohtu otsuse täies osas tühistada ja saata kriminaalasi samale kohtule uueks arutamiseks. Kaitsja ei vaidlusta A. T. osalist õigeksmõistmist, küll aga palub tühistada kohtuotsus AS A. suhtes toime pandud kelmuse ja mõistetud karistuse osas. Kaitsja leiab, et ringkonnakohus ei ole esitanud omapoolseid õiguslikke põhjendusi reaalse vangistuse mõistmise kohta, kuna maakohtu põhjendused ei ole pärast katseajal toimepandud kuriteo eest õigeksmõistmist asjakohased. Ringkonnakohtu otsus on selles osas põhjendamata ning ebaõigesti on kohaldatud

§ 56lg 2 sätteid. Ringkonnakohus on rikkunud Kr

MS § 15 lg-s 2 sätestatud kohtuliku arutamise vahetuse ja suulisuse nõuet. Otsuses viidatakse AS A. töötaja E. E. ütlustele, kuigi seda isikut ei ole asja menetluse käigus tunnistajana üle kuulatud. Kohtud ei ole kõrvaldanud kahtlust selles, kas A. T. esitas AS A. suhtes toime pandud kelmuses kauplusele sissemakset tõendava maksekorralduse koopia või mitte. Viidates KrMS § 7 lg-le 3, palub kassaator tõlgendada nimetatud kahtluse süüdistatava kasuks. Ka ei ole kassaator nõus kohtu hinnanguga tunnistaja K. P. ütlustele asja tehiolude kohta.

  1. Prokurör leiab kassatsioonivastuses, et kaitsja kassatsioon on A. T.-le mõistetud karistuse ja väidetava KrMS § 7 lg 3 rikkumise osas põhjendamata. Küll aga nõustub prokurör, et E. E. ütlused ei ole käsitatavad lubatud tõendina, sest nimetatud isikut ei ole tunnistajana üle kuulatud. See eksimus ei too aga kaasa ebaseaduslikku ja põhjendamata kohtuotsust, kuivõrd muus osas rajaneb ringkonnakohtu otsus maakohtus uuritud tõenditele. Prokurör palub vaidlustatud ringkonnakohtu otsuse
  2. leheküljelt välja jätta lause: "Maksekorralduse olemasolu on kinnitanud ka K. P. kaastöötaja E. E.". RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
  3. Kohtuliku arutamise vahetus ja suulisus kui kriminaalmenetluse oluline põhimõte on sätestatud KrMS paragrahvis 15, mille kohaselt võib ringkonnakohtu kohtulahend tugineda tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel ringkonnakohtus suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Samuti võib selles lahendis tugineda tõenditele, mida on maa- või linnakohtus vahetult uuritud ja mis on apellatsioonimenetluses avaldatud.
  4. A. T. väitis nii maakohtus kui ka apellatsioonkaebuses, et mingit maksekorraldust ta AS-le A. ei esitanud ning kauplus väljastas talle arvutitehnika üksnes AS Ü. poolt vormistatud dokumentide alusel. Tartu Ringkonnakohus leidis, et Tartu Maakohtu otsuses esitatud põhjalik tõendite analüüs on A. T. kaitseversiooni veenvalt ümber lükanud. Ringkonnakohtu otsuses on muuhulgas kirjas: "Maksekorralduse olemasolu on kinnitanud ka K. P. kaastöötaja E. E." Kriminaalasja materjalidest aga nähtub, et E. E. ei ole kohtueelsel uurimisel ega ka asja kohtulikul arutamisel üle kuulatud. Seetõttu ei saa E. E.-le oletatavalt teadaolev asjaolu olla käsitatav tõendina KrMS § 63 mõttes.
  5. Süüdistuse kohaselt esitas A. T.
  6. septembril
  7. a OÜ X esindajana AS-le A. teadvalt võltsitud maksekorralduse, mille alusel sai kauplusest pettuse teel 103 937 krooni väärtuses arvutitehnikat. Muid, KrK § 143 lg 2 p 11 kohaselt pettusena käsitatavaid käitumisakte süüdistuses esitatud ei ole. Kogutud tõenditest nähtub, et süüdistuses märgitud maksekorralduse olemasolu tõendavad üksnes tunnistaja K. P. ütlused. Tema väide, et maksekorraldust nägi ka kaupluse töötaja E. E., tuleb jätta käesoleva otsuse eelmises punktis märgitud põhjustel tähelepanuta. Kriminaalkolleegium nõustub kassatoriga, et esineb põhjendatud kahtlus võltsitud maksekorralduse olemasolu kohta. Seda kahtlust süvendab asjaolu, et kaupluse töötaja, kes tegi teiste A. T. poolt esitatud dokumentide koopiad, jättis just maksekorralduse koopia tegemata. Vaidlusalust dokumenti asja materjalidele lisatud ei ole. Kriminaalkolleegium suhtub kriitiliselt tunnistaja K. P. ütlustesse, sest maksekorralduseta kauba väljastamisega võib kaasneda tema enda tegevuse õiguspärasuse hindamine tööandja poolt. Need asjaolud annavad alust kahelda A. T. poolt võltsitud maksekorralduse esitamises. Sellise kahtluse kõrvaldamine ei ole aga enam võimalik.
  8. KrMS § 7 lg 3 alusel tuleb kõrvaldamata kahtlus tõlgendada süüdistatava kasuks. Sellest süütuse presumptsiooni olulisest põhimõttest lähtudes tuleb A. T. süüdistusest välja jätta süüdistus KrK § 143 lg 2 p 11 järgi, s.o AS-lt A. pettuse teel 103 937 krooni väärtuses kaupade saamine ja sellega suure varalise kahju põhjustamine. II
  9. Riigikohtu kriminaalkolleegium on nõus prokuröri kassatsiooniga selles, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Mõistes A. T. süüdistuses

