Obsah (6)

§ 28§ 32§ 33§ 37§ 34§ 38

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-87-04 Otsuse kuupäev 28. veebruar 2005 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi Meelis Leesiku kaebus van

, samuti komisjoni töökorra. Justiitsministri

1. septembri
2. a määrusega nr 63 kehtestati "Vandetõlgi ametitegevuse

ldamise ja vandetõlgi ametisse nimetamise kord" (alates 17. novembrist 2003 kehtivas redaktsioonis kannab pealkirja "Vandetõlgi määrustik"). Nimetatud

§ 28

kohaselt koosneb vandetõlgi konkurss vandetõlgi eksamist ja ametisobivusvestlusest.

§ 32

lg 2 sätestab, et vandetõlgi eksam koosneb kolmest osast (lingvistiliste teadmiste kontrollimine, üldteadmiste kontrollimine õigusteaduses ja Euroopa Liidu alaste teadmiste kontrollimine).

§ 33

sätestab, et lingvistiliste teadmiste kontrollimine koosneb kolmest osast (juriidilise sisuga teksti kirjalik tõlkimine eesti keelest võõrkeelde, juriidilise sisuga teksti kirjalik tõlkimine võõrkeelest eesti keelde ja võõrkeelse juriidilisi termineid sisaldava teksti toimetamine). Vandetõlgi eksami komisjon koosneb eraldi koosseisudest keelte kaupa (

§ 37

lg 1) ning lingvistiliste teadmiste kontrollimise viib läbi vandetõlgi eksami komisjoni koosseis, kes on vastavas keeles pädev (

§ 32lg 3 ja § 37 lg 2).

11. Vandetõlgi eksami hindamist reguleerib

§ 34

. Selles on sätestatud, et vandetõlgi eksamil on võimalik saada kõigi kolme osa eest kokku maksimaalselt 100 punkti (

§ 34lg 1).

Lingvistiliste teadmiste eest on võimalik saada maksimaalselt 65 punkti, kusjuures kummagi tõlke eest on võimalik maksimaalselt saada 25 punkti ning võõrkeelse teksti toimetamise eest 15 punkti. Alla 50 punkti saanud kandideerijal loetakse see osa mittearvestatuks (

§ 34lg 2).

Üksikasjalikumat hindamisjuhist ega -kriteeriume justiitsministri kinnitatud Kord ette ei näe.

§ 38

lg-s 2 on vaid sätestatud, kuidas toimub eksamikomisjoni otsuste vastuvõtmine ja protokollimine. Eksamikomisjon on

1. novembri
2. a otsusega ise kehtestanud kriteeriumid, mille alusel hinnatakse tekstides tehtud vigu, ning sätestanud, kuidas täpsemalt hinnatakse tõlketekste ja toimetustekste.
3. Kohtud on käesolevas asjas vaidlustatud otsuseid pidanud formaalsest aspektist õiguspärasteks. Kassaator väidab, et eksamit sooritanud vandetõlgi kandidaate ei teavitatud eksamikomisjoni
4. novembri
5. a koosolekul kehtestatud hindamiskriteeriumitest. Vaieldamatult olid eksami sooritajatele kättesaadavad ning pidid olema ka teada

s sisalduvad tingimused, mis on sätestatud justiitsministri

1. septembri
2. a määrusega nr
3. Vandetõlgi eksami läbiviimist ja hindamist käsitlevast regulatsioonist ei saanud ega pidanud eksami sooritajad välja lugema, et eksamitööde hindamiseks sätestatakse veel täpsemad kriteeriumid. Eksami sooritajatel on õigus olla informeeritud hindamise aluseks olevatest kriteeriumitest. Kuigi ei hindamiskriteeriumitest teavitamise kohustust ega korda pole reguleeritud, tuleneb teavitamise kohustus halduse üldistest põhimõtetest ning teavitamine pidanuks aset leidma mõistliku aja jooksul enne eksami toimumist.
4. Haldusasja materjalist ei nähtu, et enne vandetõlgi eksami lingvistilise osa toimumist oleks vandetõlgi kandidaatidele saadetud vandetõlgi eksami komisjoni
5. novembri
6. a otsus, millega komisjon määras kindlaks hindamiskriteeriumid, ega ka muul viisil nende teavitamist hindamisel kasutatavatest kriteeriumitest. Halduskohtu toimikus on M. Leesiku
7. detsembri
8. a elektronkiri eksamikomisjoni esindajatele, milles ta teavitab komisjoni soovist vaidlustada
9. ja
10. detsembril toimunud eksami tulemusi ning palub teatada muuhulgas tema eksamitöid hinnanud komisjoni koosseis nimeliselt ja saata informatsiooni hindamisel rakendatud kriteeriumite kohta (halduskohtu tl 141). Halduskohtu toimiku lehekülgedel 43–44 asuval Justiitsministeeriumist M. Leesikule faksi teel edastatud vandetõlgi eksami komisjoni
11. novembri
12. a otsuse koopial on selle saatmise kuupäev halvasti loetav, kuid vaadeldes seda koos M. Leesiku
13. jaanuari
14. a elektronkirjaga Justiitsministeeriumi ametnikule (halduskohtu tl 145), võib järeldada, et hindamiskriteeriumid saadeti
15. jaanuaril 2003 või hiljem.
16. Hindamistingimuste teatavakstegemist eksamineeritavatele tuleb pidada oluliseks seetõttu, et tingimuste rangus või konkreetsus võimaldab isikul hinnata oma ettevalmistust ja valmisolekut eksami sooritamiseks. Hindamise aluseks olevate kriteeriumite teadmine võib mõjutada ka isiku käitumist eksamisituatsioonis. Avalik võim, täites konkursi

s avalik-õigusliku ameti kandja (sealhulgas vandetõlgi) kohti, peab tagama sellel konkursil osalejatele konkursi õiguspärase läbiviimise. Hindamistingimuste eelneva teatavakstegemisega pannakse ka kõik eksamineeritavad võrdsesse olukorda.

1. Riigikohtu istungil väitis kassaator, et kui ta oleks enne eksamit olnud teadlik eksamikomisjoni
2. novembri
3. a otsusega kehtestatud hindamiskriteeriumitest, sealhulgas asjaolust, et on kehtestatud põhimõte, mille kohaselt ka ühe jämeda vea puhul on võimalik kogu eksami lingvistilise osa ebaõnnestumine, oleks ta pöördunud komisjoni poole eksami läbiviimist ja hindamist puudutava täpsema informatsiooni saamiseks. Teadmine eelnimetatud väga range hindamiskriteeriumi olemasolust oleks kassaatori sõnul pannud eksami sooritaja kaaluma erinevate tõlkevariantide kasutamise vahel.
4. Kolleegiumi hinnangul tuleb hindamiskriteeriumitest teavitamata jätmist pidada selliseks jämedaks menetlusveaks, mis võib viia eksamikomisjoni otsuse tühistamiseni. Kassaatori väidete ja haldusasja materjali põhjal jõuab kolleegium veendumusele, et käesoleval juhul toimus eksam olukorras, kus eksamit sooritanud vandetõlgi kandidaatidele olid teada vaid justiitsministri määrusega sätestatud üldised hindamistingimused, kuid mitte eksamikomisjoni poolt kehtestatud üksikasjalikumad kriteeriumid. M. Leesik esitas väite hindamiskriteeriumitest mitteteavitamisest juba kaebuses halduskohtule, kuid senise menetluse käigus ei ole kohtud selles küsimuses seisukohta võtnud. Samas ei ole ka vastustaja esitanud väiteid ega tõendeid, millest saaks järeldada, et eksami sooritajatele olid hindamistingimused enne eksamit teatavaks tehtud. Eeltoodud asjaoludel peab kolleegium võimalikuks tühistada käesolevas asjas kassatsiooniastmes vaidluse objektiks olev vandetõlgi eksami vene keele koosseisu otsus M. Leesikut puudutavas osas.
5. M. Leesik on soovinud lisaks eksamikomisjoni otsuse tühistamisele ka eksamitööde uut läbivaatamist ja hindamistulemuste muutmist. Olemuslikult on hindamistingimustest teavitamata jätmise näol tegemist sellise menetlusveaga, mis seab kahtluse alla eksami protseduuri õiguspärasuse, mitte hindamise õiguspärasuse. Sellise menetlusvea tõttu eksamiotsustuse tühistamisega ei saa kaasneda eksamitööde uus läbivaatamine ja hindamine, sest eksamitulemused, mille uut läbivaatamist kassaator taotleb, on saavutatud olulise menetlusliku puudusega läbi viidud eksamil. Sellist puudust ei ole võimalik tagantjärele kõrvaldada.
6. Eeltoodud põhjustel tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse kassatsioonkaebuses vaidlustatud osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldatakse M. Leesiku kaebus osas, millega taotleti vandetõlgi eksami vene keele koosseisu otsuse ja eksamikomisjoni vene keele koosseisu vaideotsuse tühistamist. Kolleegium jätab kaebuse rahuldamata osas, millega taotleti eksamikomisjoni kohustamist eksamitööde uueks läbivaatamiseks. II
7. M. Leesik on vaidlustanud ringkonnakohtu otsuse ka kohtukulude väljamõistmise osas. Kassaatori väitel ei ole kohtud kohaldanud uurimispõhimõtet kohtukulude kantuse väljaselgitamiseks. Samas on kassaatori arvates ebamõistlik eeldada, et suhteliselt väikese summa eest õigusabi osutamise kohta esitatud arve jääb sedavõrd pikaks ajaks maksmata. Ringkonnakohtu seisukoht, et halduskohtumenetluses mõistetakse välja vaid kantud kohtukulud, on igati kooskõlas kehtiva õigusliku regulatsiooni ja Riigikohtu praktikaga. Halduskolleegium on HKMS § 93 lg 1 tõlgendamisel asunud järjekindlalt seisukohale, et välja mõistetakse kantud kohtukulud. Kolleegium on leidnud (halduskolleegiumi
8. aprilli
9. a otsus haldusasjas nr 3-3-128-03 – RT III 2003, 142, 15), et haldusasjades ei peeta võimalikuks kohtukulude väljamõistmist, kui kohtukulusid pole reaalselt kantud, s.t kui nende eest pole tasutud. Kohtukulude väljamõistmiseks haldusasjas ei piisa, kui on tekkinud üksnes õigusabi eest tasumise kohustus. Nimetatud lahendis on kolleegium ka rõhutanud, et kuna kohtukulude väljamõistmise küsimus on tsiviil- ja haldusasjade puhul reguleeritud erinevalt, ei pea kolleegium õigeks halduskohtumenetluses kohtukulude väljamõistmisel tsiviilkohtumenetluse regulatsiooni kohaldamist ega tuginemist Tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavate sätete tõlgendustele. Seda, et HKMS § 93 lg 1 mõte on kantud kohtukulude väljamõistmine, rõhutati ka halduskolleegiumi
