3-2-1-8-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-8-05 Otsuse kuupäev Tartu,

1. märts
2. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Luik, liikmed P. Jerofejev ja T. Tampuu Kohtuasi Dmitri Jurlini hagi AS Narva Bussiveod vastu 158 969 krooni saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-254/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Narva Bussiveod kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. veebruar
6. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
7. Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
8. oktoobri
9. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
10. Kassatsioonkaebus rahuldada.
11. Tagastada AS-le Narva Bussiveod
12. oktoobril
13. a kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon, 970 (üheksasada seitsekümmend) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
14. Dmitri Jurlin esitas
15. septembril
16. a AS Narva Bussiveod vastu hagi, milles palus kostjalt tema kasuks välja mõista: 1) hüvitise pooltevahelise lepingu lõpetamise eest 120 000 krooni; 2) hüvitise saamata jäänud juhatuse liikme tasu eest 8 129 krooni ning 3) viivise alates
17. augustist
18. a kuni
19. septembrini
20. a 14 päeva eest 1 680 krooni ja viivise 120 krooni iga kalendripäeva kohta alates
21. septembrist
22. a kuni kohtuotsuse tegemise päevani (kaasa arvatud). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled
23. mail
24. a lepingu hageja tegutsemiseks kostja juhatuse liikmena (ametileping). Ametileping jõustus hageja juhatuse liikmeks valimise päeval, s.o
25. aprillil
26. a ja kehtis lepingu kohaselt kolm aastat. Kostja nõukogu
27. juuli
28. a otsusega kutsuti hageja juhatuse liikmest tagasi äriseadustiku (ÄS) § 309 lg 3 alusel alates
29. juulist
30. a. Hageja leidis, et pooltevaheline leping tuleb lugeda erakorraliselt ülesöelduks kostja algatusel alates
31. juulist
32. a ning tal on õigus saada ametilepingus märgitud hüvitisi. Lepingu p 7.1 alusel tuleb hagejale välja maksta hüvitis ametilepingu ennetähtaegse lõpetamise eest kostja algatusel juhatuse liikme 6 kuu keskmise tasu ulatuses. Hageja juhatuse liikme keskmiseks tasuks on 20 000 krooni kuus. Samuti ei täitnud kostja p-s 7.1 sätestatut, mille järgi võis nõukogu kutsuda juhatuse liikme tagasi igal ajal, teatades sellest juhatuse liikmele vähemalt 2 nädalat ette. Nimetatud rikkumise tõttu jäi hagejal saamata juhatuse liikme tasu 14 päeva eest. Lepingu p 8.1 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,1% ulatuses väljamakstavast summast iga viivitatud päeva eest. Arvestades, et lepingu p 7.4 järgi tuleb lepingu lõpetamisega seotud hüvitis välja maksta 3 nädala jooksul lepingu lõpetamise päevast, võlgneb kostja hagejale viiviseid alates
33. augustist
34. a.
35. Kostja hagi ei tunnistanud. Ametilepingu p 7.1 järgi ei maksta juhatuse liikmele hüvitist juhul, kui juhatuse liige lepingu üles ütleb. Kostja nõukogu
36. juuli
37. a otsuses ei ole märgitud tagasikutsumise põhjust. Hageja ütles
38. juulil
39. a ametilepingu üles, leides, et pooltevahelist lepingut on rikutud, sest nõukogu
40. juuli
41. a protokollist nähtuvalt piirati tema kui juhatuse liikme pädevust, kui anti osa kohustustest teisele juhatajale A. Tammele. Ülalnimetatud hageja esitatud asjaolud ei ole käsitatavad ametilepingu rikkumisena, mis oleksid takistanud juhatuse liikmel oma lepingujärgsete kohustuste täitmist. Kostja oli õigustatud lepingut lõpetama, kuna hageja seda soovis. Kuna hageja ise ütles pooltevahelise ametilepingu üles, siis pole kostja lepingu tingimusi rikkunud ning hageja nõuded on alusetud. Hageja esitas nõuded, arvestades oma töötasuks 18 000 krooni kuus, kuid tulenevalt ametilepingu p-st 3.1 maksti hagejale tasu 6 000 krooni kuus.
42. Narva Linnakohtu
43. mai
44. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on poolte vahel sõlmitud käsundusleping, milles sätestatud hüvitise maksmise kohustus sõltub sellest, kas leping lõppes käsundiandja või käsundisaaja algatusel. Tuvastatud on, et hageja tegi
45. juulil
46. a kostjale vaidlusaluse lepingu ülesütlemise avalduse. Kostja nõukogu
47. juuli
48. a otsusega kutsuti hageja juhatuse liikmest tagasi ÄS § 309 lg 3 alusel alates
49. juulist
50. a. Viidatud paragrahvis sätestatakse, et nõukogu võib juhatuse liikme, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda, kusjuures temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõppevad vastavalt lepingule. Nõukogu otsusest ei nähtu, mis alusel on hageja juhatuse liikmest tagasi kutsutud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, miks oleks kostja pidanud lepingu lõpetama muul alusel, kui rahuldades hageja avalduse, milles on väljendatud tema tahe leping üles öelda. Kostja ei ole hageja ülesütlemisavaldust vaidlustanud ja on oma vastuväidetes kinnitanud, et kutsus hageja juhatuse liikmest tagasi tema enda avalduse alusel ning ajaliselt on tagasikutsumine toimunud pärast hageja ülesütlemisavaldust. Tähtajalise käsunduslepingu ennetähtaegne lõpetamine on võimalik ainult erakorralise ülesütlemisega võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 631 sätestatud olulise, käsundi edasist täitmist välistava põhjuse olemasolul. Lähtudes võlaõigusseaduses sätestatud seaduse dispositiivsuse põhimõttest, leidis kohus, et kuigi pooled on kokku leppinud käsundisaaja algatusel lepingu lõpetamisel ülesütlemise tähtajaks üks kuu, siis VÕS § 631 sõnastusest ja olemusest tuleneb, et pooled võivad siiski kõrvale kalduda ka nimetatud etteteatamise tähtajast, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Pooltevahelises lepingus ei ole sätestatud sanktsioone juhuks, kui lepingu lõpetamise etteteatamise tähtaegadest kinni ei peeta. Kohtu arvates võib käsunduslepingu kui pooltevahelise usalduslepingu asjaoludest tulenevalt ka enne etteteatamise tähtaega lõpetada ning sel juhul toob lepingu lõpetamine kaasa hüvitise maksmise kohustuse kohustatud poolele. Lähtudes eeltoodust, ei pidanud kohus hagi põhjendatuks. Tõendatud pole, et vaidlusalune leping oleks lõpetatud kostja algatusel ning seega ei ole kostjal kohustust maksta hagejale ka vaidlusaluse lepingu p-st 7.1 tulenevat hüvitist.
51. Hageja esitas linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes linnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
52. Viru Ringkonnakohus tühistas
53. oktoobri
54. a otsusega linnakohtu otsuse osaliselt ja tegi uue otsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja 96 985 krooni. Ülejäänud osas jäeti hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu arvates ei ole linnakohtu järeldus, et ametileping lõppes
55. juulil
56. a hageja algatusel ja seetõttu ei ole kostjal kohustust maksta hagejale lepingu p 7.1 alusel hüvitist, õige ega kooskõlas asjas olevate tõenditega.
57. juulil
58. a kostjale esitatud teates ametilepingu ülesütlemise kohta palus hageja lepingu lõpetada seoses kostja nõukogu poolt ametilepingu rikkumisega ühe kuu möödumisel teate esitamisest ning võtta selleks ajaks vastu vastav nõukogu otsus juhatuse liikme tagasikutsumise kohta. Seega saabunuks teates märgitud ühekuuline tähtaeg alles
59. augustil
60. a ning ametileping ei oleks saanud lõppeda hageja algatusel enne seda kuupäeva. Kohtule ei ole esitatud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et pooled oleksid kokku leppinud ametilepingu lõpetamiseks hageja algatusel varasema tähtaja, kui oli märgitud hageja
61. juuli
62. a teates. Hageja väitel ei ole ta taotlenud kostjalt ametilepingu lõpetamist alates
63. juulist
64. a. Ringkonnakohus leidis, et kostja nõukogu
65. juuli
66. a otsusest tulenevalt jäid hageja ülesütlemise teatest tulenevad õiguslikud tagajärjed ametilepingu lõppemise osas saabumata, kuna enne
67. augustit
68. a saabusid õiguslikud tagajärjed hoopis kostja nõukogu
69. juuli
70. a otsusest. Seega lõppes vaidlusalune ametileping
71. juulil
72. a kostja algatusel seoses kostja nõukogu
73. juuli
74. a otsusega hageja juhatuse liikmest tagasikutsumise kohta. Arvestades ametilepingu p-de 3.1 ja 3.3 ning kostja nõukogu
75. detsembri
76. a otsuse alusel hagejale määratud tasu, on hagejal õigus saada lepingu p-st 7.1 tulenevalt hüvitist 77 196 krooni. Ametilepingu p 7.4 ja p 8.1 alusel on põhjendatud hageja viivisenõue 77 196 krooni suuruse hüvitise väljamaksmisega viivitamise eest alates
77. augustist
78. a kuni
79. maini
80. a (s.o 257 päeva) kogusummas 19 789 krooni. Seega tuleb rahuldada hageja nõuded summas 96 985 (77 196 + 19 789) krooni. Hageja nõue hüvitise saamiseks selle eest, et kostja ei pidanud kinni ametilepingu p-s 7.1 sätestatud lepingu lõpetamisest etteteatamise tähtajast, tuleb jätta rahuldamata, sest lepingus ei ole selle rikkumise puhuks sanktsiooni ette nähtud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
81. Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi teisele ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 231 lg-t
82. Kohus jättis kindlaks tegemata pooltevahelise lepingu lõpetamise motiivid ning põhjused jm asja otsustamiseks vajalikud asjaolud. Kohus tähtsustas üle lepingu lõpetamise kuupäeva ning ei hinnanud ülesütlemisavalduse asjaolusid kogumis. Seega on kohtuotsus motiveerimata. Ainuüksi see, et kostja lõpetas lepingu kaks nädalat varem, kui hageja soovis, ei tähenda, et leping lõpetati kostja initsiatiivil, sest puuduvad kõik vajalikud muud asjaolud, mida võiks käsitada lepingu lõpetamisena kostja algatusel. Kohus ei arvestanud, et kostja nõukogu oli õigustatud ametilepingut lõpetama ka hageja soovi arvestades varasemal ajal, kui ülesütlemisavaldusest nähtuvalt. Samuti ei võtnud ringkonnakohus seisukohta ülesütlemisavalduse kehtivuse kohta. Lepingu kehtiv ja vaidlustamata ülesütlemine tähendab, et lepingut ei saa enam teistkordselt või mõnel teisel viisil üles öelda. Ringkonnakohus jättis kostja esitatud vastuväited analüüsimata. Hageja ei ole tõendanud kostja võimalikku teistsugust tahteavaldust lepingu lõpetamiseks, kui rahuldada hageja avaldus. Hageja ülesütlemisavalduses esitatud asjaolud ei olnud käsitatavad lepingu rikkumisena, mis oleks takistanud juhatuse liikmel oma lepingujärgsete kohustuste täitmist. Kuna kostja ei olnud pooltevahelist lepingut rikkunud, sai ta lepingu lõpetada üksnes lähtudes teadaolevatest asjaoludest (hageja sooviavaldus lahkumiseks). Kostja leiab ka, et ringkonnakohus pidanuks lepingu lõpetamise asjaoludele hinnangu andmisel juhinduma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Ka juhul, kui asuda seisukohale, et kostja poolt hageja juhatuse liikmest vabastamise põhjuseks oleks olnud tema kohustuste süüline rikkumine, ei oleks alust maksta hagejale lepingu lõpetamise eest hüvitist. Hageja on tekitanud kostjale süüliselt kahju ning sellises olukorras on hüvitise maksmine vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Põhjendatud ei ole ka hüvitise väljamõistmine taotletud ulatuses, sest kostja nõukogu
83. detsembri
84. a otsus, millega määrati juhatuse liikme töötasuks 18 000 krooni, oli õigustühine. Samuti ei pea kostja tasuma hagejale hüvitist tema juhatuse liikmest tagasikutsumisel 14 päevast vähem etteteatatud aja eest.
85. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidles hageja sellele vastu ja leidis, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
86. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
87. Kohtud on tuvastanud, et hageja tegi
88. juulil
89. a kostjale ülesütlemisavalduse, paludes pooltevahelise ametilepingu lõpetada alates
90. augustist
91. a. Kostja otsustas
92. juulil
93. a nõukogu otsusel nimetatud lepingu lõpetada alates
94. juulist
95. a. Pooled vaidlevad selle üle, kas juhatuse liikmega sõlmitud ametileping kui käsundusleping lõppes käsundiandja või käsundisaaja algatusel ning kas sõltuvalt sellest on käsundiandjal kohustus maksta lepingust tulenevalt hüvitist või mitte.
96. Ringkonnakohus leidis, et vaidlusalune ametileping lõppes
97. juulil
98. a kostja algatusel seoses kostja nõukogu
99. juuli
100. a otsusega hageja juhatuse liikmest tagasikutsumise kohta ning seega on kostja kohustatud maksma hagejale ka lepingust tulenevat hüvitist ja viivist hüvitise väljamaksmisega viivitamise eest. Kassatsioonkaebuses heidab kostja apellatsioonikohtule ette, et kohus pole oma järeldust otsuses motiveerinud ning samuti on jäetud analüüsimata kostja vastuväited.
101. Kolleegium nõustub kassaatoriga, et ringkonnakohtu otsus ei vasta kohtuotsusele esitatavatele nõuetele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 330 lg 4 kohaselt tuleb ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas märkida ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. Kui ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse ja lahendab ise asja sisuliselt, siis tuleb otsuse tegemisel arvestada ka esimese astme kohtu otsuse põhjendava osa kohta kehtestatud nõudeid (TsMS § 231 lg 4). Ringkonnakohus pole hinnanud kõiki asja lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid. Nii on kohus otsuse tegemisel lähtunud sellest, et kostja lõpetas vaidlusaluse lepingu varem hageja soovitust, arvestamata motiive ja põhjusi, miks hageja ja kostja vastavalt lepingu lõpetasid. Kostja esitas menetluse käigus väited, et hageja poolt lepingu ülesütlemine oli kehtiv ning kuna selles esitatud asjaolud ei olnud käsitatavad kostjapoolse lepingu rikkumisena, siis sai kostja vaidlusaluse lepingu lõpetada üksnes lähtudes hageja soovist leping üles öelda. Apellatsioonikohus jättis kostja väited tähelepanuta ega põhjendanud, miks ta nendega ei nõustu. Ringkonnakohus ei analüüsinud, milline tähendus oli hageja kehtival ning kooskõlas VÕS §-ga 631 esitatud ülesütlemisavaldusel ning kas kostja sai pärast hageja ülesütlemisavaldust tema tahteavaldust eirates lepingu omapoolselt lõpetada. Üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt (TsMS § 91 lg 1) pidi kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja väited. Arvestades kehtivat ülesütlemisavaldust, oli hageja kohustuseks tõendada, kas kostja lõpetas lepingu muul põhjusel, kui rahuldades tema ülesütlemisavalduse.
102. Pooltevahelise lepingu p 7.1 järgi võib AS Narva Bussiveod nõukogu igal ajal juhatuse liikme tagasi kutsuda, teatades sellest eelnevalt (vähemalt 2 nädalat ette) juhatuse liikmele. Juhul, kui leping lõpetatakse AS Narva Bussiveod nõukogu algatusel, makstakse juhatuse liikmele hüvitist 6 kuu tasu ulatuses, lähtudes juhatuse liikmele makstava tasu keskmisest summast. Äriseadustiku § 309 lg 3 sätestab, et nõukogu võib juhatuse liikme, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda, kusjuures temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Kolleegium leiab, et asjaoludest tulenevalt on nõukogul viidatud sätte kohaselt õigus kutsuda juhatuse liige tagasi ka enne pooltevahelises lepingus sätestatud etteteatamistähtaega. Sel juhul on nõukogul kohustus maksta juhatuse liikmele lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest hüvitist, kui lepingus on sellise sanktsiooni kohaldamises kokku lepitud.
103. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel kõiki asjaolusid arvestades ning esitatud tõendeid nõuetekohaselt hinnates tuvastada, kas kostja sai
104. juulil
105. a lõpetada pooltevahelise lepingu mõnel muul alusel, kui rahuldades hageja sooviavalduse leping üles öelda. Kui esitatud ja tõendatud asjaolude kohaselt lõppes vaidlusalune leping
106. juulil
107. a hageja algatusel, võib hagejal ka sel juhul sõltuvalt lepingu lõpetamise põhjustest tekkida õigus saada lepingust tulenevat hüvitist. Nimelt tuleb pooltevahelise lepingu p 7.3 kohaselt lepingu lõpetamisega seotud hüvitis välja maksta juhul, kui leping lõpetatakse juhatuse liikme algatusel ning põhjusel, et AS Narva Bussiveod on rikkunud lepingu tingimusi. Ülejäänud lepingu lõpetamise juhtudel makstakse lepingu lõpetamisega seotud hüvitist vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele. J. Luik, P. Jerofejev, T. Tampuu