§ 1411

lg 2 p 2 õigeks, jättis ringkonnakohus ekslikult jõusse maakohtu poolt

§ 65lg 2 järgi mõistetud liitkaristuse.

A. T. on Valga Maakohtu

  1. detsembri
  2. a otsusega karistatud 1-aastase vabadusekaotusega tingimisi 2-aastase katseajaga. Teo, mis kvalifitseeriti

§ 1411lg 2 p 2 järgi ja milles A.

T. ringkonnakohtu poolt õigeks mõisteti, pani ta toime

  1. veebruaril
  2. a, s.o katseajal.

§ 143lg 2 p 2 järgi süüksarvatud teod pani A.

T. toime septembris

  1. a, s.o enne Valga Maakohtu
  2. detsembri
  3. a otsuse tegemist. Sellises olukorras ei ole A. T.-le liitkaristuse hilisem mõistmine

§ 65lg 2 järgi võimalik.

Kuigi A. T.

  1. a septembris toimepandud kelmused moodustavad nn hiljem tuvastatud konkurentsi kuriteoga, mille eest karistati teda Valga Maakohtu
  2. detsembri
  3. a kohtuotsusega, ei ole võimalik ka liitkaristuse hilisem kohaldamine

§ 65lg 1 järgi, sest nimetatud maakohtu otsusega oli A.

T. karistuse kandmisest tingimisi vabastatud (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-105-97 - RKL, 1997, nr 146). 12. Kriminaalkolleegium ei nõustu A. T. kaitsja kassatsiooniga selles, et A. T. karistamisel reaalse vangistusega on kohtud läinud vastuollu

§ 56lg 2 sätetega.

Riigikohus selgitab, et nimetatud säte kohustab otsuses põhjendama vangistuse, kui äärmise abinõu kohaldamist alternatiivse sanktsiooni korral. Käesolevas asjas karistusliigi valikut ei ole. Riigikohus on oma lahendites korduvalt selgitanud, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-14-02 - RT III 2002, 8 79) ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama.

  1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7 ning § 362 p-dest 1 ja 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
  2. oktoobri
  3. a ja Tartu Maakohtu
  4. mai
  5. a kohtuotsused osaliselt ja jätab A. T. süüdistusest välja AS A. suhtes toime pandud kelmuse, s.o tegevuse, mis on kvalifitseeritud KrK § 143 lg 2 p 11 järgi.
  6. Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistab ka A. T.-le liitkaristuse mõistmise

§ 65lg 2 järgi ning temalt tsiviilhagi korras AS A.

H. kasuks 103 939 krooni väljamõistmise. Võttes arvesse süüdistuse mahu vähenemist, mõistab kriminaalkolleegium A. T.-le KrK § 143 lg 2 p 2 järgi karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel tuleb A.

T. karistusaja hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg

  1. septembrist kuni
  2. novembrini
  3. a, s.o 2 kuud. Tal tuleb ära kanda 1 aasta ja 6 kuud vangistust karistuse kandmisele asumise päevast. Muus osas jäävad Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsused muutmata. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.