← Eesti

3-3-1-88-04

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-88-04 Otsuse kuupäev

  1. märts 2005 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia Laffranque Guido Veidenbaumi, Margus Tigase, Madis Kaarna, Jüri Jäära ja Alar Poolakese kaebused Nõo Vallavolikogu
  2. juuli
  3. a otsuse nr 71 peale ning Madis Kaarna, Guido Veidenbaumi, Kristina Veidenbaumi, Andri Laantee, Jüri Jäära, Mart Kreevaldi, Alar Poolakese, Margus Tigase ja Marge Valdmäe kaebused Nõo Vallavolikogu
  4. detsembri
  5. a otsuse nr 85 peale Tartu Ringkonnakohtu
  6. septembri
  7. a otsus haldusasjas nr 2-3-124/2004 Madis Kaarna, Margus Tigase, Marge Valdmäe, Kristina Veidenbaumi ja Guido Veidenbaumi kassatsioonkaebus
  8. veebruar 2005 Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud Kassaatorid Madis Kaarna, Margus Tigane, Marge Valdmäe, Kristina Veidenbaum ja Guido Veidenbaum ning kassaatorite esindaja vandeadvokaat Rando Antsmäe Keskkonnaministeeriumi esindajad Tiina Mitt, Peeter Eek ja vandeadvokaat Toomas Vaher Nõo Vallavolikogu esindajad vandeadvokaat Urmas Arumäe ja vandeadvokaadi vanemabi Helen Hääl Kagu-Eesti Jäätmekeskuse AS esindaja Tõnu Ruusamäe RESOLUTSIOON Rahuldada kassatsioonkaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  9. septembri
  10. a otsus haldusasjas nr 2-3-124/2004 ja jätta jõusse Tartu Halduskohtu
  11. veebruari
  12. a otsus haldusasjas nr 3-6/2004, täiendades seda käesoleva otsuse motiividega. Mõista Nõo Vallavolikogult välja õigusabikulud Madis Kaarna kasuks 4489 krooni 55 senti, Margus Tigase kasuks 4489 krooni 55 senti, Marge Valdmäe kasuks 4489 krooni 55 senti, Kristina Veidenbaumi kasuks 2244 krooni 75 senti ja Guido Veidenbaumi kasuks 2244 krooni 80 senti. Tagastada kautsjonid. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Nõo Vallavolikogu
  14. juuli
  15. a otsusega nr 71 kehtestati Nõo valda Laguja külla planeeritava Kagu-Eesti regionaalprügila (Tuulemäe jäätmekeskuse) territooriumi ja ümbritsevate maa-alade detailplaneering. Nõo valla elanikud, sh Jüri Jäär, Madis Kaarna, Alar Poolakese, Margus Tigane ja Guido Veidenbaum esitasid nimetatud otsusele vaide. Nõo Vallavolikogu
  16. augusti
  17. a otsusega nr 76 jäeti vaided rahuldamata.
  18. Jüri Jäär, Madis Kaarna, Alar Poolakene, Margus Tigane ja Guido Veidenbaum esitasid kaebused Tartu Halduskohtusse, milles taotlesid Nõo Vallavolikogu
  19. juuli
  20. a otsuse nr 71 tühistamist. Tartu Halduskohus liitis nimetatud kaebused
  21. oktoobril 2003 ühte menetlusse (haldusasi nr 3391/2003).
  22. Nõo Vallavolikogu muutis
  23. detsembri
  24. a otsusega nr 85
  25. juuli
  26. a otsust nr 71 ja kehtestas selle täiendatud redaktsiooni. Nimetatud otsuse peale esitasid kaebuse Jüri Jäär, Madis Kaarna, Mart Kreevald, Andri Laantee, Alar Poolakese, Margus Tigane, Marge Valdmäe, Kristina Veidenbaum ja Guido Veidenbaum. Tartu Halduskohus liitis
  27. jaanuaril 2004 kaebused Nõo Vallavolikogu
  28. detsembri
  29. a otsuse nr 85 peale ühte menetlusse (haldusasi nr 3-6/2004). Tartu Halduskohtu
  30. jaanuari
  31. a määrusega liideti haldusasjad nr 3-391/2003 ning 3-6/2004 ühte menetlusse ning liidetud kaebusi menetleti haldusasja nr 3-6/2004 all.
  32. Kaebuste motiivide kohaselt on Nõo Vallavalitsuse otsused Kagu-Eesti regionaalprügila territooriumi ja ümbritsevate alade detailplaneeringu kehtestamiseks ebaseaduslikud järgmistel asjaoludel: 1) detailplaneeringu kehtestamist tuleb lugeda prügila asukoha kindlaksmääramiseks. Prügila asukoha valikul ei ole järgitud prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks keskkonnaministri
  33. juuni
  34. a määrusega nr 34 sätestatud nõudeid (Nõuded). Rikutud on asukohavaliku nõudeid, pole teostatud prügila asukoha variantide alternatiivide hindamist; 2) ei ole hinnatud prügila mõju loodus- ja inimeste keskkonnale ega ka prügila sobivust looduskaitsealade lähedusse. Ei ole hinnatud keskkonnaseisundit; 3) vallavolikogu on ebaõigesti teostanud kaalutlusõigust, sest ei nähtu, miks prügila tuleb just sellesse kohta rajada.
  35. Nõo Vallavolikogu leidis
  36. novembri
  37. a ja
  38. jaanuari
  39. a vastustes kaebustele, et kaebused tuleb jätta rahuldamata. Nõo Vallavolikogu leidis järgmist: 1) prügila asukohavalikul on järgitud, et kõik hooned asuvad rajatavast objektist mitte lähemal kui 300 m, millega seaduse nõuded on täidetud; Kagu-Eesti regionaalprügila rajamine ühtib Üleriigilise jäätmekavaga, mille alusel Kagu-Eestisse on planeeritud üks regionaalprügila; Kagu-Eesti regionaalprügila rajamine Lagujale vastab Nõo valla jäätmekavale ja Nõo valla arengukavale ning ei ole vastuolus Nõo valla üldplaneeringuga; detailplaneeringu elluviimisel rajatavad ehitised ja nende kasutamine planeeringualal olulist negatiivset keskkonnamõju põhjaveele, looduskeskkonnale, välisõhule ja inimese tervisele kaasa ei too; keskkonnaminister on
  40. juuli
  41. a kirjaga nr 13-33/2861 heaks kiitnud detailplaneeringu projekti keskkonnamõju hindamise aruande. Keskkonnaministri seda kirja ei ole vaidlustatud; 2) detailplaneering koostatakse valla või linna territooriumi väiksema osa kohta ning keskkonnamõju hindamise käigus saab käsitleda alternatiive vaid selle planeeringu alasse jäävates piirides. KaguEesti prügila asukoha valikute alternatiivide analüüsimine toimus PIC Eesti AS uurimustöödes (1999, 2001); millegagi ei ole põhjendatud väide, et detailplaneeringu kehtestamisega on prügila asukoht lõplikult kindlaks määratud; 3) kuivõrd keskkonnaseisundi hindamine on kulukas, ei ole seda otstarbekas teha planeerimise faasis; keskkonnaseisundi hindamine on kohustuslik prügila rajamise järgnevates tööetappides; 3) keskkonnamõju hindamine on toimunud nõuetele vastavalt. Strateegilise keskkonnamõju hindamise sisu on määratud EL direktiivi 2001/42/EÜ artikliga
  42. Nõo Vallavalitsus on otsustanud viia keskkonnamõjude hindamise läbi põhjalikumalt, kui seda oleks vaja strateegilise keskkonnamõju hindamise puhul; 4) vallavolikogu liikmetel on piisav informatsioon kõikidest uuringutest, seega väide piisava info puudumisest õiglase ja õiguspärase otsuse tegemiseks ei ole õige.
  43. Kaasatud isik Tartu Maavalitsus on andnud asjas arvamuse, mille kohaselt: 1) maavanemal puuduvad alused arvata, et keskkonnamõju hindamine oleks läbi viidud puudulikult ja seega rikutud keskkonnaministri määruse sätestatud nõudeid; maavanema pädevusse ei kuulu järelevalve keskkonnamõju hindamise üle; 2) planeeringujärelevalve läbiviimisel ei tuvastatud kehtivate menetlusnormide rikkumist.
  44. Kaasatud isik Keskkonnaministeerium leidis oma kirjalikus arvamuses, et kaebused on alusetud ja paljasõnalised järgmistel põhjustel: 1) jääb arusaamatuks, kuidas rikutakse regionaalprügila ehitamisega kaebajate isiklikke õigusi ja vabadusi; 2) detailplaneering saab käsitleda vaid ühte asukohta ning keskkonnamõju hindamise käigus saab käsitleda alternatiive vaid selle planeeringu alasse jäävetes piirides; Kagu-Eesti prügila asukoha valikute analüüs toimus PIC Eesti AS uurimistöödes, nende seisukohad on avalikustatud ning seetõttu ei ole kohane nõuda prügila alternatiivsete asukohtade analüüsi prügila detailplaneeringu keskkonnamõju hindamisel; 3) kehtiv keskkonnamõju hindamise programm ei näe ette prügila asukoha alternatiivide hindamist ning seetõttu tuleb aruanne lugeda programmile vastavaks. Detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise käigus ei ole võimalik asukoha alternatiivide analüüs. Kagu-Eesti regionaalprügila asukoha valik ja vaidlustatud volikogu otsusega kehtestatud detailplaneering on kaks erinevat ja ka erineval ajal teostatud protsessi; 4)
  45. jaanuaril 2002 toimunud koosolekul, kus osalesid Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna, Tartu-, Valga-, Põlva- ja Võrumaa keskkonnateenistuste ning Tartu linna, Nõo valla ja Ülenurme valla esindajad, otsustati, et Kagu-Eesti regionaalprügila rajamise asukohana tuleb eelistada Nõo valda jäävat Laguja maatükki ning teha Nõo vallale ettepanek algatada detailplaneering; 5) Keskkonnaministeerium ei pea planeeringu faasis vajalikuks keskkonnaseisundi kindlaksmääramist. Selline hinnang tuleb koostada järgmistes prügila kavandamise etappides; 6) nõue, et lähim ehitis asub ladestusalast vähemalt 300 m kaugusel, on planeeringus täidetud; 7) kavandatav (mitteolemasolev) prügila ei saa rikkuda ühegi isiku tervist ega elukeskkonda; 8) planeeringu menetlemisel menetlusnorme rikutud ei ole, otsuse põhjendused ilmnevad ka muudes avalikustatud dokumentides (seletuskirjas, volikogu protokollis, keskkonnamõju hindamise aruandes); 9) Kagu-Eesti regionaalprügila rajamine ühtib üleriigilise jäätmekavaga, see ei ole vastuolus Nõo valla jäätmekavaga ega Nõo valla arengukavaga ja valla üldplaneeringuga.
