← Eesti

3-3-1-1-05

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-1-05 Määruse kuupäev 3. märts 2005 Kohtukoosseis Menetluse alus Riigikohtus Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia Laffranque Eduard Selezovi kaeb

§ 413

alusel juhtimisõiguse peatamisel ei ole järgitud hea halduse põhimõtteid, sh ei ole tagatud tema õigust olla ära kuulatud. Kassaatorit ei ole informeeritud tema suhtes läbiviidavast menetlusest ega ole antud võimalust esitada vastuväiteid. Selle väite hindamiseks peab Riigikohtu halduskolleegium vajalikuks analüüsida juhtimisõiguse peatamise menetluslikku olemust. 17. Juhtimisõiguse peatamise korra puhul on asjakohased järgmised Liiklusseaduse sätted: § 41. Juhtimisõiguse peatamise alused ja kord

(2)Juhtimisõiguse peatab politseiametnik või juhiloa väljaandnud asutus või kohtunik.
(3)Juhtimisõigus peatatakse, kui: 5) juhi suhtes on jõustunud karistamisotsus väärteomenetluses, mille eest on vastavalt käesoleva seaduse §-le 413 ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Juhtimisõiguse peatamist ei või kohaldada isiku suhtes, kes kasutab mootorsõidukit seoses invaliidsusega, välja arvatud juhul, kui ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis.
(4)Juhtimisõiguse peatamise otsuses märgitakse: 1) otsuse tegemise aeg ja koht; 2) otsuse teinud isiku ees- ja perekonnanimi, ametikoht, asutuse nimetus ja aadress; 3) sõidukijuhi ees- ja perekonnanimi ning elukoht; 4) sõiduki tüüp, mark ja registreerimisnumber; 5) juhtimisõiguse peatamine alus ja tähtaeg; 6) otsuse koostaja allkiri.
(5)Otsus tehakse kahes eksemplaris, millest esimene antakse kohe pärast otsuse allakirjutamist isikule allkirja vastu otsuse teisel eksemplaril. Isik märgib otsuse teisele eksemplarile otsuse saamise kuupäeva.
(6)Juhtimisõigus peatub otsuse tegemisest arvates.
(7)Juhtimisõigus taastatakse pärast käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–4 sätestatud aluste äralangemist või käesoleva seaduse §-s 413 nimetatud tähtaja möödumist.
(8)Juhtimisõiguse peatamist on pädeval ametiisikul või kohtunikul õigus pikendada seadusega ettenähtud korras.
(9)Juhtimisõiguse peatamise korral on juht kohustatud juhiloa andma peatamisotsuse tegijale või tema nimetatud teisele ametiisikule.
(10)Juhtimisõiguse peatamise otsuse peale võib esitada kaebuse otsuse teinud ametiisiku kõrgemalseisvale ametiisikule või otsuse vaidlustada kohtus. § 413. Juhtimisõiguse peatamine juhiloa väljaandnud asutuse poolt
(9)Kui isikut karistatakse liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete korduva rikkumise eest, mille puhul on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine ning juhtimisõiguse peatamise tähtaeg eelmise väärteo eest ei ole veel lõppenud, liidetakse uus tähtaeg eelmise tähtaja kandmata osaga.
(10)Juhtimisõiguse peatamine vormistatakse loa väljaandnud asutuse otsusega kolme päeva jooksul, arvates karistusotsuse saamisest. Otsus peab sisaldama käesoleva seaduse § 41 lõike 4 punktides 1–3, 5 ja 6 nimetatud andmeid. Otsuse koopia saadetakse isikule posti teel. § 1. Seaduse reguleerimisala
(2)Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse Haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
  1. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et juhtimisõiguse peatamine toimub haldusmenetluses. Liiklusseaduse osundatud sätetest tulenevalt on juhtimisõiguse peatamine pandud haldusorganile, s.o asutusele, kelle pädevusse kuulub juhtimisõiguse andmine. Juhtimisõiguse peatamine toimub kirjaliku otsusega, mis on haldusaktiks Haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 mõttes ning õiguslik tagajärg (sõiduki juhtimise keelamine) saabub selle akti tagajärjel. Juhtimisõiguse peatamise otsustamisel peab ARK tuvastama vähemalt järgmised asjaolud: kas isikul on kehtiv juhtimisõigus; kas isiku suhtes on tehtud jõustunud karistusotsus väärteoasjas, mis võib vastavalt LS §-le 413 olla juhtimisõiguse peatamise aluseks; kas juhtimisõiguse peatamiseks on õiguslik alus; kas isiku suhtes tehtud varasemad karistusotsused on karistusregistri kohaselt kehtivad; kas isik kasutab sõidukit seoses invaliidsusega; kas isiku suhtes tehtud varasem juhtimisõiguse peatamise otsus on täidetud. Juhtimisõiguse peatamise otsusele saab esitada vaide, mis lahendatakse Haldusmenetluse seaduse
  2. peatükis sätestatud korras, samuti on juhtimisõiguse peatamise otsus kaevatav halduskohtusse. Eeltoodust lähtuvalt leiab kolleegium, et põhjendatud ei ole väited, et juhtimisõiguse peatamise otsustamine on pelgalt juhtimisõiguse peatamise vormistamine, s.o tehnilist laadi toiming. Riigikohtu üldkogu
  3. oktoobri
  4. a kohtuotsuses asjas nr 3-4-1-10-04 märgitakse, et juhtimisõiguse peatamine ei kujuta "endast ka isiku sama teo eest uut kohtu alla andmist ega tema süüteo teistkordset menetlemist, vaid olles väärteomenetlusest tulenev vääramatu järelm, moodustab sellega ühtse terviku." Nimetatud väitest ei tulene, et juhtimisõiguse peatamise otsust ei tehta haldusmenetluses. Riigikohus on eeltooduga juhtinud tähelepanu vaid sellele, et Liiklusseadusest tulenevalt ei toimu juhtimisõiguse peatamise menetluses isiku liiklusalase õigusrikkumise uut arutelu, ei tuvastata isiku süüd ega hinnata uuesti ka väärteomenetluses kogutud tõendeid. Väärteomenetluses tehtud karistamisotsus on juhtimisõiguse peatamise menetluse alustamise ning juhtimisõiguse peatamise otsuse faktiliseks aluseks.
  5. Liiklusseaduses ei ole sätestatud,

§ 413

alusel juhtimisõiguse peatamise menetluses teatatakse isikule tema suhtes läbiviidava menetluse alustamisest, ning et isikut informeeritakse kohaldamisele kuuluvast võimalikust sanktsioonist (LS § 413 lõikest). Liiklusseadus ei näe ette ka isikule võimaluse andmist tutvuda asja materjalidega ning esitada oma vastuväiteid suulises või kirjalikus vormis. Samas tuleb märkida,

§ 1

lg 2 kohaselt kohaldatakse Liiklusseaduses sätestatud haldusmenetlusele Haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Liiklusseaduse erisusi. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et Haldusmenetluse seaduses sätestatud menetlusosalise menetlusõiguste välistamine eriseaduses peab olema sätestatud selgesõnaliselt. Käesoleval juhul sellised normid küll puuduvad, kuid seadusandja tahe menetlusõiguste piiramiseks on tuletatav nii Liiklusseaduses sätestatud juhtimisõiguse peatamise menetluse üldisest iseloomust kui ka LS § 413 lg-st 10, mille kohaselt otsus vormistatakse 3 päeva jooksul arvates jõustunud karistamisotsuse saamisest. Nähes ette juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemiseks sedavõrd lühikese tähtaja, on seadusandja sisuliselt välistanud võimalused kaasata isik menetlusse ning tema poolt menetlusõiguste, sh ärakuulamisõiguse kasutamise. Haldusorgan ei saa oma tegevuses ignoreerida LS § 413 lõikes 10 sätestatud tähtaega isegi isiku kaalukate menetlusõiguste tagamise motiivil. Selline menetluse regulatsioon ei vasta aga Haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusmenetluse põhinõuetele, sh ka sama seaduse teises peatükis sätestatule. Samuti puudub kooskõla isiku põhiõigusega – õigusega heale haldusele, mille üheks olulisemaks koostisosaks on õigus olla ära kuulatud.

  1. Riigikohtu halduskolleegium möönab, et eriseadustega ettenähtud konkreetne haldusmenetlus võib ette näha Haldusmenetluse seadusest lahknevaid menetlusnorme. Sellised erisused, millega kitsendatakse isiku menetluslikke õigusi, peavad aga olema objektiivselt vajalikud, sobivad ja mõõdukad. Käesoleval juhul ei ole kolleegiumile selge, millistel kaalutlustel on isiku menetlusõigusi piiratud. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks märkida, et menetlusõiguste piiramist ei saa õigustada väitega, et väärteomenetluses on isikule juba tagatud õigus olla ära kuulatud. Nimetatud õigus hõlmab üksnes väärteoasjas ütluste ja vastuväidete esitamise õigust. Väärteoasjas ei arutleta ega saagi kehtiva Väärteomenetluse seadustiku sätete alusel arutleda hilisemas haldusmenetluses aset leidva juhtimisõiguse peatamise asjaolude üle.
  2. Menetlusõiguste piiramise võimalikud legitiimsed eesmärgid ei tulene kolleegiumi arvates ka Haldusmenetluse seadusest ega teistest seadustest. Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise kohustus on sätestatud HMS §-s
  3. Nimetatud paragrahvi lõikes 3 on toodud alused, mille esinemisel on võimalik haldusmenetlust läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata. HMS § 40 lg 3 p 1 kohaselt võib ärakuulamisõiguse välistada, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. Juhtimisõiguse peatamine LS § 413 alusel ei saa täita nimetatud eesmärki. Liiklusalase väärteo toime pannud isik kasutab juhtimisõigust kuni väärteoasjas tehtud karistusotsuse jõustumiseni. Seega on väärteo toimepanemise, selle eest karistamise ning juhtimisõiguse peatamise vahel ulatuslik ajavahemik. Puuduvad mõistlikud põhjendused, miks nendel asjaoludel peaks viivitamatult tegutsema (juhtimisõiguse peatama) pärast väärteo eest määratud karistusotsuse jõustumist. HMS § 40 lg 3 p 2 võimaldab haldusmenetluse läbi viia ilma menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata juhul, kui menetlusosalise taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Juhtimisõiguse peatamise kohta ei ole menetlusosaline saanud anda oma seletust, ütlusi või vastuväiteid. Eelnevalt osundati, et selliseid vastuväiteid ei saanud isik esitada ka väärteomenetluses. Samuti tuleb nentida, et juhtimisõiguse peatamise menetluses ei saa menetlev haldusorgan kasutada väärteomenetluse toimikus sisalduvaid andmeid. ARK saab kasutada juhtimisõiguse peatamise otsustamisel üksnes jõustunud karistusotsust väärteoasjas. Asjakohane ei ole ka HMS § 40 lg 3 p 4, mille kohaselt saab ärakuulamise välistada juhul, kui arvamuse või vastuväidete esitamise võimaldamisega kaasnev haldusaktist või toimingust teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti või toimingu eesmärki. Riigikohtu halduskolleegiumi arvates ei ole isiku ärakuulamisõigust välistavaks ka kohaldatava sanktsiooni absoluutne iseloom, mis välistab haldusorgani kaalutlusõiguse karistusliku sanktsiooni suuruse osas. Isiku ärakuulamisõigus ei piirdu üksnes võimalusega esitada vastuväiteid võimaliku sanktsiooni ulatuse kohta. Ärakuulamisõigust välistavaks ei ole iseendast ka asjaolu, et teatud väärteoasjades karistusotsuse jõustumisest tuleneb kehtiva seaduse kohaselt vältimatu (automaatse) järelmina juhtimisõiguse peatamine kui teine (lisa-) karistus. Riigikohtu halduskolleegium rõhutab, et õigus olla ära kuulatud on isiku subjektiivne õigus, mille tagamine omab erilist tähendust karistusliku sanktsiooni kohaldamisel.
  4. Eeltoodu tõttu on Riigikohtu halduskolleegiumil kahtlus, kas Liiklusseaduses sätestatud juhtimisõiguse peatamise menetlusnormid on kooskõlas Põhiseadusest tulenevate isiku menetlusõigustega, sh PS §-st 14 tuleneva õigusega menetlusele. III
  5. Veel leiab kassaator, et haldusmenetluses juhtimisõiguse peatamisel ei ole tagatud karistusõigusliku proportsionaalsuse põhimõtte arvestamine. Kassaator juhib tähelepanu asjaolule, et erinevalt juhtimisõiguse peatamise menetlusest on kriminaalmenetluses lisakaristusena kohaldatav juhtimisõiguse äravõtmine diskretsiooniline otsus ning kriminaalmenetluse normid tagavad võimaluse arvestada karistusi nende kogumis.
  6. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et ka kassaatori need väited on olulised. Juhtimisõiguse peatamisel LS § 413 alusel ei saa haldusorgan kaalutleda selle karistuse mittekohaldamise või juhtimisõiguse peatamise kestvuse üle. Haldusorganil puudub võimalus arvestada juhtimisõiguse peatamise otsustamisel isikule väärteomenetluses määratud karistuse liigi ja ulatusega. Siinjuures puuduvad ka väärteoasja otsustaval organil õiguslikud alused karistuse valikul arvestada järgneva juhtimisõiguse peatamisega. Nendes oludes ei ole tagatud, et isiku suhtes kohaldatavad karistused vastaksid kogumis isiku süü suurusele ning oleksid määratud kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Konkreetsetes oludes võib ebaproportsionaalseks osutuda ka LS § 413 lõigetes 1–8 sätestatud sanktsioon eraldi võetuna, kuivõrd selle kohaldamisel ei ole tagatud isiku süü arvestamine. Juhtimisõiguse peatamisega kaasneb isiku oluliste vabadusõiguste riive, mistõttu selle sanktsiooni mõju isikule võib olla olulisem väärteomenetluses määratud rahatrahvist. Pealegi võib nimetatud sanktsiooni kohaldamisele kaasneda lisaks soovitud tagajärjele (juhtimise keelamisele) rida muid isiku suhtes negatiivseid tagajärgi (töökoha kaotus, elukondlikud piirangud jne). Arvestades ka asjaolu, et väärteo eest kohaldatava rahatrahvi suurus kujuneb kaalutlusotsuse alusel, on raske leida mõistlikke põhjendusi kaalutlusõiguse välistamiseks samast rikkumisest tuleneva juhtimisõiguse peatamise kestvuse otsustamisel. Kolleegium märgib, et E. Selezovile väärteoasjas määratud rahatrahvi suurus oli umbes 1/3 võimalikust maksimummäärast.
  7. Eeltoodu tõttu on Riigikohtu halduskolleegiumil kahtlus, kas Liiklusseaduses §-s 413 sätestatud karistus – juhtimisõiguse peatamine – koostoimes kaalutlusõiguse puudumisega võimaldab tagada selle karistuse ja karistuste kogumi (põhikaristuseks oleva rahatrahvi ning olemusliku lisakaristusena toimiva juhtimisõiguse peatamise) proportsionaalsuse. IV
  8. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et käesoleva asja lahendamisel tuleb hinnata, kas Liiklusseaduse sätted, mis reguleerivad juhtimisõiguse peatamist LS § 413 lg 1 alusel, sealhulgas LS § 413 lg 10, on kooskõlas isiku põhiseadusliku õigusega menetlusele ning kas Liiklusseaduses sätestatud korras juhtimisõiguse peatamisel on tagatud mõlema karistuse proportsionaalsuse kaalumine nii eraldi kui nende kogumis. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et asi tuleb HKMS § 70 lg 11 alusel anda läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.