← Eesti

3-3-1-30-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-18-03 Otsuse kuupäev

  1. aprill 2003 Kohtukoosseis Menetluse alus Riigikohtus Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann OÜ Peipsi Grupp kaebused Ida-Viru Maksuameti
  2. veebruari
  3. a otsuse ja
  4. märtsi
  5. a otsuse tühistamiseks ja enammakstud käibemaksu tagastamiseks Tartu Ringkonnakohtu
  6. oktoobri
  7. a otsus haldusasjas nr 2-3-208/2002 ja
  8. novembri
  9. a otsus haldusasjas nr 23-214/2002 OÜ Peipsi Grupp kassatsioonkaebused Asja läbivaatamine
  10. märts 2003 Kohtuistungil osalenud isikud OÜ Peipsi Grupp esindaja Paul Kärberg Ida-Viru Maksuameti esindaja Jelena Skulat¹ova Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON
  11. Rahuldada kassatsioonkaebused osaliselt.
  12. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  13. oktoobri
  14. a otsus haldusasjas nr 2-3-208/
  15. Muuta Jõhvi Halduskohtu
  16. juuni
  17. a otsust haldusasjas nr 3-86/2002 käibemaksu tagastamise ettekirjutuse ja põhjenduste osas vastavalt käesolevale otsusele. Jätta halduskohtu otsus jõusse Ida-Viru Maksuameti
  18. veebruari
  19. a otsuse tühistamise osas.
  20. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  21. novembri
  22. a otsus haldusasjas nr 2-3-214/
  23. Muuta Jõhvi Halduskohtu
  24. juuni
  25. a otsust haldusasjas nr 3-111/2002 käibemaksu tagastamise ettekirjutuse ja põhjenduste osas vastavalt käesolevale otsusele. Jätta halduskohtu otsus jõusse Ida-Viru Maksuameti
  26. märtsi
  27. a otsuse tühistamise osas.
  28. Mõista Ida-Viru Maksuametilt osaühingu Peipsi Grupp kasuks välja 9440 krooni õigusabikulude katteks kassatsioonimenetluses ning 23 340 krooni ja 40 senti õigusabikulude katteks apellatsioonimenetluses kokku asjades nr 2-3-208/2002 ja 2-3-214/
  30. Tagastada kautsjonid. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  31. OÜ Peipsi Grupp esitas
  32. detsembril 2001 Ida-Viru Maksuametile taotluse tagastada enammakstud käibemaks 888 739 krooni vastavalt
  33. a novembrikuu käibedeklaratsioonile ja
  34. jaanuaril 2002 taotluse tagastada 999 199 krooni vastavalt
  35. a detsembrikuu käibedeklaratsioonile. Maksuamet kontrollis käibemaksu arvutamist ja tasumist ning leidis, et kogutud tõendid ei kinnita tehingute toimumist nende äriühingutega, kelle arvete alusel tagastamise taotlused esitati. Seepärast peatas maksuamet MKS § 10 lg 4 p 3 alusel
  36. veebruari
  37. a otsusega ja
  38. märtsi
  39. a otsusega enammakstud käibemaksu tagastamise. Otsustes märgiti, et osaühingu Peipsi Grupp kontrollimise materjalid on
  40. veebruaril 2002 edastatud Maksupettuste Uurimise Keskusele äriühingu vastutavate ametiisikute suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks KrK § 1481 lg-te 2, 5 ja 8 tunnustel, ning
  41. veebruaril 2002 on alustatud kriminaalmenetlust.
  43. märtsil 2002 sai Jõhvi Halduskohus OÜ Peipsi Grupp kaebuse Ida-Viru Maksuameti
  44. veebruari
  45. a otsuse peale. Kaebuses taotleti maksuameti otsuse tühistamist ja ettekirjutuse tegemist tagastada enammakstud käibemaks koos intressiga. Kaebuse esitaja leidis, et maksuamet on ebaõigesti kohaldanud MKS § 10 lg 4 p 3, sest ta pole tuvastanud osaühingu Peipsi Grupp sellise maksuõiguserikkumise tunnuseid, millest järelduks, et enammakstud käibemaksu tagastamise taotlus on ebaõige.
  47. aprillil 2002 sai Jõhvi Halduskohus OÜ Peipsi Grupp kaebuse Ida-Viru Maksuameti
  48. märtsi
  49. a otsuse peale. Kaebuses taotleti maksuameti otsuse tühistamist ja ettekirjutuse tegemist tagastada enammakstud käibemaks. Kaebuse esitaja leidis, et maksuamet on ebaõigesti kohaldanud MKS § 10 lg 4 p 3, sest ta pole tuvastanud osaühingu Peipsi Grupp sellise maksuõiguserikkumise tunnuseid, millest järelduks, et enammakstud käibemaksu tagastamise taotlus on ebaõige. Maksuameti otsusest ei nähtu, millise maksustamisperioodi osas on enammakstud maksusumma tagastamine peatatud. Otsuse sisust tuleneb, et maksuamet pole piirdunud üksnes
  50. a detsembrikuuga.
  51. Jõhvi Halduskohtu
  52. juuni
  53. a otsusega haldusasjas nr 3-86/2002 rahuldati OÜ Peipsi Grupp kaebus ja tühistati täielikult maksuameti
  54. veebruari
  55. a otsus. Maksuametit kohustati tagastama enammakstud käibemaks koos intressiga. Kohus leidis, et maksuameti otsusest ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks pannud toime õiguserikkumise. Maksuamet ei ole tuvastanud rikkumise fakti ega selgitanud, kuidas on alustatud kriminaalmenetlus seotud enammakstud käibemaksu tagastamisega ja millega on põhjendatud kahtlus, et tagastamist peatamata jääks maksukohustus täitmata. Kuna otsusest ei nähtu tagastamise peatamist tingivad asjaolud, siis leidis kohus, et otsus on motiveerimata ja seega ka õigusvastane ning tuleb tühistada.
  56. Jõhvi Halduskohtu
  57. juuni
  58. a otsusega haldusasjas nr 3-111/2002 rahuldati OÜ Peipsi Grupp kaebus ja tühistati täielikult maksuameti
  59. märtsi
  60. a otsus. Maksuametit kohustati tagastama enammakstud käibemaks. Kohtuotsuses on esitatud samasisulised põhjendused kui
  61. juuni
  62. a otsuses haldusasjas nr 3-86/
  64. Ida-Viru Maksuamet esitas halduskohtu otsuste peale apellatsioonkaebused, milles taotles, et ringkonnakohus tühistaks halduskohtu otsuse ja teeks uue otsuse, millega jätaks osaühingu Peipsi Grupp kaebuse rahuldamata. Apellant leidis, et kohus on kohaldanud MKS § 10 lg 4 ebaõigesti. Maksusumma tagastamine peatati, sest maksuseaduste rikkumise fakti kohta esitati kriminaalmenetluse alustamiseks avaldus. OÜ Peipsi Grupp tegevuses ilmnenud maksuseaduste rikkumise fakt seisneb selles, et maksusumma tagastamise taotluse aluseks olevatel arvetel märgitud äriühingud ei ole kaebuse esitajale tegelikult kaupu müünud. Kriminaalmenetluse alustamine kinnitab, et maksuameti avalduses on küllaldaselt andmeid, mis viitavad kuriteo tunnustele. Kuriteosündmuse tuvastamine ja kuriteo toime pannud isiku kindlakstegemine toimub kriminaalmenetluses, mitte haldusmenetluses. Enammakse tagastamise peatamisega tõkestatakse maksuseaduste rikkumist ja hoitakse ära maksuseaduste rikkumise tagajärjel tekkida võivaid kahjulikke tagajärgi. Kuna kohus tühistas maksuameti otsuse motiveerimatuse tõttu, siis ei saanud kohus otsustada maksuameti eest, kas enammakstud maksusumma tagastada või mitte.
  65. Tartu Ringkonnakohtu
  66. oktoobri
  67. a otsusega rahuldati Ida-Viru Maksuameti esimene apellatsioonkaebus, tühistati Jõhvi Halduskohtu
  68. juuni
  69. a otsus ja jäeti rahuldamata OÜ Peipsi Grupp kaebus maksuameti
  70. veebruari
  71. a otsuse tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks tagastada enammakstud käibemaks. Ringkonnakohus leidis, et Jõhvi Halduskohus on kohaldanud MKS § 10 lg-le 4 ja 5 ebaõigesti. Selleks, et enammakstud maksusumma tagastamise peatamine oleks põhjendatud, ei pea maksuhaldur tuvastama maksuõiguserikkumist. Piisab põhjendatud kahtlusest ja selle kontrollimiseks kriminaalmenetluse alustamisest. Isegi siis, kui kriminaal- või väärteomenetluse tulemusena selgub, et maksuõiguserikkumist ei toimunud, võib enammakstud maksusumma tagastamise peatamine olla põhjendatud. Maksuameti otsus on piisavalt motiveeritud.
  72. Tartu Ringkonnakohtu
  73. novembri
  74. a otsusega rahuldati samadel motiividel kui
  75. oktoobri
  76. a otsuses ka Ida-Viru Maksuameti teine apellatsioonkaebus, tühistati Jõhvi Halduskohtu
  77. juuni
  78. a otsus ja jäeti rahuldamata OÜ Peipsi Grupp kaebus maksuameti
  79. märtsi
  80. a otsuse tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks tagastada enammakstud käibemaks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  81. OÜ Peipsi Grupp on esitanud kassatsioonkaebused, milles taotleb ringkonnakohtu otsuste tühistamist ja Jõhvi Halduskohtu otsuste jõusse jätmist ning apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses kantud kohtukulude väljamõistmist. Õigusabikulud kassatsioonimenetluses olid kokku 18 880 krooni ja apellatsioonimenetluses kokku 23 340 krooni ja 40 senti (tl-d 164-166 ja 217-219). Kassatsioonkaebustes on samad põhjendused. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on tõlgendanud MKS § 10 lg-id 4 ja 5 ebaõigesti ega ole arvestanud Riigikohtu halduskolleegiumi
  82. mai
  83. a määruses (asi nr 3-3-1-17-98) avaldatud seisukohti. OÜ Peipsi Grupp on arvanud sisendkäibemaksu maksusummast maha KMS § 18 lg 1 alusel õigesti, mida kinnitavad Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  84. märtsi
  85. a otsuses (asi nr 3-4-1-1-02) avaldatud seisukohad. Maksuamet on otsuse tegemisel rikkunud proportsionaalsuse printsiipi, kuid ringkonnakohus pole, hoolimata HKMS § 19 lg-s 6 sätestatud nõudest, kontrollinud diskretsiooni teostamist.
  86. Ida-Viru Maksuameti kirjalikes vastustes kassatsioonkaebustele leitakse, et kassatsioonkaebused ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on kohaldanud MKS § 10 lg-id 4 ja 5 õigesti. Kohtuistungil vaidles maksuameti esindaja kohtukulude taotlusele vastu, sest leidis, et õigusabikulud kassatsioonimenetluses on liiga suured.
  87. Riigikohtu halduskolleegium liitis OÜ Peipsi Grupp kassatsioonkaebused ühte menetlusse, sest tegemist on üheliigiliste kaebustega ja samade protsessiosalistega. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  88. Käesolevas haldusasjas on maksuvaidluse õigeks lahendamiseks vajalik kõigepealt vastata küsimusele, kuidas tõlgendada MKS § 10 lg
  90. juulini 2002 kehtinud Maksukorralduse seaduse §-s 10 tehti muudatusi
  91. novembril 1996 vastu võetud Käibemaksuseaduse ja Maksukorralduse seaduse muutmise seadusega. Selle seadusega täiendati viidatud paragrahvi lõikega 4 järgmises sõnastuses: "

(4)Riiklike maksude maksuhalduril on õigus maksumaksja tegevuses maksukorralduse seaduse või maksuseaduste rikkumise tunnuste tuvastamisel peatada enammakstud maksusumma tagastamine: 1) otsuse jõustumiseni haldusõiguserikkumise asjas, välja arvatud käesoleva lõike punktis 2 sätestatud juhul; 2) haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1995, 76-78, 1345; 83, 1441; 1996, 3, 56 ja 57; 26, 528; 31, 631; 48, 944) paragrahv 226 alusel uurimisorganile üleantud materjalide alusel algatatud kriminaalasjas otsuse jõustumiseni või kriminaalasja algatamisest keeldumise või lõpetamise määruse tegemiseni; 3) kriminaalasjas otsuse jõustumiseni või kriminaalasja algatamisest keeldumise või lõpetamise määruse tegemiseni, välja arvatud käesoleva lõike punktis 4 sätestatud juhul; 4) vastavalt kriminaalmenetluse koodeksi (ENSV Ülemnõukogu Teataja 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 1995, 6-8, 69; 15, 173; 83, 1441; 1996, 6, 101; 31, 631; 48, 943) paragrahv 96 4. lõikele edasisuunatud materjalide alusel tehtud halduskaristuse otsuse jõustumiseni või asja menetluse lõpetamise otsuse jõustumiseni." Selle sätte uus redaktsioon jõustus 1. juunil 2000. Uues redaktsioonis lisati esimesse lausesse sõnade "tunnuste tuvastamisel" järele sõnad "või maksuhalduri poolt maksuseaduse rikkumise fakti kohta kriminaalasja algatamiseks avalduse esitamisel". Samal ajal jõustus sama paragrahvi täiendamine lõikega 5 järgmises sõnastuses: "
(5)Käesoleva paragrahvi
  1. lõikes nimetatud juhul teeb maksuhaldur kirjaliku otsuse, milles märgitakse enammakstud maksusumma, mille tagastamine peatatakse, ning peatamise tinginud asjaolud koos viidetega vastavatele seadussätetele. Käesoleva paragrahvi
  2. lõike punktides 2 ja 3 nimetatud taotluse lahendamisel ning
  3. lõikes nimetatud juhtudel teeb maksuhaldur kirjaliku otsuse viitega
  4. või
  5. lõike vastavale punktile, mille alusel enammakstud maksusumma arvestatakse maksumaksja muude rahaliste kohustuste katteks. Otsus antakse maksumaksjale kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel." Käesolevas haldusasjas tuleb kohaldada MKS § 10
  6. juunil 2000 jõustunud redaktsiooni. Seega võis maksuamet alates
  7. juunist 2000 peatada enammakstud maksusumma tagastamise kas Maksukorralduse seaduse või maksuseaduse rikkumise tunnuste tuvastamisel või täienduses sätestatud alusel - maksuseaduse rikkumise fakti kohta kriminaalasja algatamiseks avalduse esitamisel. Maksuameti vaidlustatud otsustest ja seletustest nähtub, et enammakstud maksusumma tagastamine peatati täienduses sätestatud alusel. Järelikult tuleb selles haldusasjas MKS § 10 lg 4 tõlgendamisel selgitada, kuidas mõista "maksuseaduse rikkumise fakti" ja selle kohta "kriminaalasja algatamiseks avalduse esitamist".
  8. Mõiste "maksuseaduse rikkumise fakt" tähendab juriidilist fakti - tegu kui õiguserikkumist, mis koos kriminaalasja algatamiseks avalduse esitamisega moodustavad faktilise koosseisu õigusliku tagajärje - enammakstud maksusumma tagastamise peatamise - kohaldamiseks. Faktilise koosseisu kui MKS § 10 lg 4 kohaldamise aluse kindlakstegemiseks on oluline, et "kriminaalasja algatamiseks avalduse esitamine" tähendab KrMK § 90 lg 1 p-s 3 märgitud teadet kui kriminaalmenetluse alustamise ajendit. Viidatud paragrahvi
  9. lõike järgi alustatakse sellise teate alusel kriminaalmenetlust siis, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad kuriteo tunnustele. See tähendab, et kui maksuametil pole maksuõiguserikkumise kohta selliseid andmeid, mis viitavad kuriteo tunnustele, siis puudub üks faktilise koosseisu element - "maksuseaduse rikkumise fakt". Tagastamise peatamine poleks sellisel juhul õiguspärane. Vastavalt KrMK § 93 lg-le 4 tuleb kriminaalmenetluse alustamise küsimus lahendada ja informeerida teate esitajat menetluse alustamisest või alustamata jätmisest kümne päeva jooksul, arvates teate saabumisest. Sama paragrahvi lõike 5 alusel tuleb teatada ka menetluse alustamise kuupäev ja kriminaalasja number. Kriminaalmenetluse alustamisest keeldumine ei tähenda iseenesest, et tagastamise peatamine oli ebaõige. Enammakstud maksusumma tagastamise peatamiseks peab maksuametil olema selliseid andmeid, mis viitavad kuriteo tunnustele tagastamistaotluse esitanud maksukohustuslase tegevuses. Seejuures peab kuriteokahtlus seisnema alusetu tagastamistaotluse esitamises kasu saamise eesmärgil. Silmas tuleb pidada, et maksudeklaratsioonis esitatud tagastamistaotlus on seotud konkreetse maksu ja maksustamisperioodiga. Teiste maksude või maksustamisperioodidega seotud nõuded või kuriteokahtlus ei ole enammakstud maksusumma tagastamise peatamise aluseks.
  10. Maksukorralduse seaduse § 10 lg 4 algset redaktsiooni on Riigikohtu halduskolleegium tõlgendanud
  11. mai
  12. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-17-98 (RT III 1998, 17, 182). Ka uue redaktsiooni tõlgendamisel on olulised viidatud määruse järgmised seisukohad:
  13. Maksuhalduri õigus peatada enammakstud maksusumma tagastamine eeldab MKS § 10 mõttest tulenevalt sellise maksuõiguserikkumise tunnuste tuvastamist, millest järelduks, et enammakstud maksusumma tagastamise taotlus on ebaõige. Seega ei tulene maksuhalduri õigus peatada enammakstud maksusumma tagastamine ükskõik millise maksuõiguserikkumise tunnuste tuvastamisest. Maksuhaldur peab näitama, et sellel maksuõiguserikkumisel, mille tunnused tuvastati, on seos tagastamisele kuuluva maksusummaga. Uue redaktsiooni kohaldamisel ei tule lähtuda maksuõiguserikkumise tunnuste tuvastamisest, vaid andmetest, mis viitavad kuriteo tunnustele.
  14. Maksuhalduri õigus peatada MKS § 10 lg 4 alusel enammakstud maksusumma tagastamine ei ole maksuhalduri kohustus, vaid üksnes õigus teostada otsustusdiskretsiooni. Diskretsioonivolitus ei tähenda täielikku otsustamisvabadust, kuna diskretsiooni teostamisel on õiguslikud piirid. MKS § 10 lg 4 kohaldamisel tuleb juhinduda selle sätte ja kogu seaduse eesmärgist ja mõttest.
  15. Maksukorralduse seaduse § 10 lg 4 eesmärk ja mõte on anda maksuhaldurile võimalus tagada maksumaksja maksukohustuse täitmine juhul, kui on piisav alus kahtluseks, et maksukohustus jääb muidu täitmata.
  16. MKS § 10 lg 4 kohaldamisel riivatakse eeskätt enammakstud maksusumma tagastamist taotleva isiku omandiõigust. Enammakstud maksusumma tagastamise peatamine on sarnane maksukohustuslase pangakonto arestimisega. Viimati nimetatud abinõu võib maksuhaldur kohaldada aga üksnes maksukohustuslase maksuvõla puhul. Sellest teeb kolleegium järelduse, et enammakstud maksusumma tagastamise peatamine pelgalt ebamäärase kahtluse alusel oleks omandiõiguse kui põhiõiguse rikkumine. Ka seepärast tõlgendab kolleegium MKS § 10 lg 4 eelkirjeldatud viisil. Enammakstud maksusumma tagastamise peatamine on taotleja põhiõigust intensiivselt riivav abinõu, mille kohaldamiseks peab maksuamet hoolikalt kaaluma nii peatamise kui ka peatamata jätmise tagajärgi. Silmas tuleb seejuures pidada, et enammakstud maksusumma tagastamine ei takista kriminaalmenetlust ega välista maksuameti hilisemaid nõudeid. Tagastamine ei tähenda, et maksuamet on tunnistanud maksukohustuslase taotluse õiguspäraseks ega või selle taotluse aluseid enam edaspidi kontrollida. Oluline on seegi, et kehtiva,
  17. juulil 2002 jõustunud Maksukorralduse seaduse § 107 lg 5 annab maksuhaldurile võimaluse rahuldada enammakstud maksusumma tagastamise taotlus, kui maksukohustuslane esitab piisava tagatise. Ka sellest sättest tuleneb maksuhalduri kohustus kaaluda enammakstud maksusumma tagastamise peatamise proportsionaalsust. Piisava ja aktsepteeritava tagatise esitamine võimaldab maksuhalduril kohaldada mõõdukamat abinõu maksukohustuse täitmiseks.
  18. Enammakstud käibemaksu tagastamise peatamiseks peab maksuametil olema andmeid, mis viitavad sellise kuriteo tunnustele, kus ebaõige tagastamistaotluse esitamise abil nõutakse alusetult käibemaksu tagastamist kasu saamiseks. Maksusumma tagastamise peatamise otsuse põhjendamisel tulebki viidata niisugustele andmetele. Maksuamet pole ei vaidlustatud otsustes ega kohtumenetluses esitanud selliseid andmeid, kus kaebaja on ebaõige tagastamistaotluse esitamise abil nõudnud alusetult käibemaksu tagastamist. Asjaolust, et osaühingu Peipsi Grupp lepingupartnerite tegevus pole õiguspärane, ei tulene iseenesest, et kaebaja on alusetult nõudnud enammakstud maksusumma tagastamist. Sellist järeldust kinnitab Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  19. märtsi
  20. a otsus asjas nr 3-4-1-1-02 (RT III 2002, 8, 74). Viidatud otsuse punktis 16 on Riigikohus asunud järgmisele seisukohale: "Käibemaksupettusega saab olla tegemist siis, kui müüja väljastab ostjale arve, kuid müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile tasumata. Selles olukorras tekib riigil nõudeõigus müüja vastu. Ostjal ei ole kohustust kontrollida, kas müüja tasub riigile käibemaksu, ning üldjuhul pole see tal ka võimalik. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust." Maksuamet ei ole tuvastanud maksusumma tagastamise peatamise aluseks olevat faktilist koosseisu ega põhjendanud, miks enammakstud maksusumma tagastamise peatamine on vajalik. Seepärast on maksuameti vaidlustatud otsused õigusvastased ja need tuleb tühistada.
  21. Ringkonnakohus pole MKS § 10 lg 4 kohaldamisel pööranud vajalikku tähelepanu nõudele, et tegemist peab olema andmetega maksusumma tagastamist taotlenud maksukohustuslase sellise tegevuse kohta, kus ebaõige tagastamistaotluse esitamise abil nõutakse alusetult käibemaksu tagastamist. Niisuguseid andmeid ei ole maksuamet esitanud vaidlustatud otsustes ega kohtumenetluses. Seepärast tuleb ringkonnakohtu otsused tühistada MKS § 10 lg 4 ebaõige kohaldamise tõttu.
  22. Osaühingu Peipsi Grupp kassatsioonkaebused tuleb rahuldada osaliselt, sest jõusse ei saa jätta Jõhvi Halduskohtu otsuseid osas, millega maksuametit kohustati tagastama enammakstud käibemaks. Maksuamet kohaldas küll MKS § 10 lg 4 vääralt, kuid samas on rohkem kui aasta tagasi alustatud kriminaalmenetlust ja seda ei ole lõpetatud. Riigikohtu halduskolleegiumil puudub võimalus hinnata, kas kriminaalmenetluses on selgunud asjaolusid, mis on piisavaks aluseks, et käibemaksu tagastamine peatada. Maksuametil tuleb käesolevast otsusest ja kriminaalmenetluse senistest tulemustest lähtudes ise otsustada, kas käibemaks viivitamata tagastada või teha uus otsus tagastamise peatamiseks. Kui maksuametil on piisavalt tõendeid maksu määramiseks, siis tuleb teha maksuotsus, mitte aga peatada enammakstud maksusumma tagastamine. Võimalik on ka see, et maksukohustuslane esitab vastavalt kehtiva MKS § 107 lg-le 5 maksusumma tagastamiseks piisava tagatise.
  23. Osaühingu Peipsi Grupp kohtukulude taotlus rahuldatakse osaliselt, sest kassatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt, ning samuti peab Riigikohtu halduskolleegium 18 880 krooni suurust õigusabikulu kassatsioonimenetluses liiga suureks. Kuigi tegemist on kahe kassatsioonkaebusega, lähtub kolleegium sellest, et tegemist on sarnaste vaidlustega. Kolleegium vähendab maksuametilt väljamõistetavat õigusabikulu kassatsioonimenetluses poole võrra. Seega mõistetakse maksuametilt osaühingu Peipsi Grupp kasuks välja 9440 krooni õigusabikulude katteks kassatsioonimenetluses ja 23 340 krooni 40 senti apellatsioonimenetluses. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.