← Eesti

3-3-1-84-04

Obsah (4)§ 68§ 70§ 64§ 44

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-84-04 Otsuse kuupäev 22. veebruar 2005 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Kohtuasi Menetluse alus Riigi

§ 68

lg 2) haldusaktiga (

§ 70

lg 1) kaalutlusõiguse alusel (

§ 64

lg 3).

§ 64

lõike 1 kohaselt võib isik taotleda haldusakti muutmist üksnes

§-s 44 sätestatud haldusmenetluse uuendamise tingimustel.

§ 44ei välista täiendavate uuendamise tingimuste kehtestamist eriseaduses. Eh

S § 23 lõike 1 punkti 1, § 26 ja § 28 lõike 1 punkti 4 ja lõike 2 koostoimes võib isik igal ajal taotleda ehitusloa kehtetuks tunnistamist ning esitada uue taotluse ehitusloa väljastamiseks. Ehitusseadus sätestab seega erandi

§ 68lõikest 1.

Seega võib isik

§ 44

lõikes 1 sätestatud piiranguteta esitada taotluse ehitusprojekti ja temale väljastatud ehitusloa tingimuste muutmiseks.

  1. EhS § 34 lõike 1 kohaselt ei saa kohalik omavalitsus anda kasutusluba ehitisele, mis ei vasta ehitusprojektile, mille alusel on antud ehitusluba. Kui ehitamisel on kaldutud kõrvale ehitusprojektist, siis peaks kohalik omavalitsus enne, kui ta otsustab kasutusloa andmise, hindama kõrvalekaldumiste olulisust ja ehitusloa muutmise vajalikkust. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et Tartu Linnavalitsus ei saanud otsustada kasutusloa väljastamise küsimust enne, kui ta oli otsustanud ehitusloa muutmise.
  2. Vaidlustatud korralduse põhjendustes ei ole Tartu Linnavalitsus kaalunud ehitusloa muutmist ega põhjendanud sellest keeldumist. Seetõttu on õige Tartu Halduskohtu seisukoht, et kohtul ei ole võimalik hinnata, kas ehitusloa muutmisest keeldumist on kaalutud õigesti. Kuna ehitusloa muutmisest keeldumine on selles asjas kasutusloa andmisest keeldumise aluseks, siis toob ehitusloa muutmisest keeldumise põhjenduste esitamata jätmine kaasa kasutusloa andmisest keeldumise tühistamise.
  3. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et lisaks keskkonna kaitsele on isiku õiguste piirangu aluseks ka avalik huvi tagada kaugküttesüsteemi toimivus. Linn peab planeeringute kehtestamise ja täitmise raames tagama, et kaugküttepiirkonnas oleks piisaval arvul tarbijaid ning kaugküttesüsteem majanduslikult ja sotsiaalselt ära tasuks. Avalik huvi tagada kaugküttesüsteemi toimivus võib olla olulisem ja kaaluda üles individuaalsete gaasikatlamajade ökonoomsuse ja keskkonnasäästlikkuse.
  4. Kuna AS Vaja Invest kassatsioonkaebus rahuldatakse ja Tartu Halduskohtu
  5. veebruari
  6. a otsus jäetakse jõusse, tuleb Tartu Linnavalitsuselt mõista AS Vaja Invest kasuks välja kohtukulud apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes. Apellatsiooniastmes tasus AS Vaja Invest õigusabi eest 1000 krooni. Kassatsiooniastmes tasus AS Vaja Invest õigusabi eest 2000 krooni. Kokku on AS Vaja Invest tasunud apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes 3000 krooni õigusabi eest. Kohtukulud on põhjendatud. Tartu Linnavalitsuselt tuleb AS Vaja Invest kasuks välja mõista kohtukulud 3000 krooni. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.