10. detsembri
11. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-55-00 (RT III 2001, 1, 3), kus kolleegium leidis: "Asjas esindajana osa võtnud advokaadi kulude väljamõistmiseks peab kohus esitatud kuludokumentide (maksekorraldus, kviitung jne.) alusel kindlaks tegema, millal ning millist liiki ja mis vormis õigusabi osutamise eest on protsessi pool õigusabi lepingu alusel advokaadibüroole tasunud antud haldusasjas". Kohtukulude tasumist tõendavad dokumendid (maksekorraldused, kviitungid, pangakonto väljavõtted vms) esitab kohtule protsessiosaline, kes kohtukulude väljamõistmist taotleb.
12. Käesolevas asjas esitas M. Leesik alles koos kassatsioonkaebusega koopia maksekorraldusest, mille kohaselt ta on
13. veebruaril 2003 tasunud Osaühingule KL Consult Õigusbüroo arve nr M-04 alusel 590 krooni. Riigikohtu istungil
14. jaanuaril 2005 lisas M. Leesik maksekorralduse koopiale omakäelise allkirjastatud märkuse, et tegemist on käesolevas haldusasjas tasutud õigusabikuludega. Halduskohtu toimikus (tl 79) on arve-saatelehe nr M-04 koopia, millest nähtub, et M. Leesik oli
15. veebruariks 2003 kohustatud tasuma OÜ KL Consult Õigusbüroo osutatud õigusabi (konsultatsioon halduskohtusse pöördumise asjas) eest 590 krooni. HKMS § 93 lg 7 kohaselt tuleb kohtule kohtukulude väljamõistmiseks esitada kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid enne kohtuvaidlusi. Hoolimata kassatsioonkaebuse osalisest rahuldamisest, ei pea kolleegium võimalikuks esimese astme kohtu menetluses kantud õigusabikulusid välja mõista olukorras, kus kohtukulude kandmist tõendavad dokumendid esitatakse kohtule alles kassatsiooniastmes. III
16. Lisaks eeltoodule peab kolleegium vajalikuks märkida veel alljärgnevat. Vandetõlgi eksami komisjoni
17. novembri
18. a koosolekul otsustas komisjon hindamiskriteeriume kehtestades otsuse punktis 1.1: "tähendust moonutav viga, samuti vahelejätt või muu jäme viga annab tulemuseks 0 punkti kogu teksti eest, sellised vead pole aktsepteeritavad." Kassaator on pidanud ebaproportsionaalselt rangeks sellist hindamiskriteeriumi, mille kohaselt kasvõi ühe komisjoni poolt tähendust moonutavaks või jämedaks peetud vea ilmnemisel osutub kogu tekst mittearvestatuks. Seejuures juhul, kui kas või üht teksti kolmest hinnatakse null punktiga, osutub eksami lingvistiline osa mittesooritatuks. Samas on komisjon ka sätestanud, et "terminoloogiline ebatäpsus (sh stiiliviga), näiteks kui pole kasutatud täpset terminit, kuid mõiste on õigesti lahti seletatud või kui on kasutatud paralleelmõistet või sünonüümi, annab 0,5 viga ehk 0,5 miinuspunkti." Seejuures on ühe tõlketeksti eest võimalik saada maksimaalselt 25 punkti.
19. Kohtud on pidanud nn olulise vea kriteeriumi kehtestamist õiguspäraseks ja proportsionaalseks. Samas leidis halduskohus vene-eesti tõlke hindamise juures, et kui tegemist on õiguslikult vaieldava olukorraga, ei ole termini sobivuse üle lõpliku seisukoha võtmine (termini kasutamine loetakse jämedaks veaks, mis toob automaatselt kaasa kogu eksamiosa mittearvestamise) lingvistilisi teadmisi kontrolliva komisjoni pädevuses. Praktikas on tõenäolised olukorrad, kus pole üheselt selge, kas termini tõlkimisel on tegemist jämeda veaga või veaga, mis moonutab teksti tähendust, või hoopis terminoloogilise ebatäpsusega. Nii käesoleva vaidluse ajendanud eksami toimumise ajal kehtinud kui ka praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt määrab vea kuuluvuse ühte või teise kategooriasse vandetõlgi eksami komisjoni lingvistilisi teadmisi hindav koosseis. Lingvistilisi teadmisi hindava komisjoni koosseisus on

§ 37

lg 2 kohaselt vähemalt kaks vastavas keeles pädevat liiget, kellel on akadeemiline kõrgharidus, kuid neil ei pea olema õigusalaseid teadmisi. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et osundatud regulatsioon ei välista komisjoni suuremaarvulise koosseisu moodustamist ega juristide kaasamist lingvistilisi teadmisi hindavasse komisjoni koosseisu. Juriidiliste eriteadmistega komisjoniliikme kaasamine õigusalase tõlke- või toimetusteksti hindamisele oleks mõistlik. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann