3-3-1-79-04

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-79-04 Otsuse kuupäev

1. veebruar 2005 Kohtukoosseis Menetluse alus Riigikohtus Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann OÜ Mayersons kaebus Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna inspektori teostatud võetuse õigusvastaseks tunnistamiseks Tartu Ringkonnakohtu
2. juuni
3. a otsuse peale haldusasjas nr 2-3-110/2004 OÜ Mayersons kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine
4. jaanuar 2005 Kohtuistungil osalenud isikud OÜ Mayersons esindaja vandeadvokaat Olev Kuklase Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna esindaja vandeadvokaat Jaan Lindmäe Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON Rahuldada OÜ Mayersons kassatsioonkaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
5. juuni
6. a otsus haldusasjas nr 2-3-110/2004 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. septembril 2003 koostas Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna keskkonnakaitse juhtivinspektor U. Minka kriminaalasjas nr 0394350038 määruse metsalangetusmasina VALMET 911.1 võetuse kohta. Võetuse määruses leitakse, et ebaseadusliku metsaraide sündmuskohale jäetud rehvijäljed ühtivad sündmuskoha läheduses asunud eelnimetatud metsalangetusmasina rehvijälgedega. Sellest tulenevalt leitakse määruses, et masinal on tähtsust kriminaalasjas ja selle suhtes teostatakse KrMK § 139 alusel võetust.
10. oktoobril 2003 esitas OÜ Mayersons kaebuse Tartu Halduskohtusse, milles taotles Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna juhtivinspektori poolt
11. septembril 2003 teostatud võetuse õigusvastaseks tunnistamist. Kaebuse motiivide kohaselt on metsalangetusmasina VALMET 911.1 võetus õigusvastane, kuna selleks puudusid seadusest tulenevad eeldused. Kaebuses leitakse, et võetuse ajal ei olnud OÜ Mayersons nimetatud kriminaalasjas menetlusosaliseks. Määrusest ei nähtu kolmandale isikule kuuluva vara võetuse motiivid. Kaebaja leiab, et võetus ei olnud proportsionaalne vahend, kuivõrd masina tunnuste fikseerimiseks oleks olnud ka muid võimalusi. Kaebaja arvates on võetusega rikutud tema Põhiseaduse §-dest 31 ja 32 tulenevaid põhiõigusi.
12. Kaebuse kohta antud seletuses selgitab U. Minka järgmist: 1)
13. septembril 2003 teostas ta järgmisi edasilükkamatuid uurimistoiminguid: viis läbi sündmuskoha vaatluse ja koostas selle kohta protokollid, fotografeeris sündmuskoha, kuulas üle sündmuskohal viibinud tunnistajad, koostas võetuse määruse ning võetuse protokolli, koostas määruse Harvesteri asitõendiks tunnistamise kohta, koostas asitõendi vaatlusprotokolli, koostas asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti, pitseeris asitõendi, andis asitõendi vastutavale hoiule AS Vaiest juhatuse esimehele; 2)
14. septembril 2003 edastas ta kriminaalasja materjalid Võru Prokuratuurile. U. Minka leiab, et OÜ Mayersons kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
15. Tartu Halduskohtu
16. veebruari
17. a otsusega haldusasjas nr 3-424/2003 rahuldati OÜ Mayersons kaebus ning tunnistati Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna keskkonnakaitse juhtivinspektor Uno Minka poolt kriminaalmenetluse raames tehtud toiming – metsalangetusmasina VALMET 911.1 võetus – õigusvastaseks. Kohtuotsuse motiivide kohaselt kaebajalt tema ettevõtluses igapäevaselt vajaliku töövahendi äravõtmine kuriteo avastamise ja süüdlaste vastutusele võtmise eesmärgil ei olnud antud juhul vajalik ja mõõdukas abinõu.
18. Tartu Halduskohtu
19. veebruari
20. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse U. Minka. Apellant taotles kohtuotsuse tühistamist tervikuna ja uue otsuse tegemist järgmistel asjaoludel: 1) võetuse eelduse vaidlustamine on võimalik vaid kriminaalmenetluses sätestatud korras, küsimus võetuse proportsionaalsusest kuulub prokuröri pädevusse. Antud vaidlus ei kuulu halduskohtu pädevusse; 2) metsaveotraktor oli antud asjas asitõendiks, sest kuriteo toimepanemise vahendiks oleval traktoril säilis kuriteo jälgi; 3) hinnata seda, kas menetluslikku eesmärki oleks saanud saavutada vähem koormaval viisil, on võimalik üksnes pärast kriminaalmenetluse lõpuleviimist.
21. Tartu Ringkonnakohtu
22. juuni
23. a otsusega apellatsioonkaebus rahuldati. Ringkonnakohus tühistas Tartu Halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis OÜ Mayersons kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu motiivide kohaselt avalikku huvi kriminaalasjas tõe väljaselgitamiseks tuleb pidada kaalukamaks kaebaja erahuvist kasutada metsalangetusmasinat oma ettevõtluses. Kohaldatud kriminaalmenetluslikku abinõu tuleb käesoleval juhul pidada vajalikuks ja proportsionaalseks ka seetõttu, et võetuse läbiviimata jätmisel kaasnenuks oht metsalangetusmasina juhtkompuutrist andmete ning eritunnustega rattakettide, millel on suure tõenäosusega menetletavas kriminaalasjas oluline tõenduslik tähtsus, mittesäilimiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
24. Tartu Ringkonnakohtu
25. juuni
26. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse OÜ Mayersons. Kassaator taotleb Tartu Ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning asja saatmist uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on tõlgendanud Kriminaalmenetluse koodeksi võetust reguleerivat normistikku vääralt ning põhiõigusi rikkuvalt. Samuti leiab kassaator, et kohus ei ole välja selgitanud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ega põhjendanud esimese astme kohtu poolt tuvastatu ümberlükkamist.
27. Kohtuistungil jäid menetlusosalised oma kirjalike seisukohtade juurde. Vastustaja leidis, et Tartu Ringkonnakohtu
28. juuni
29. a otsus on õige ja selle tühistamiseks alused puuduvad. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
30. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et kuni
31. juulini 2004 kehtinud Kriminaalmenetluse koodeksi alusel tehtud kohtueelse menetluse toimingute õiguspärasus allub halduskohtu kontrollile. Seetõttu on kohtud toiminud õigesti, menetledes OÜ Mayersons kaebust.
32. Käesolevas asjas on OÜ Mayersons vaidlustanud kriminaalasja menetluse raames tehtud võetuse õiguspärasuse, sh proportsionaalsuse motiivil. Halduskohtute pädevus kriminaalmenetluse toimingute õiguspärasuse hindamisel on piiratud uurija sõltumatusega tõendite kogumisel. Halduskohus saab kontrollida, kas menetlustoiming, konkreetselt võetus, teostati õiguspäraselt ja oli lubatav.
33. Käesolevas asjas on kaebaja leidnud, et võetus ei olnud vajalik, kuivõrd võetuse objektiks olnud asjaga ei tehtud hiljem mingeid menetlustoiminguid. Kaebaja väitel oleks saanud võetuse eeldatavaid eesmärke saavutada ka võetust teostamata. Asja menetluse käigus ei ole vastustaja esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber eeltoodud väite. Veelgi enam, vastustaja leiab, et selliste tõendite esitamine halduskohtumenetluses, mis põhjendaksid võetuse vajalikkust, ei ole võimalik, kui kriminaalmenetlus ei ole lõpetatud või lõppenud.
34. Tartu Ringkonnakohus leidis, et võetus oli vajalik, kuivõrd kriminaalasja õigeks lahendamiseks oli vaja fikseerida masina kompuutris sisalduvad andmed ning rattakettide eritunnused. Ringkonnakohtu sellised põhjendused ei tugine aga asjas kogutud ja hinnatud tõenditele.
35. Haldusmenetlus rajaneb uurimispõhimõttel. Uurimispõhimõttest tulenevalt lasub kohtul kohustus välja selgitada kõik asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud. Käesoleval juhul on Tartu Ringkonnakohus oma otsuse rajanud asjaoludele, mida ei ole kohtulikult uuritud. Halduskohtul on vastavalt HKMS § 16 lg-le 2 õigus koguda tõendeid omal algatusel. Asjaolu, et võetusega seonduvad materjalid asuvad kriminaalasja toimikus, ei välista iseendast võimalust koguda tõendeid, mille alusel hinnata võetuse vajalikkust ja mõõdukust.
36. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et Tartu Ringkonnakohtu
37. juuni
38. a kohtuotsus ei rajane asjas uuritud tõenditele. Kohus on rikkunud uurimispõhimõtet. Eeltoodud asjaoludel tuleb kassatsioonkaebus rahuldada, ringkonnakohtu otsus tühistada ja asi saata samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Kautsjon tuleb tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann