← Eesti

3-1-1-142-04

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-142-04 Otsuse kuupäev

  1. märts
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi Kohtuasi Kriminaalasi A. T. süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus kriminaalasjas nr 2-1-266/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilhageja Eesti Vabariigi esindaja vandeadvokaat Maria Mägi kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
  5. jaanuar
  6. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
  7. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
  8. Tühistada Viru Ringkonnakohtu
  9. oktoobri
  10. a ja Ida-Viru Maakohtu
  11. mai
  12. a otsused A. T. kriminaalasjas täies ulatuses ja saata kriminaalasi Ida-Viru Maakohtule uueks arutamiseks.
  13. Tsiviilhageja taotlus kohtukulude väljamõistmiseks jätta KrMS § 186 lg 1 alusel rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Ida-Viru Maakohtu
  15. mai
  16. a otsusega mõisteti A. T. süüdi KarS § 356 lg 1 järgi ja teda karistati kaheaastase vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg 1 alusel kolmeaastase katseajaga tingimisi kohaldamata. Ühtlasi rahuldati Keskkonnainspektsiooni 589 250 krooni suurune tsiviilhagi 581 240, 20 krooni ulatuses. A. T. tunnistati süüdi selles, et tema, olles omandanud 150 tm tormikahjustusega puude (tuulemurd) raieõiguse maaüksuse "Kerallekere" eraldistelt 5 ja 8, lasi ajavahemikus oktoober-november
  17. a uurimisel kindlaks tegemata isikul langetada ca 400-420 tm ja detsembris
  18. a OÜ M. töölistel kokku ca 700 tm metsamaterjali. Seejuures tehti maaüksuse eraldistel 1, 5, 7 ja 8 lageraiet, millega viidi kasvava metsa rinnaspindala ja täius alla lubatud alammäära. Keskkonnainspektsiooni arvestuste kohaselt tekitati sellega keskkonnakahju 589 250, 00 krooni. Kohus leidis aga, et rinnaspindala mõõtmisel lihtrelaskoobiga ei ole välistatud mõõtmisviga. Seda põhjusel, et lihtrelaskoop on lihtsa ehitusega mehaaniline mõõtevahend. Ühtlasi viitas kohus keskkonnaministri
  19. märtsi
  20. a määrusega nr 25 kehtestatud "Metsa korraldamise juhendi" p-le 61.4, mille kohaselt ei või ülepinnalisel takseerimisel puuliikidel, mille tagavara moodustab enam kui 20% eraldisel kasvava puistu tagavarast, takseertunnuste määramise viga rinnaspindala määramisel olla suurem kui 13%. Maakohus leidis, et vea võimalikkus mõõtmisel on asjaolu, mida tuleb tõlgendada kohtualuse kasuks, mistõttu pidas tõendatuks keskkonnakahju 581 240, 20 krooni ulatuses. Kohus pööras tähelepanu ka asjaolule, et Keskkonnainspektsioon koostas A. T.-le
  21. veebruaril
  22. a kaks kiirmenetluse otsust, karistades teda Metsaseaduse (MS) § 5612 lg 1 järgi 5000 krooni suuruse rahatrahviga (otsus 01/28-03) ning MS § 5610 lg 1 järgi 1000 krooni suuruse rahatrahviga (otsus 01/30-03). Rikkumistest esimene seisnes selles, et ajavahemikul
  23. oktoobrist kuni
  24. novembrini
  25. a võõrandas A. T. kindlaks tegemata isikutele ca 400 tm metsamaterjali, jättes koostamata metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid, teine aga selles, et ajavahemikul 1.-
  26. detsember
  27. a andis A. T. OÜ-le M. maaüksusel "Kerallekere" raieks üle rohkem kasvavat metsa kui tal oli õigus raiuda (OÜ M. raius 500-650 tm metsamaterjali, kuid lubatud oli raiuda 150 tm). Kohtuotsuse kohaselt ei saa siiski seda, et kiirmenetluse otsustes sisalduvad süüteokirjeldused kattuvad aja, koha ja metsamaterjali koguste osas süüdistusega kriminaalasjas, käsitleda ne bis in idem põhimõtte rikkumisena, põhjusel, et A. T.-l ei ole registri andmetel karistusi väärtegude eest; trahvid, mis talle kiirmenetluse otsustega määrati, on täitmata ja nende täitmine oli kohtuliku uurimise ajal peatatud kohtuvälise menetleja taotluse alusel.
  28. Ida-Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse tsiviilhageja Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu, taotledes maakohtu otsuse tühistamist tsiviilhagi osas ja uue otsuse tegemist, rahuldades tsiviilhagi 592 070 krooni ulatuses.
  29. Viru Ringkonnakohtu
  30. oktoobri
  31. a otsusega jäeti apellatsioon rahuldamata ja Ida-Viru Maakohtu
  32. mai
  33. a otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustus Ida-Viru Maakohtu seisukohaga, et tulenevalt Metsa korraldamise juhendi p-st 61.4 tuleb arvestada 13-protsendilise mõõtmisvea võimalusega ja see tuleb arvestada süüdistatava kasuks.
  34. Viru Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Keskkonnainspektsiooni esindaja vandeadvokaat Maria Mägi, kes palub tühistada Viru Ringkonnakohtu otsuse tsiviilhagi osas ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tsiviilhagi summas 592 070 krooni. Kassaator leiab, et kohtud on kohaldanud valesti materiaalõigust ja jõudnud seetõttu valele seisukohale tsiviilhagi suuruse osas. Nimelt on lähtutud alusetult Metsa korraldamise juhendi p-st 61.4 ja loetud rinnaspindala mõõtmise veaks 13%. Kõnealuse juhendiga on reguleeritud metsa kaardistamise tingimused, metsa inventeerimise metoodika, metsa majandamise viiside ja võtete kavandamine, samuti on fikseeritud mitmed metsa takseerimise tunnused; reguleeritud ei ole aga kahju hindamist. Juhendis ei ole viidet konkreetsele mõõtmisviisile ega vahendile ning seega ka viimase võimalikule mõõtmisveale. Juhendi p 61 käsitleb tulemuste üldistamist, mitte aga lihtrelaskoobiga mõõtmist ja sellest tulenevat viga. Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamine on kehtestatud Vabariigi Valitsuse
  35. juuni
  36. a määrusega nr 186 kinnitatud "Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad" lisas toodud korraga, mis peab tagama metsakorraldustöödest suurema täpsuse. Selle regulatsiooni alusel ei ole erinevalt juhendi omast lubatud üldistamine. Korra regulatsiooni kohaselt tuleb sõltuvalt ala suurusest teha 4-9 mõõtmist. Objektiivse ja täpse tulemuse saamiseks tehakse selliseid mõõtmisi ettenähtud arvul eraldise erinevatest nurkadest. Vastavad mõõtmised tuleb Vabariigi Valitsuse
  37. juuni
  38. a määruse tabelist 2 tulenevalt teha lihtrelaskoobiga. Kassaator leiab, et kui seatakse kahtluse alla mõõteriista täpsus, oleks pidanud seda tõendama, näiteks teostama ekspertiisi võimaliku mõõtmisvea väljaselgitamiseks. Kuna seda tehtud ei ole ja mõõtmine on toimunud nõuetekohaselt, tuleb asuda ühesele seisukohale, et mõõtmine on õige ja mõõtmisviga puudub.
  39. Kassatsioonimenetluses esitas kirjaliku seisukoha ka Viru Ringkonnaprokuratuur, kes toetab kassatsiooni. Arvamuses nõustutakse kassaatoriga, et puudub alus arvestada süüdistatava kasuks 13%-lise mõõtmisveaga, mistõttu kassaatori taotlus tsiviilhagi osas on põhjendatud. Ühtlasi leitakse, et Riigikohtu seisukoht on oluline kohtupraktika ühetaolise kohaldamise seisukohalt. Vabariigi Valitsuse
  40. juuni
  41. a määrus nr 186 ei sätesta, millise mõõteriistaga ja millise metoodika alusel tuleb keskkonnakahjude määramiseks rinnaspindala mõõta. Praktikas on valdavalt kasutusel Bitterlichi meetod, mille puhul määratakse puistu rinnaspindala peegel- või lihtrelaskoobi abil. Seda meetodit kasutati ka konkreetsel juhul keskkonnakahju määramisel. Käesoleval juhul on kohtud seadnud kahtluse alla lihtrelaskoobi näidu usaldusväärsuse ja sellest tulenevalt mõõtmistulemuse täpsuse. Arvamuses mööndakse, et igasugune mõõtmine on seotud vea ehk mõõtmishälbega, mille suurus oleneb reast faktoritest: mõõtjast, mõõtevahendist, tingimustest, milles mõõtmist teostati jne. Bitterlichi meetodi puhul võivad vead tekkida erinevatel põhjustel: loendatakse puid rohkem või vähem kui täisringi ulatuses, jäetakse loendamata nähtavate puude või alusmetsa varjus olevaid puid, eksitakse vaatluspunkti valikul, ei kasutata õiget dioptri ava või sellele vastavat kordajat, reljeefi kallakutel ei viseerita õigele kõrgusele jne. Juhusliku vea võimalust vähendab Vabariigi Valitsuse
  42. juuni
  43. a määruses nr 186 sätestatud mitmekordse mõõtmise nõue. See ei välista aga süstemaatilist viga, mille võib tingida vigane mõõteriist või mõõtja ebaprofessionaalsus. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu aga, et kontrollmõõtmisel oleks eiratud määruses kehtestatud nõudeid, mistõttu juhusliku vea võimalus on normi piires. Samuti pole andmeid, mis seaksid kahtluse alla mõõtjate ametioskused või nende tegevuse usaldusväärsuse. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
  44. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga, et käesolevas asjas ei ole alust kohaldada Metsa korraldamise juhendi punkti 61.
  45. See säte ei reguleeri metsale tekitatud kahju hindamist ega viita konkreetsele mõõtmisviisile või vahendile. Sellest tulenevalt ei saa 13-protsendilise takseertunnuse määramise lubatud viga käsitada lihtrelaskoobi kui mõõteriista mõõtmisveana.
  46. Metsaõiguse normide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamiseks vajalike mõõtmiste tegemisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse
  47. juuni
  48. a määrusest nr 186 ning Mõõteseadusest (MõõteS). Kahju kindlaksmääramise akti koostamise ajal
  49. detsembril
  50. a kehtinud Mõõteseaduse (RT I 1994, 71, 1224; 2000, 71, 442; 2002, 61, 375; 63, 387) § 1 lg 1 kohaselt sätestas nimetatud seadus füüsikaliste suuruste mõõtmise jälgitavuse tagamise alused. Mõõtmise usaldatavus ja jälgitavus saavutatakse MõõteS § 1 lg 2 kohaselt Rahvusvahelisele Mõõtühikute Süsteemile (SI) vastavate mõõtühikute ja nende etalonide kasutamise, mõõtevahendite metroloogilise kontrolli ja mõõtmisi teostavate laborite akrediteerimise kaudu. MõõteS § 6 lg 1 kohaselt kontrollitakse mõõtevahendeid mõõtetulemuste jälgitavuse ja usaldusväärsuse saavutamiseks tüübikinnituse, taatlemise ja kalibreerimise teel. Seejuures oli MõõteS § 10 lg 2 p 2 kohaselt kohustuslik riikliku järelevalve ja kontrolli teostamisel rakendatavate mõõtevahendite taatlemine. Tegemist on protseduuriga mõõtevahendi kasutamiskõlblikkuse kindlaksmääramiseks, mille käigus kontrollitakse mõõtevahendi metroloogilisi omadusi taatluseks riiklikku tegevusluba omavas taatluslaboris (MõõteS § 8 lg 2 p 1), s.o teostatakse täppiskontroll tegemaks kindlaks, kas mõõtevahendi mõõtehälve mahub seadusega lubatud piiridesse.
  51. Kuna metsale tekitatud kahju kindlaksmääramiseks tehtav rinnaspindala mõõtmine kujutab endast riikliku järelevalve raames tehtavat mõõtmist, pidi kasutatav mõõteriist, milleks antud juhul oli lihtrelaskoop, olema taadeldud. Seda, et kasutatud lihtrelaskoop ei olnud taadeldud, menetluses väidetud pole. Vastupidi, maakohtu istungil on Keskkonnainspektsiooni esindaja kinnitanud, et kasutatavad lihtrelaskoobid on taadeldavad (tl 236). Ühtlasi on istungil kinnitatud, et lihtrelaskoopide dokumendid mingit hälvet ette ei näe. Vastavalt rinnaspindala mõõtmise ajal kehtinud MõõteS § 134 lg-le 1 pidi mõõtevahendeid üles seadma, ühendama, käsitsema, hooldama ja hoidma nii, et oleks tagatud mõõtmiste õigsus ja usaldusväärsus. Lähtuvalt MõõteS § 8 lg 2 p-st 1 ja § 134 lg-st 1, leiab kriminaalkolleegium, et kui mõõtevahend on nõuetekohaselt taadeldud ja seda on ka käsitsetud nõuetekohaselt, tuleb mõõtmistulemust lugeda õigeks. Kriminaalasjas puuduvad andmed selle kohta, et mõõteseadet ei oleks käsitsetud nõuetekohaselt, mistõttu tuleb saadud mõõtetulemus lugeda õigeks. Juhul, kui mõõtmistulemuse õigsus seatakse kahtluse alla, peab vaidlustaja ära näitama, mis võisid olla need asjaolud, mille tõttu mõõtmistulemus ei vasta tõenäoliselt tegelikkusele. Lisaks on võimalik taotleda kordusmõõtmist, kus võib kasutada ka muid mõõtmisviise. II
  52. Järgnevalt peab kriminaalkolleegium, tuginedes KrMS § 352 lg-le 6, vajalikuks väljuda kassatsiooni piirest, kuna Ida-Viru Maakohus ja Viru Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, jättes kohaldamata KarS § 2 lg
  53. Vastavalt Põhiseaduse § 23 lg 3 ei tohi kedagi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Sama põhimõtet kordab KarS § 2 lg
  55. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatavale on
  56. veebruaril
  57. a koostatud kaks kiirmenetluse otsust � 01/28-03 ja 01/30-
  58. Neist esimesega karistati A. T.-d selle eest, et ta ajavahemikul
  59. oktoobrist kuni
  60. novembrini
  61. a võõrandas kindlaks tegemata isikutele ca 400 tm metsamaterjali, jättes koostamata metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid. Teise otsuse kohaselt seisnes A. T. tegu selles, et ta ajavahemikul 1.-
  62. detsember
  63. a andis OÜ-le M. maaüksusel "Kerallekere" raieks üle rohkem kasvavat metsa kui tal oli õigus raiuda (OÜ M. raius 500-650 tm metsamaterjali, kuid lubatud oli raiuda 150 tm). Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse A. T.-d selles, et ta lasi ajavahemikus oktoober-november
  64. a uurimisel kindlaks tegemata isikul langetada ca 400-420 tm ja detsembris
  65. a OÜ M. töölistel kokku ca 700 tm metsamaterjali. Seejuures tehti maaüksuse eraldistel 1, 5, 7 ja 8 lageraiet, millega viidi kasvava metsa rinnaspindala ja täius alla lubatud alammäära. Keskkonnainspektsiooni arvestuste kohaselt tekitati sellega keskkonnakahju 589 250, 00 krooni.
  66. Kontrollida tuleb, kas kiirmenetluse otsused kirjeldavad samu tegusid, milles A. T.-d süüdistatakse kriminaalasjas. Nagu eelnevast nähtub, oli
  67. oktoobrist kuni
  68. novembrini
  69. a ilma nõutavaid dokumente koostamata võõrandatud metsamaterjal seesama, mille A. T. lasi ajavahemikus oktoober-november
  70. a uurimisel kindlaks tegemata isikul langetada. Siiski on siin tegemist erinevate tegudega � A. T. toimepandud väärtegu seisnes metsamaterjali ebaseaduslikus võõrandamises, kriminaalkorras karistati teda aga metsa ebaseadusliku raie eest. Kriminaalkolleegium leiab, et metsa raiumine ja võõrandamine ei ole omavahel sellises vältimatus seoses, et loomulikust elukäsitlusest lähtuvalt oleks tegemist ühe ja sama teoga. Järelikult ei hõlma kriminaalsüüdistus selles osas sama tegu, mille eest karistati A. T. kiirmenetluse otsusega 01/28-03 ja ajavahemikus oktoober-november toimunud metsaraie eest kriminaalkorras karistamine ei ole välistatud. Kiirmenetluse otsuse 01/30-03 kohaselt seisnes aga A. T. tegu selles, et ta lasi detsembris
  71. a raiuda metsa suuremas ulatuses kui oleks tohtinud. See tegu kattub ilmselgelt süüdistuskokkuvõttes kirjeldatuga.
  72. Järgmise sammuna tuleb tuvastada, kas A. T. on kirjeldatud teo eest mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Selleks tuleb kontrollida, kas A. T. teo suhtes on süüteomenetluses tehtud otsus, mida vastava menetluse kohaselt ei saa enam korralises kaebemenetluses vaidlustada ning mis on täidetav, s.o, kas otsus on seadusjõustunud. Väärteomenetluse seadustiku § 199 lg 1 kohaselt jõustub kohtuvälises menetluses tehtud otsus, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. VTMS § 200 kohaselt on kohtuvälise menetleja jõustunud otsust kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. VTMS § 114 lg 3 kohaselt võib kiirmenetluse otsuse peale esitada kaebuse 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Seega jõustub kiirmenetluse otsus, kui selle peale ei ole 15 päeva jooksul kaebust esitatud. Maakohtu istungil on A. T. kinnitanud, et ta ei ole kiirmenetluse otsuseid vaidlustanud (tl 213). Seda, et tegemist on jõustunud otsustega, näitab seegi, et need on saadetud kohtutäiturile sundtäitmiseks. Kiirmenetluse otsuse tühistamise alused sätestab väärteomenetluse seadustik, mille kohaselt saab otsuse tühistada üksnes kohus edasikaebemenetluses. Seega ei muuda kiirmenetluse otsust tühiseks asjaolu, et täitmine on peatatud (tl 231) ega ka see, et kiirmenetluse otsuseid ei ole kiirmenetluse otsuse tegemise ajal kehtinud karistusregistri seaduse redaktsiooni (RT I 1997, 87, 1467; 2002, 56, 350; 82, 477) § 4 lg 1 p-s 2 sisalduvat nõuet eirates kantud karistusregistrisse. Ülaltoodust nähtuvalt on kiirmenetluse otsus seadusjõustunud ning detsembris
  73. a toimunud ebaseadusliku raie kohta on olemas seadusjõus karistamisotsus, mis välistab PS § 23 lg-st 3 ja KarS § 2 lgst 3 tulenevalt A. T. teistkordse karistamise selle episoodi eest.
  74. Arvestades seda, et A. T. tuleb detsembris
  75. a toimunud raie osas õigeks mõista ning seda, et KarS § 356 lg 1 koosseisuliseks asjaoluks on keskkonnale tekitatud oluline kahju, peab otsustamaks, kas oktoobris ja novembris
  76. a toimunud ebaseaduslik raie on kuritegu, välja selgitama, kui suur keskkonnakahju selles ajavahemikus maaüksusel "Kerallekere" tehtud raiega tekitati.
  77. Tuginedes KrMS § 362 p-le 1 ja § 361 p-le 6 saadab Riigikohus kriminaalasja Ida-Viru Maakohtule uueks arutamiseks. Peeter Vaher, Eerik Kergandberg, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.