KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-167-04 Otsuse kuupäev Tartu, 2. märts 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja P. Jerofejev, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi Eesti Autorite Ühingu

(AutÕS) §-de 19 ja 201 mõttes.

1. veebruaril
2. a ja
3. mail
4. a avaldatud artiklite sisu, neis kajastatud sündmused ja sündmuste uudisväärtus ei tinginud sellises ulatuses teoste reprodutseerimist. Artiklites kajastatavad sündmused olid ajalukku ulatuvad, mitte päevakajalised ning teostele viitamine ei olnud vajalik sündmuste kajastamiseks.
5. juunil
6. a avaldatud fotol kujutatud skulptuuril pole seost artiklis kajastatud sündmusega, kuid just skulptuur on foto põhimotiiviks.
7. juunil
8. a avaldatud fotol on samuti skulptuur foto põhimotiiviks. Mõlemal juhul on teost reprodutseeritud selgelt ärilisel eesmärgil.
9. juunil
10. a avaldatud teosel puudub seos artikli sisuga. Hageja on seisukohal, et teose vaba kasutamise juhtumite põhimõtteid tuleb tõlgendada kitsendavalt kui erandeid autoriõiguse suhtes ning kooskõlas Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni põhimõtetega. Hageja rahaline nõue seisneb hageja juhatuse kehtestatud autoritasu määrade alusel arvutatud ja saamata jäänud autoritasus (saamata jäänud tulu).
11. Kostja hagi ei tunnistanud, kuid möönis, et on avaldanud autoriõigusega kaitstud teoseid nende autorit ning pealkirja (nimetust) näitamata. Kostja arvates on asjas läbimata kohtueelse vaidluse lahendamise kord, sest AutÕS § 87 järgi tuli vaidluse lahendamiseks pöörduda esmalt autoriõiguse komisjoni poole.
13. veebruaril
14. a ajalehes "Eesti Päevaleht" avaldatud S. Dalí teoseid reprodutseeriti päevasündmuse, s.o S. Dalí näituse avamise puhul. Päevasündmuse käigus nähtut võis reprodutseerida osaliselt, st kostja on avaldanud vaid mõned näitusel olnud teosed. Kunstniku teoste näitamisega ei ole kahjustatud tema autoriõiguse valdaja õigusi ega huve. Pigem on kunstniku huve kaitstud, tutvustades näitust ja innustades inimesi seda külastama.
15. mail
16. a avaldatud Eduard Viiralti teoseid reprodutseeriti pärast seda, kui saadi teada, et viidatud teosed ostis J. Komulainen. Tegemist oli juhuslikult leitud teostega, mille olemasolu ei olnud Eesti kunstiringkondadele varem teada. Seetõttu pidas kostja kunstniku teostest teadasaamist päevasündmuseks, kuigi möönis, et sündmuse toimumisest oli juba mõnda aega möödas.
17. juunil
18. a ja
19. juunil
20. a fotode avaldamine Ellen Kolgi ning Jaak Soansi ja Rein Luubi teostest oli kooskõlas AutÕS §-ga
21. Tegemist oli üldsusele külastamiseks avatud kohas alaliselt asuvate teostega (skulptuuridega). Skulptuurid ei ole fotode põhimotiiviks ning fotode avaldamine ei taotle otsest ärilist eesmärki.
22. juunil
23. a avaldatud fotol Mark Soosaarest, mille taustaks on jäänud Victor Vasarely teos, on põhimotiiviks M. Soosaar, mitte kunstniku maal. Teos on kujutise põhimotiiviks, kui see on kujutise domineeriv osa ning kui selle eesmärgiks on juhtida tähelepanu eelkõige sellele teosele. Otsese ärilise eesmärgiga on aga tegemist siis, kui kujutise avaldamine teenib otseselt müügiprotsessi ning selle hindamisel tuleb kaaluda, mille alusel teevad isikud otsuse toode osta. Kui foto domineerib teksti üle, siis tehakse ostuotsus foto alusel.
24. Kostja leidis ka, et hageja autoritasu nõuded teoste reproduktsioonide avaldamise eest on põhjendamatud. Kui kostja avaldas teoste reproduktsioone põhjendamatult suures proportsioonis, siis tuleb autoritasu suurust vähendada vastavalt sellele, millises proportsioonis oleks nende avaldamine hageja arvates lubatud.
25. Tallinna Linnakohus rahuldas
26. veebruari
27. a otsusega hagi ja kohustas kostjat hoiduma edasisest autorite varaliste õiguste rikkumisest ning mitte kasutama autoriõigusega kaitstud teoseid reproduktsioonidena autoritasu maksmata ning autori või teda esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni loata. Samuti kohustas linnakohus kostjat hoiduma edasisest autorite isiklike õiguste rikkumisest ning mitte kasutama kirjandus- ja kunstiteoseid (sh ka seaduses lubatud vaba kasutamise juhtudel) teose autori nime ja teose pealkirja (nimetuse) äranäitamiseta. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 7 740 krooni.
28. Linnakohus leidis, et kohus on pädev vaidlust lahendama, sest AutÕS § 87 ei sätesta vaidluse lahendamiseks kohustuslikku kohtueelset korda autoriõiguse komisjonis. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on autoril AutÕS § 12 lg 1 p 1 järgi õigus teose autorsusele, mis väljendub selles, et teose igakordsel avaldamisel märgitakse ära teose autori nimi ning teose pealkiri. Kostja nõustus sellega, et avaldas
29. juunil,
30. juunil ja
31. juunil
32. a reproduktsioonid kunstnike teostest teose autoreid ja nime märkimata. Sellega rikkus ta autorite mittevaralisi õigusi. Tõendatud on, et kostja rikkus korduvalt ka teoste autorite varalisi õigusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 järgi on hageja õigustatud nõudma kestva õigusvastase tegevuse korral kahju tekitava käitumise lõpetamist ja kostja hoidumist õigusrikkumisest. 9.

§ 19

p 32 sätestab, et autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime või nimetuse, kui see on teosel näidatud, teose pealkirja (nimetuse) ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud päevasündmuste kajastamisel nende sündmuste käigus nähtud või kuuldud kirjandus- ja kunstiteoste osaline reprodutseerimine ja üldsusele edastamine raadio, televisiooni, fotograafia, kino või satelliidi vahendusel või taasedastamine kaabellevivõrgus, kuid sellises vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele.

1. veebruari
2. a artiklist nähtub, et selle juures avaldatud reproduktsioonid Salvador Dalí teostest hõlmavad 2/3 artikli mahust, moodustades olulise ning pilkupüüdva osa kogu leheküljest. Tegemist oli päevasündmuse kajastamisega, kuid avaldatud reproduktsioonide maht ei vastanud oma proportsioonilt päevasündmuse kajastamise vajadusele.
3. mai
4. a artikkel ei kajastanud päevasündmust. "Eesti Päevalehe" väljaandmise tihedust arvestades saab päevasündmuseks lugeda sündmuste kajastamist, mis on toimunud pärast eelmise ajalehenumbri väljaandmist ehk eelmise 24 tunni jooksul. Eeltoodud artikkel ei kajastanud hiljuti aset leidnud sündmusi, vaid kunstniku suhteid Nelly Stultziga 70 aastat tagasi. Ka ei vasta avaldatud reproduktsioonide maht proportsionaalselt artikli mahule, sest need moodustavad selle mahust ligi 2/
6. juuni
7. a artikli puhul on tegemist intervjuuga, mis kirjeldab M. Soosaare tegevust, mitte päevasündmust. Artikli juures avaldatud foto oluliseks motiiviks on Victor Vasarely teos, mis moodustab kogu foto tagapõhja ja esiplaanil pildistatud M. Soosaar katab vaid 1/4 fotost.
8. Salvador Dalí, Eduard Viiralti ja Victor Vasarely teoste avaldamine ei vastanud AutÕS § 19 p-s 32 sätestatud nõuetele ning kostja on kohustatud tasuma autoritasu teoste avaldamise eest summas 6 300 (2 790 + 2 790 + 720) krooni.
10. juunil
11. a avaldatud artikli ja Ellen Kolgi teose vahel pole sisulist seost. Siduvuseks ei saa lugeda seda, et teos asub fotol kujutatud isikute töökoha lähedal. Teos moodustab olulise osa fotol kujutatust.
12. juunil
13. a avaldatud artikli puhul ei ole kostja tõendanud, et foto avaldamine toimus seoses päevasündmusega. Nimetatud teoste avaldamine ei olnud kooskõlas AutÕS §-ga
14. Vastavalt sellele paragrahvile on lubatud autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta üldsusele külastamiseks avatud kohtades alaliselt asuva arhitektuuriteose, kujutava kunsti teose, tarbekunstiteose ja fotograafiateose reprodutseerimine ükskõik millisel viisil peale mehaanilise kontaktkopeerimise ja selle teose kujutise edastamine üldsusele, välja arvatud juhul, kui selline teos moodustab kujutise põhimotiivi ja seda kavatsetakse kasutada otsesel ärilisel eesmärgil. Kostja äriline eesmärk on põhitegevusega kasumit teenida. Ostusoovi tekitamine ostjas on reklaami eesmärk.
15. juunil ja
16. juunil
17. a artiklite juures avaldatud fotosid Ellen Kolgi ning Jaak Soansi ja Rein Luubi teostest on kasutatud otseselt ärilistel eesmärkidel.
18. juuni
19. a artiklist nähtub, et selle juures avaldatud fotol kujutatust moodustab Ellen Kolgi teos olulise osa.
20. juuni
21. a artiklist nähtub, et selle juures avaldatud foto põhimotiiviks (sellele viitab ka foto pealkiri) on Jaak Soansi ja Rein Luubi teos. Eeltoodu alusel on kostja kohustatud tasuma autoritasu nimetatud teoste avaldamise eest summas 1 440 (720 + 720) krooni.
22. Kostja nõue vähendada autoritasu vastavalt kohtu seisukohalt proportsionaalseks peetava reproduktsioonide mahu võrra ei ole kooskõlas seadusega. Kostja on reproduktsioonid avaldanud autoritasu maksmata. Kohus ei saa teha oletusi, millises mahus võiks kostja neid avaldada. Selliste kokkulepete sõlmimine on hageja pädevuses.
23. Kohus mõistis TsMS § 64 lg 1 alusel kostjalt välja riigilõivu varaliselt nõudelt 560 krooni ja mittevaraliselt nõudelt 120 krooni riigituludesse.
24. Kostja esitas linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes tühistada kohtuotsus osas, millega mõisteti temalt välja 7 740 krooni, ja lugeda väljamõistetud summaks 1 440 krooni. Kostja ei vaidlustanud kohtuotsust osas, milles leiti, et
25. juunil
26. a ja
27. juunil
28. a avaldati artiklite juures Jaak Soansi ja Rein Luubi ning Victor Vasarely teostest reproduktsioone autorite nõusolekuta ja autoritasu maksmata. Ülejäänud osas palus kostja kohtuotsuse tühistada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
29. Tallinna Ringkonnakohus muutis
30. septembri
31. a otsusega linnakohtu otsust, jättes selle põhjendustest välja päevasündmuse kajastamise sidumise ajalehe ilmumisega ja kellaajaga. Ülejäänud osas jäeti linnakohtu otsus muutmata.
32. Ringkonnakohus nõustus linnakohtuga selles, et
33. juunil
34. a ajalehes "Eesti Päevaleht" avaldatud artikli "Arstide ja õdede töötasu sõltub haiglajuhi suvast" juures fotol Ellen Kolgi teose "Tammeistutaja" kasutamine ei olnud kooskõlas AutÕS §-ga
35. Skulptuur on fotol põhimotiiviks, moodustades fotost ligikaudu poole. Põhimotiivi saab tõlgendada kui olulist osa fotost. Selle kohtuotsuse mõtte kohaselt on sõnad "põhimotiiv" ja "oluline osa" sünonüümid. Mõlemad fotol kujutatud naised vaatavad teose poole ja üks näitab konkreetselt skulptuurile. Kui skulptuuri fotol ei oleks, kaotaks foto oma kompositsioonilt igasuguse mõtte. Foto avaldamisel ilma artiklita ei suudaks lugeja uudist suurhaigla juhtide ja haiglatöötajate vahelisest palgavaidlusest välja lugeda. Hageja on pidanud skulptuuri kasutamise tegelikuks eesmärgiks ärilist eesmärki. Artikli ja Ellen Kolgi teose vahel sisulist seost ei ole.
36. Linnakohus leidis õigesti, et
37. veebruaril
38. a ja
39. mail
40. a artiklite juures Salvador Dalí ja Eduard Viiralti teoste kasutamine ei olnud kooskõlas AutÕS § 19 p-ga
41. Viidatud säte on täielikus vastavuses Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga, mis sätestab, et rahvusvaheliselt üldtunnustatud kontseptsiooni kohaselt eelistatakse ühiskonna huvisid informatsiooni andmisel autori huvidele ja autori ainuõigused on piiratud üldsuse kasuks. Päevasündmuse kajastamise vorm ja ulatus peavad vastama päevasündmuse kajastamise vajadusele. Seadusega kooskõlas ei ole kostja seisukoht, et kuni ei ole reprodutseeritud kõiki näitusel olevaid töid, ei ole tegemist AutÕS § 19 p 32 rikkumisega. Artiklis "Salvador Dalí kiviviske kaugusel" käsitleti kunstniku näitust Helsingis, st kajastati päevasündmust. Kui päevasündmust ennast on kajastatud tekstis, mis moodustab vaid 1/3 avaldatud materjalist ning ülejäänu moodustasid Salvador Dalí teoste reproduktsioonid, siis ei ole tegemist teoste kasutamisega põhjendatud ulatuses. Kui ilma selgitava tekstita ei oleks lugeja teada saanud, et päevasündmuseks on Salvador Dalí teoste näituse avamine, siis tuleb päevasündmuse kajastuseks lugeda ajalehe artiklit, millele lisatud fotod teostest oleksid pidanud vastama artikli mahule. Kohus ei saa siinkohal võtta seisukohta, millises ulatuses kostja vajalikkuse piiri ületas. Kui teoseid ei ole kasutatud õiguspäraselt, ei saa kostjat vabastada osaliselt autoritasu maksmisest seetõttu, et osa teoseid võis avaldada n-ö vaba kasutamise ettekäändel ja osa mitte.
42. Artiklis "Eedi ja Nelli: müstiline love story" ei kajastatud päevasündmust ega hiljuti aset leidnud sündmust. Avaldatud reproduktsioonide maht (2/3 artikli mahust) ei vasta proportsionaalselt avaldatud artikli mahule. Avaldatud artikkel kajastas Ed. Viiralti elulugu ja tema suhteid N. Stultziga 70 aastat tagasi ega ole seega päevasündmust kajastav artikkel. Linnakohtu otsuse põhjendustest tuleb välja jätta päevasündmuse kajastamise sidumine ajalehe ilmumisega ja kellaajaga, sest see ei tugine seadusele. Päevasündmuse mõistet ei saa siduda kellaajaliselt ööpäeva ehk 24 tunni ja eelmise ajalehe ilmumisega. Ühe või teise juhtumi ja fakti tunnistamine päevasündmuseks on hinnanguline ja sõltub paljudest erinevatest asjaoludest, mis jääb ajalehe väljaandja otsustada. Sündmused, millest ülevaade antakse, peavad olema päevakajalised, mitte ajalukku ulatuvad. Määravaks ei saa olla see, et need minevikusündmused on huvipakkuvad, vaid lähtuda tuleb sellest, kas teosele viitamine oli vajalik kõnealuse sündmuse kajastamiseks.
43. Kostja vaidlustas kohtuotsuse ka osas, milles teda kohustati hoiduma autorite varaliste ja mittevaraliste õiguste rikkumisest, leides, et keelustamist kui õiguskaitsevahendit saab rakendada üksnes konkreetse tegevuse või objekti suhtes. Linnakohus on sellele kostja väitele piisava põhjalikkusega vastanud. Hageja on õigustatud nõudma VÕS § 1055 sätete kohaldamist, sõltumata sellest, kas kostja järgmisel korral tekitab hagejale kahju samade või teiste autorite õiguste rikkumisega.

§ 812

lg 1 p 2 näeb ette, et tsiviilõiguslikult on autoril õigus nõuda teose õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt VÕS §-le

1. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
2. Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
3. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti AutÕS § 201, hinnates

rikkumist seoses

1. juunil
2. a artikli "Arstide ja õdede töötasu sõltub haiglajuhi suvast" juures avaldatud fotol Ellen Kolgi teose kasutamisega. Nimetatud sätte kohaldamiseks on nõutav muuhulgas, et teos ei oleks kujutise põhimotiiviks ning seda ei tohi kasutada otseselt ärilisel eesmärgil. Ringkonnakohus käsitas ebaõigesti mõisteid "põhimotiiv" ja "oluline osa" sünonüümidena, sest termin "põhimotiiv" viitab ajendile ja põhjusele, s.o mingile sisulisele seosele, "oluline osa" aga viitab ruumilisele ulatusele. Viidatud artikli juures avaldati foto, millel on kujutatud õdede töötasu eest võitlevaid isikuid ja Ellen Kolgi skulptuuri. See osa fotost, mis on seotud artikli sisuga, moodustab foto põhimotiivi. Vaieldamatult on artikliga seotud fotol kujutatud isikud, keda on pildistatud Tallinna lastehaigla esisel väljakul. See, mille taustal artikliga seotud isikuid pildistada, on kostja ajakirjandusvabadus ja sellest tulenev stiilivalik. Seetõttu on ebaõige lugeda määravaks seda, et teos moodustab olulise osa fotol kujutatust. Isikute pildistamisel arhitektuuriteoste ja skulptuuride taustal on viimased enamasti inimesest suuremad.
3. Ringkonnakohus pole põhjendanud oma järeldust, et teost on kasutatud otseselt ärilisel eesmärgil. Seega ei ole ringkonnakohus üldse kontrollinud AutÕS § 201 kohaldamise tingimust.
4. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti ka AutÕS § 19 p
5. Nimetatud sätte kohaldamiseks on nõutav muuhulgas, et teoste reprodutseerimine peab olema osaline ning teoste edastamine üldsusele peab toimuma sellises vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele. Hinnates

rikkumist seoses

1. veebruaril
2. a artikli "Salvador Dalí kiviviske kaugusel" juures kunstniku teoste reproduktsioonide avaldamisega ning
3. mail
4. a artikli "Eedi ja Nelli: müstiline love story" juures Eduard Viiralti teoste reproduktsioonide avaldamisega, tõlgendas kohus ebaõigesti teoste osalise reprodutseerimise kohustust ning pole selle tähendust selgitanud. Samuti leidis kohus vääralt, et põhjendatud ulatuses teose kasutamise kaalumisel lähtutakse sellest, et päevasündmus on kajastatud artikli tekstilises osas. Viidatud sättes peetakse silmas ulatuse proportsiooni sündmuse käigus nähtud teostesse, mitte aga sellesse, kui palju on artiklis tekstilist osa. Selle kriteeriumi mõte on selles, et päevasündmuse kajastamisel ei oleks reprodutseeritud ja üldsusele edastatud ebaproportsionaalselt suurt osa päevasündmuse käigus nähtud teostest.
5. Hinnates

rikkumist seoses

1. mail
2. a artikli "Eedi ja Nelli: müstiline love story" juures Eduard Viiralti teoste reproduktsioonide avaldamisega, leidis ringkonnakohus ekslikult, et selles artiklis käsitletud sündmus ei ole päevakajaline. Ebaõige ja ajakirjandusvabadust piirav on kohtu seisukoht, et päevakajaliseks artikliks võib olla üksnes artikkel päevasündmusest või hiljuti aset leidnud sündmusest. Päevakajaline on sündmus, mille kohta ajakirjanik või ajakirjandusväljaanne arvab, et see võib käesoleval ajahetkel üldsust huvitada. Selliseks sündmuseks võib olla ka ajalooline sündmus, kui selle kohta on ilmsiks tulnud mõni uus ja seni üldsusele teadmata asjaolu.
3. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 229 ja kohaldas ebaõigesti VÕS §
4. Kohus leidis viimati nimetatud sättele tuginedes, et kuna kostja on korduvalt rikkunud teoste autorite mittevaralisi ja varalisi õigusi, siis tuleb kostjat kohustada hoiduma edasisest autorite õiguste rikkumisest. Võlaõigusseaduse § 1055 lg-t 1 tuleb koostoimes AutÕS § 812 lg 1 p-ga 2 tõlgendada selliselt, et autoriõiguse rikkumisest hoidumise ja lõpetamise nõude saab esitada juhul, kui konkreetse autori konkreetset autoriõigust on juba rikutud. Selline tõlgendus on kooskõlas ka TsMS § 229 lg-ga 2, mille kohaselt ei või kohus asjas, mis ei riiva avalikku huvi, rajada otsust asjaolule, mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud. Hageja hagi aluseks olid konkreetsed teosed ja sellega olid kindlaks määratud ka hagi lahendamise piirid. Kohtu rakendatud tulevikku suunatud umbmäärane ja abstraktne keeld kahjustab ajakirjandusvabadust.
5. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidleb hageja sellele vastu ja leiab, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja õige.
6. Riigikohtu istungil jäi kostja esindaja kassatsioonkaebuses esitatud väidete ning hageja esindajad oma vastuväidete juurde. Kostja esindaja palus hagejalt välja mõista kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulude katteks 40 072 krooni 80 senti. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Riigikohus saab TsMS § 362 p 5 alusel teha tühistatud osas ise uue otsuse.
8. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus kohaldas asjas ebaõigesti VÕS § 1055, milles sätestatakse kahju tekitava tegevuse keelamine. Võlaõigusseaduse § 1055 lg 1 kohaselt, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui sellega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamise lõpetamist. Hageja palus kohustada kostjat hoiduma edasisest autorite varaliste õiguste rikkumisest ning mitte kasutama autoriõigusega kaitstud teoseid reproduktsioonidena ilma autoritasu maksmata ning autori või teda esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni loata. Samuti palus hageja kohustada kostjat hoiduma edasisest autorite isiklike õiguste rikkumisest ning mitte kasutama kirjandus- ja kunstiteoseid (sh ka seaduses lubatud vaba kasutamise juhtudel) ilma teose autori nime ja teose pealkirja (nimetuse) äranäitamiseta. Seega nõudis hageja abstraktselt edasisest õigusvastasest tegevusest hoidumist, mitte aga konkreetse käitumise osas edasisest kahju tekitamisest hoidumist. Võlaõigusseaduse viidatud norm sisaldab veel kestva õigusvastase tegevuse keeldu.

§ 812lg 1 p 2 (kuni 19.

oktoobrini

1. a kehtinud sõnastuses) kohaselt võib autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt võlaõigusseaduse §le
2. Ka viidatud sättest, mis osundab VÕS §-le 1055, tuleneb, et õigusvastase tegevuse lõpetamist ja edasisest tegevusest hoidumist saab nõuda konkreetse õigusvastaselt kasutatud teose osas. Seega puudus õiguslik alus kohustada kostjat hoiduma abstraktselt edasisest autorite varaliste ja mittevaraliste õiguste rikkumisest tulevikus. Selles osas tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja nõue tuleb jätta rahuldamata. Nõude rahuldamata jätmise tõttu ei pea kostja ka TsMS § 64 lg 1 järgi maksma sellelt nõudelt riigilõivu riigituludesse.
3. Kassatsioonkaebuse väitel kohaldasid kohtud ebaõigesti AutÕS § 19 p 32 (kuni
4. oktoobrini
5. a kehtinud sõnastuses). Selle sätte kohaselt on lubatud autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime või nimetuse, kui see on teosel näidatud, teose pealkirja (nimetuse) ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega päevasündmuste kajastamisel, nende sündmuste käigus nähtud või kuuldud kirjandus- ja kunstiteoste osaline reprodutseerimine ja üldsusele edastamine raadio, televisiooni, fotograafia, kino või satelliidi vahendusel või taasedastamine kaabellevivõrgus, kuid sellises vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele. Tulenevalt Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni, millega Eesti taasühines
6. oktoobril
7. a, art 10 bis lg-st 2 määrab liitu kuuluvate riikide seadusandlus samuti kindlaks tingimused, mille kohaselt võib päevasündmuste kajastamiseks fotograafia, kinematograafia, raadio ja televisiooni või üldsusele kaabli kaudu edastamise teel reprodutseerida ja teha üldsusele kättesaadavaks kirjandus- ja kunstiteoseid, mida nähti või kuuldi nende sündmuste käigus, informatiivsete eesmärkidega põhjendatud mahus. Hinnates, kas
8. veebruari
9. a artikli "Salvador Dalí kiviviske kaugusel" juures kunstniku teoste reproduktsioonide avaldamisega ja
10. mail
11. a artikli "Eedi ja Nelli: müstiline love story" juures Eduard Viiralti teoste reproduktsioonide avaldamisega rikuti AutÕS § 19 p 32, pidi kohus tuvastama, kas tegemist oli päevasündmuse kajastamisega ja kajastatava päevasündmuse käigus nähtud teoste osalise reprodutseerimisega ning selle, kas reproduktsioonid avaldati ulatuses ja vormis, mis vastas päevasündmuse kajastamise vajadusele.
12. "Eesti keele sõnaraamatu ÕS 1999" (lk 634) järgi on päevasündmus päevakajaline, aktuaalne sündmus. Mida pidada päevakajaliseks, on igakordse tõlgendamise küsimus. Kohtud tuvastasid, et
13. mai
14. a artikkel "Eedi ja Nelli: müstiline love story" ei kajastanud päevasündmust. Ringkonnakohus leidis, nõustudes ka linnakohtu otsuse põhjendustega, et vaidlusaluses artiklis kajastatakse Ed. Viiralti elulugu ja tema suhteid N. Stultziga 70 aastat tagasi. Artiklis ei kajastatud päevasündmust ega ka hiljuti aset leinud sündmust. Eeltoodust järelduvalt ei avaldatud artikli juures ka päevasündmuse käigus nähtud reproduktsioone. Vastavalt TsMS § 353 lg-le 3 ei või Riigikohus tuvastada hagi aluseks olevaid asjaolusid. Riigikohtu otsus põhineb alama astme kohtu otsusega tuvastatud asjaoludel. Kolleegium leiab, et kuna tegemist ei olnud päevasündmuse kajastamisega, ei vastanud Ed. Viiralti teostest reproduktsioonide avaldamine AutÕS § 19 p 32 nõuetele ja hagejal oli õigus saada AutÕS § 14 ja § 77 lg 1 p 3 alusel teoste kasutamise eest autoritasu.
15. Ringkonnakohus leidis õigesti, et ühe või teise sündmuse tunnistamine päevasündmuseks jääb ajalehe väljaandja otsustada. Põhjendatud on ringkonnakohtu seisukoht, et päevasündmuse mõistet ei saa siduda kellaajaliselt ööpäeva ehk 24 tunni ja eelmise ajalehe ilmumisega. Kolleegium leiab, et seadus sätestab ajalise piirangu selles mõttes, et lubamatu on avaldada teoste reproduktsioone, milliseid artikli autor ei tajunud vahetult artiklis kajastatava sündmuse käigus. Samas möönab kolleegium, et päevasündmuseks võib olla ka ajalooline sündmus, kui selle kohta on ilmnenud mõni uus asjaolu.
16. Kohtud leidsid, et
17. veebruaril
18. a artikli "Salvador Dalí kiviviske kaugusel" juures kunstniku teoste reproduktsioonide avaldamise ulatus ei vastanud päevasündmuse (Salvador Dalí näituse) kajastamise vajadusele. Ringkonnakohus leidis, nõustudes linnakohtu otsuse põhjendustega, et reproduktsioonid moodustasid olulise ja pilkupüüdva osa kogu leheküljest, millel artikkel oli avaldatud. Kuna päevasündmust ennast on kajastatud tekstis ja see moodustab vaid 1/3 avaldatud materjalist, siis sellises ulatuses reproduktsioonide avaldamine ei olnud sündmuse kajastamisel vajalik.

§ 19

p-st 32 tuleneb, et kunstiteoste osaline reprodutseerimise ja üldsusele edastamise vorm ja ulatus peab vastama päevasündmuse kajastamise vajadusele. Päevasündmuse kajastamise vajaduseks või eesmärgiks on lugejate informeerimine. Seega on teoste reprodutseerimine õigustatud ulatuses, mis on kooskõlas päevasündmusest informatsiooni andmise eesmärgiga. Asjaolu, et kohtud hindasid artikli vastavust AutÕS § 19 p 32 nõuetele, kaaludes reproduktsioonide avaldmise ulatuse proportsiooni artikli tekstilise osa suhtes, ei anna alust kohtuotsuse muutmiseks. Kolleegium märgib, et informatsiooni edastamise eesmärki silmas pidades ei saa olla proportsionaalne reproduktsioonide avaldamine mahus, mis domineerib selgelt päevasündmust kajastava artikli üle. Päevasündmuse kajastamisel ei tohiks avaldatud teoste reproduktsioonid ületada informatiivsete eesmärkidega põhjendatud mahtu. Kindlasti ei või reproduktsioonid moodustada lehekülje põhimotiivi, nagu kohtud on käesoleval juhul tuvastanud. Kuivõrd kunstniku teoste avaldamine ei vastanud AutÕS § 19 p 32 nõuetele, oli hagejal õigus saada AutÕS § 14 ja § 77 lg 1 p 3 alusel teoste kasutamise eest autoritasu.

1. Kohtud ei kohaldanud asjas ebaõigesti AutÕS §
2. Nimetatud paragrahvis (kuni
3. oktoobrini 2004 kehtinud sõnastuses) sätestatakse, et autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud üldsusele külastamiseks avatud kohtades alaliselt asuva arhitektuuriteose, kujutava kunsti teose, tarbekunstiteose ja fotograafiateose reprodutseerimine ükskõik millisel viisil peale mehaanilise kontaktkopeerimise ja selle teose kujutise edastamine üldsusele, välja arvatud juhul, kui selline teos moodustab kujutise põhimotiivi ja seda kavatsetakse kasutada otsesel ärilisel eesmärgil. Viidatud säte tugineb Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni art-le 9, mille kohaselt konventsiooni järgi kaitstavate kirjandus- ja kunstiteoste autoritele kuulub ainuõigus lubada nende teoste reprodutseerimist igal viisil ja igas vormis ning liitu kuuluvate riikide seadusandlus otsustab, kas lubada selliste teoste reprodutseerimist teatud erijuhtudel, kuid tingimusel, et selline reprodutseerimine ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ja ei kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve. Seega eeldab teose vaba kasutamine kui piirang autori ainuõigusele, et selline vaba kasutamise võimalus on lubatud seaduses otseselt ette nähtud juhtudel ning selline kasutamine ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve.
4. Kohtul tuleb iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas teose kasutamine on AutÕS §-s 201 nimetatud kriteeriumidega kooskõlas. Kohtud on tuvastanud, et
5. juunil
6. a artikli "Arstide ja õdede töötasu sõltub haiglajuhi suvast" juures avaldatud kujutisel (fotol) oli Ellen Kolgi teos "Tammeistutaja" kujutise põhimotiiviks. Kolleegium ei nõustu kostjaga selles, et ringkonnakohus käsitas mõistet "põhimotiiv" ebaõigesti. Ringkonnakohus luges "põhimotiivi" sünonüümiks mõiste "oluline osa", mis tähistab ruumilist ulatust. Kolleegium sellega ei nõustu, sest nimetatud sõnad ei ole sünonüümid. Kuid ringkonnakohus ei pidanud "olulise osa" all silmas mitte üksnes ruumilist ulatust, vaid käsitles ka kujutise kompositsiooni ning teose suhestust kujutisega. Nii märkis kohus, et teos moodustab fotost ligi poole, mõlemad sellel kujutatud naised vaatavad teose poole ja üks näitab konkreetselt skulptuurile. Samuti leidis ringkonnakohus, et juhul, kui skulptuuri fotol poleks, kaotaks foto kompositsioonilt igasuguse mõtte. Kolleegium soostub ringkonnakohtu seisukohaga, et kujutise põhimotiiviks saab olla eelkõige teos, mis on fotol kujutatuga sellises tihedas seoses, et teose eemaldamisel kujutiselt kaotab kujutise kompositsioon oma mõtte. Põhimotiivina saab käsitada teost, mida on kasutatud teadlikult kujutise ühe osana, mistõttu omandab see kujutisel visuaalselt domineeriva tähenduse. Seejuures ei pruugi põhimotiivi määratlemisel osutuda määravaks teose suurus, võrreldes fotol kujutatud isikutega. Esmatähtis on just teose ja kujutise vahelise seose tajutavus. Kolleegium peab ekslikuks kassaatori seisukohta, et kujutise põhimotiiviks on see osa kujutisest, mis on seotud kujutise juures avaldatud artikli sisuga. Tulenevalt AutÕS §-st 201 peab seadusandja oluliseks seda, et üldsusele külastamiseks avatud kohtades asuva teose reprodutseerimisel ja selle teose kujutise üldsusele edastamisel ei moodustaks teos kujutise põhimotiivi. Seega hinnatakse teost kujutise suhtes ning kujutisest väljaspoole jäävad asjaolud (kujutise juures avaldatud artikkel) ei ole olulised.
7. Kassatsioonkaebuse väitel on ringkonnakohus jätnud kontrollimata AutÕS § 201 kohaldamise tingimusena selle, kas
8. juunil
9. a avaldatud artikli "Arstide ja õdede töötasu sõltub haiglajuhi suvast" juures on Ellen Kolgi teost "Tammeistutaja" kasutatud otseselt ärilisel eesmärgil. Kolleegium sellise järeldusega ei nõustu. Linnakohus leidis, et äriühingu otseseks äriliseks eesmärgiks on üldjuhul põhitegevusega kasumit teenida. Kohus põhjendas seejuures oma järeldust ja vastas kostja sellekohastele vastuväidetele. Nõustudes linnakohtu järeldusega ning jättes kohtuotsuse muutmata, ei pidanud apellatsioonikohus TsMS § 330 lg-st 5 tulenevalt kordama esimese astme kohtu põhjendusi.
10. Kuna hagi on rahuldatud osaliselt, siis jätab Riigikohus TsMS § 60 lg 1 alusel kummagi poole kohtukulu tema enda kanda. P. Jerofejev, V. Kõve, L. Laarmaa