  46. Tartu Halduskohtu
  47. veebruari
  48. a otsusega kaebused rahuldati. Kohus tühistas Nõo Vallavolikogu
  49. juuli
  50. a otsuse nr 71 ja Nõo Vallavolikogu
  51. detsembri
  52. a otsuse nr
  53. Otsuse motiivide kohaselt: 1) kaebajatel ei ole enne detailplaneeringu kehtestamisotsust võimalik vaidlustada prügila asukoha valikut. Regionaalprügila rajamist Nõo valda ei määranud PIC Eesti AS uurimistööde ajal ei üleriigiline jäätmekava ega ka valla arengukava. Uurimustöö ei ole kohtus vaidlustatav; 2) nõuete § 11 lg 1 reguleerib prügila asukoha valikut regionaalprügila puhul kogu regiooni ulatuses; 3) volikogu
  54. detsembri
  55. a otsuses nr 85 on märgitud, et uurimistööde tulemusel leiti regioonis kuus võimalikku maatükki, neist neli Kambja vallas ja kaks Nõo vallas. Kambja vald välistas oma territooriumile prügila rajamise. Sisuliselt otsustati asukohavalik Tartumaa omavalitsuste esindajate, Keskkonnaministeeriumi ametnike ja regiooni keskkonnaspetsialistide koosolekul. Järelikult lähtuti prügila asukoha valikul sellest, milline vald on nõus prügila rajamisega oma territooriumile, mitte aga Nõuete sätetest; 4) nõuetes määratud 300-meetriline kaugus ehitistest ei tähenda, et kui prügila asub ehitisest kaugemal kui 300 meetrit, siis keskkonnamõjusid väljaspool seda kaugust hindama või tõendama ei pea; 5) aruandes ei ole prügila mõju naaberkinnistute põllumajandusmaadele analüüsitud. Keskkonnamõju hindamise aruande esmane ülesanne on prügila mõju kindlakstegemine inimese tervisele ja elukeskkonnale. Aruandest ei selgu, millal saab prügilast tulenevat keskkonnamõju lugeda inimese tervisele ohtlikuks. Aruandest ei selgu samuti, miks regionaalprügila rajamine sellesse kohta annab suurema positiivse mõju majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalsfääris kui mujal regiooni ulatuses; 6) SKMH aruandes on teatud osas uuritud planeeringuala keskkonnaseisundit ja välja toodud, milliseid varasemaid uuringuid on hindamisel arvestatud; 7) kohus nõustub, et volikogu liikmetele oli kättesaadav küll kogu olemasolev materjal, kuid puudus piisav ja vajalik info otsustamaks, kas kavandatav prügila rajamine planeeritavasse kohta on kõige tühisema keskkonnamõjuga kogu regiooni ulatuses. Volikogu ise ei ole andnud seisukohta, miks ta peab regionaalprügila rajamist selles asukohas kõige sobivamaks ning milliste kaalutluste põhjal selline valik tehti.
  56. Tartu Halduskohtu otsusele esitasid apellatsioonkaebused Nõo Vallavolikogu, Kagu-Eesti Jäätmekeskuse AS ning Tartumaa Omavalitsuste Liit. Tartu Ringkonnakohus kaasas haldusasjas nr 22-124/2004
  57. mai
  58. a määrusega protsessi kolmandate isikutena MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit ja Kagu-Eesti Jäätmekeskuse AS-i.
  59. Nõo Vallavolikogu apellatsioonkaebuses taotleti Tartu Halduskohtu
  60. veebruari
  61. a otsuse tühistamist ning kaebuste rahuldamata jätmist. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kaebuse esitajate subjektiivsete õiguste riive ei ole tõendatud. Kui kaebuse esitajad on valinud kogu prügila rajamise protsessi vaidlustamiseks detailplaneeringu etapi, siis ei saa mööda vaadata suuremahulisele juba tehtud tööle ja sellele tööle, mis tuleb teha pärast detailplaneeringu kehtestamist. Kohtu käsitluses on need kolm etappi segi aetud ja ekslikult leitud, et kehtestatud detailplaneering on kaebuse esitajate huve kahjustav; 2) apellant on seisukohal, et prügila alternatiivasukohtade valik toimus PIC Eesti AS töödega. Kohtu seisukoht, et volikogu oleks pidanud otsuses andma seisukoha, miks ta peab regionaalprügila rajamist Nõo valda Laguja külla kõige sobilikumaks ning millise informatsiooni ja kaalutluse alusel selline otsus tehti, ei ole põhjendatud. Prügila asukoha valik on kooskõlas ka valla kavade ja planeeringutega; 3) vaidlustatavad on nii keskkonnaministri
  62. oktoobri
  63. a kiri, millega kinnitati SKMH programm, kui ka
  64. juuli
  65. a kiri, millega anti heakskiit SKMH aruandele. Ekslik on seisukoht, et SKMH aruannet on võimalik vaidlustada detailplaneeringu vaidlustamisel. Kohus ületas oma pädevust, andes hinnangu, et oleks otstarbekam üleriigiliselt või regionaalselt leida prügila rajamiseks koht, kus on eelnevalt kindlaks tehtud lõik prügilast lähtuvad keskkonnariskid ja keskkonnamõjud, mitte jättes viimaste hindamist ehituse projekteerimise või ehitusloa andmise etappi; 4) oluliseks negatiivseks mõjuks ei saa lugeda kontrollitavat ja normidele vastavat tegevust, seega õigusnormide järgimisel ei teki ohtu inimese tervisele; 5) kohus ei uurinud kõiki tõendeid vahetult ega hinnanud neid kogumis ja vastastikuses seoses.
  66. Kagu-Eesti Jäätmekeskuse AS apellatsioonkaebuses leiti, et halduskohus on ekslikult jätnud äriühingu menetlusse kolmanda isikuna kaasamata. Apellant taotles kohtuotsuse tühistamist järgmistel põhjustel: 1) kohus ei ole peale oletuste võimalike kahjulike keskkonnamõjude kohta toonud välja ühtegi konkreetset põhjust, milles seisnevad konkreetsed eksimused keskkonnamõjude hindamisel ja keskkonnaseisundi uurimisel; 2) asukohavalikul on arvesse võetud kõiki taolise objekti rajamisel olulisi faktoreid; 3) prügila rajamisest on huvitatud ning selle rajamisele on andnud oma heakskiidu 47 Kagu-Eesti omavalitsust, otsuse langetamisel asukohavalikuks on arvesse võetud kõikide piirkonna omavalitsuste arvamust.
  67. Kolmas isik MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit taotles apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning kaebuste rahuldamata jätmist. Apellant leidis, et kohus rikkus menetlusnorme, materiaalõiguse normi on kohaldatud ekslikult ja kohtuotsus ei vasta kogutud tõenditele. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) kohus on rikkunud menetlusnorme, jättes menetlusse kolmanda isikuna kaasamata Tartumaa Omavalitsuste Liidu; 2) prügila asukoha valik vastas keskkonnaministri
  68. juuni
  69. a määruse nr 34 § 11 lg-le
  70. Nõo valla detailplaneeringu funktsiooniks ei olnud asukohavalik kogu regiooni ulatuses ja sellest tulenevalt ei saanudki Nõo Vallavolikogu anda hinnangut, miks Nõo Vallavolikogu peab Laguja küla kogu regiooni ulatuses kõige sobilikumaks. Asukohavaliku alternatiivide valik toimus PIC Eesti AS töödega; 3) kehtestatud detailplaneering ei lähe vastuollu kehtiva maakonnaplaneeringuga. Tartumaa jäätmekavas (avalikustatud
  71. aprillil 2003) on määratud Tuulemäe jäätmekeskuse asukoht; 4) detailplaneeringu vaidlustamisel ei saa vaidlustada SKMH aruannet. Ekspertide seisukohad ja järeldused on tõendid, mida on võimalik uurida ja kohtuotsuse tegemisel hinnata. SKMH aruanne sisaldab kõiki programmiga ettenähtud uuringuid. Kohus on jätnud tähelepanuta, et keskkonnamõju hindamine ehitusprojektile viiakse läbi projekteerimise faasis, kui on valminud projekt. Alles pärast keskkonnamõjude hindamist seadmetele ja tehnoloogilistele lahendustele saab ekspert teha kokkuvõtte keskkonnahäiringute tekke võimalikkusest. Kõik võimalikud riskid ja ohud selgitatakse välja enne ehitusloa väljaandmist.
  72. Vastustajate vastuses Nõo Vallavolikogu apellatsioonkaebusele leiti, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu. Oma seisukohta põhjendasid vastustajad järgmiselt: 1) subjektiivsete õiguste riive vaidlustamisel käesolevas kohtuasjas tulnuks apellandil esitada tõendid selle kohta, et planeeringuga kavandatava tegevuse elluviimine ei mõjuta kaebuse esitajate elukeskkonda ning kõik kaasnevad riskid on analüüsitud ja maandatud; 2) apellant on vääralt käsitlenud kohtu väidet, mille kohaselt on detailplaneeringu kehtestamise otsusest välja jäetud regionaalprügila asukoha valik. Õige on see, et PIC Eesti AS teostas kaks rakendusuuringut; kuna töid ei viidud lõpule, ei toimunud ka tegelikku asukohavalikut. Kohus märgib sõnaselgelt, et volikogu ei ole andnud seisukohta, miks ta peab regionaalprügila rajamist Nõo valda Laguja külla kõige sobilikumaks ning millise informatsiooni ja kaalutluste põhjal selline valik tehti; 3) regionaalprügila ehitamisega kaasnevad positiivsed mõjud keskkonnale ilmnevad regioonis ka siis, kui prügila rajataks kuhugi mujale. (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  73. oktoobri
  74. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-54-03.) Detailplaneeringus tulnuks põhjendada, miks peab isikute õiguste riivest ja keskkonna kahjustamisest kasu saama just Nõo vald; 4) asukoha eelvalikualad langesid ära mitte keskkonnakaalutluste, vaid Kambja valla keeldumise tõttu prügilaprojektist. Kohus on õigesti välja toonud, et prügila rajatakse kohta, kus prügilast lähtuv keskkonnarisk ja negatiivsed keskkonnamõjud on võimalikult väikesed; 5) väited regionaalprügila asukoha määramisest varasemate kavade ja dokumentidega ei ole õiged. Asukoha valikul ei ole lähtutud üleriigilises jäätmekavas sisalduvatest metoodilistest soovitustest. Väide, et kehtestatud planeering sobib kõige enam kehtestatud planeeringute ja muude kavadega, on paljasõnaline; 6) apellandi seisukoht, mille kohaselt ei saa detailplaneeringuga vaidlustada SKMH aruannet, ei ole kooskõlas seadusega. SKMH aruandes esitatud järeldusi saab vaidlustada detailplaneeringu menetluse raamides; 7) väär on väide, et detailplaneeringu kehtestamisega ei ole veel prügila asukoht lõplikult kindlaks määratud; 8) kohus ei ületanud oma pädevust, andes soovituse leida prügila rajamiseks koht, kus eelnevalt on keskkonnariskid ja keskkonnamõjud kindlaks tehtud; 9) väide, mille kohaselt kaebajate hirm keskkonnahäiringute osas on põhjendamatu, ei ole kooskõlas ettevaatuse ja vältimise printsiibiga. Tegevuse kontrollitavus ja vastavus normidele ei välista teatud juhtudel nende olulist keskkonnamõju; 10) kohus on hinnanud tõendeid õigesti ega ole tõendite uurimisel rikkunud ka menetlusnorme.
  75. Vastustajate Kagu-Eesti Jäätmekeskuse AS ning MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit kirjalikes vastustes apellatsioonkaebustele leiti, et kaebused on põhjendamatud. Vastustajad leidsid, et apellatsioonkaebused tuleks jätta rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata.
  76. Menetlusse kaasatud järelevalvet teostav isik Keskkonnaministeerium leidis oma kirjalikes teesides, et Tartu Halduskohus on
  77. veebruari
  78. a otsuses ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid ning oluliselt rikkunud menetlusnormi (sh jätnud kaasamata kolmandad isikud). Muu hulgas nendib Keskkonnaministeerium järgmist: 1) prügila asukoha valiku küsimus on planeerimisotsustuse otstarbekuse küsimus. Kohtul puudub pädevus planeerimisotsustuste otstarbekuse kontrollimiseks. Kohus on väljunud oma pädevuse piiridest, hinnates kohalike omavalitsuste pädevuses olevat küsimust ja samas on kohus jätnud hindamata tõendeid täielikult, kohaldanud materiaalõiguse norme tagasiulatuvalt; 2) Nõo Vallavolikogu on asukohavaliku otsustanud mitte detailplaneeringu käigus, vaid juba
  79. a Nõo valla üldplaneeringu kehtestamisega ning Nõo valla arengukava kehtestamisega; 3) detailplaneeringu ja selle käigus teostatud strateegilise keskkonnamõju hindamise raames polnudki võimalik asukohta määrata ega erinevaid asukohti hinnata. Keskkonnamõju hindamise käigus saab alternatiive hinnata vaid selle planeeringu alasse jäävates piirides; 4) ainult kohalikul omavalitsusel on õigus ja kohustus otsustada tema territooriumil jäätmete käitlemise ja arendamise üle. Vastav pädevus puudub nii maavalitsusel kui ka riigil (sh Keskkonnaministeeriumil); 5) SKMH aruanne vastab direktiivi 2001/42/EÜ artikli 5 nõuetele. Kohus on ületanud oma pädevust, asudes eksperdi rolli ja hinnates keskkonnamõju hindamise aruandes toodud seisukohti, järeldades, et need ei vasta nõuetele; 6) planeeringu koostamise etapis, kus ei toimu veel prügila seadmete ja masinapargi valikut ning ehitiste projekteerimist, polegi võimalik näidata ega hinnata häiringute tühisust või mittetühisust; 7) nõuetest tulenev 300 m pikkune vahemaa on käesoleval juhul tagatud, mistõttu täiendavate uuringute teostamine sellest kaugemal pole kohustuslik; 8) Kagu-Eesti jäätmekeskuse maa-alal puuduvad asjaolud, mis on seondatavad keskkonnariski ja negatiivse keskkonnamõjuga (Nõuete § 11 lg 3), mistõttu juba eelduslikult puuduvad negatiivsed keskkonnamõjud ja puudub vajadus hinnata keskkonnariske; 9) vallavolikogu kaalutlused on esitatud ka teistes dokumentides (seletuskiri, protokollid jne).
  80. Tartu Ringkonnakohtu
  81. septembri
  82. a otsusega tühistati Tartu Halduskohtu
  83. veebruari
  84. a otsus ja tehti uus otsus, millega jäeti kaebajate kaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt: 1) kaebuse esitajatel on kaebeõigus. Prügila näol on tegemist ohtliku keskkonnamõjuga objektiga, millega kaebajatel on puutumus; 2) kaebajatel on õigus detailplaneeringu vaidlustamisel vaidlustada detailplaneeringu kehtestamisega hõlmatud otsustusi, sh keskkonnamõju hindamise aruannet, sõltumata sellest, et eelnevaid üksikakte ei vaidlustatud. Õigus on vaidlustada ka prügila asukoha valikut, lähtudes sellest, kas detailplaneeringu kehtestamisel on esitatud kaalukad põhjendused, miks just Laguja sobib regionaalprügila asukohaks; 3) ringkonnakohus leiab, et prügila asukoha valikut ja kooskõla Nõuete §-ga 11 on volikogu otsuses nr 85 nõuetekohaselt põhjendatud. Nõo vald sai valikuõigust teostada üksnes oma valla territooriumile jäävate maatükkide osas; 4) keskkonnamõju hindamine prügila detailplaneeringu kehtestamise etapis on olnud seadustega kooskõlas, arvestatud on võimaluse piirides kohalike elanike oluliste huvidega, hindamine on olnud piisav selleks, et planeeringu kehtestamisega anda võimalus edasi minna prügila projekteerimise etappi; 5) kaebajatel on õigus, et detailplaneeringu kehtestamisega määratakse prügila asukoht konkreetselt. Detailplaneeringu kehtestamisega algab prügila rajamine. Õige on ka vastustajate väide, et prügila detailplaneeringu kehtestamisega ei ole prügila veel rajatud; 6) halduskohtu järeldus, et detailplaneeringu kehtestamisega on rikutud Nõuete § 11 lg-t 1, kuna ei ole kindlaks tehtud, et prügilast lähtuv keskkonnarisk oleks just selles kohas võimalikult väike, ei ole kooskõlas prügila asukoha valikul kaalutud kriteeriumite ega ka detailplaneeringu käigus teostatud strateegilise keskkonnamõju hindamise aruandega; 7) ringkonnakohus möönab kavandatava prügila mõju edasise uurimise vajalikkust, sealhulgas mõju inimese tervisele uurimise vajalikkust ja aktsepteerib kaebajate õigust seda edaspidi taotleda, kuid leiab, et planeerimise käigus ei ole kaebajate õigusi selles osas rikutud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  85. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebuse M. Kaarna, M. Tigane, M. Valdmäe, K. Veidenbaum ja G. Veidenbaum. Kassaatorid taotlevad Tartu Ringkonnakohtu
  86. septembri
  87. a otsuse tühistamist ning Tartu Halduskohtu
  88. veebruari
  89. a otsuse jõusse jätmist. Kassatsioonkaebust põhistatakse järgmiselt: 1) ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud prügilate rajamise nõudeid. Ringkonnakohus on asukoha valiku küsimust analüüsides käsitlenud vaid prügila rajamise vastavust Nõuete § 11 lg 1 ühele tingimusele. Kohtu poolt käsitletud dokumentidest ei tulene, et just detailplaneeringuga kehtestatud asukohas oleksid keskkonnamõjud ja keskkonnariskid kõige väiksemad; 2) asjaolu, et vald on pikema aja jooksul midagi kaalunud, ei saa olla aluseks detailplaneeringu kehtestamisele ega selle kehtestamise motiiviks; 3) kohus on vääralt asunud seisukohale, et keskkonnaseisundi uurimist ei pea planeerimise etapis läbi viima. KeHAS § 13 lg 2 p 1 kohaselt peab SKMH aruanne muuhulgas kirjeldama tegevuskoha keskkonnaseisundit; 4) kohus on vääralt asunud seisukohale, et keskkonnamõjude hindamine on olnud seadustega kooskõlas. SKMH aruanne ei vasta KeHAS § 13 lg 2 p 2 nõuetele; 5) kohus on ebaõigesti kohaldanud Nõuete § 14 lg-t 1 ja lg-t 2, lugedes sisuliselt õigeks vastustaja väited selle kohta, et puudub vajadus hinnata rajatava jäätmekeskuse mõju inimeste elukeskkonnale kaugemal kui 300 meetrit ladestusalast; 6) volikogul puudus piisav informatsioon õiglase ja õiguspärase otsuse tegemiseks; 7) kohus on tuginenud dokumentidele, mida ei ole asjas tõenditena esitatud (PIC Eesti AS tööd 1999, 2001); 8) kohus ei ole hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt; kohus ei ole võtnud seisukohta kõigi kaebajate esitatud väidete osas.
  90. Nõo Vallavolikogu vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja leiab, et vaidlustatud ringkonnakohtu lahendi tühistamiseks puudub alus. Keskkonnaministeeriumi kirjalikes seisukohtades leitakse, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ei esine aluseid selle tühistamiseks.
  91. Kohtuistungil jäid menetlusosalised oma varasemate seisukohtade juurde. Keskkonnaministeeriumi esindaja väitis, et jäätmekäitluse korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne ning sellega ka regionaalse tavajäätmete prügila rajamise kavandab ning realiseerib – sh detailplaneeringu kehtestamise teel – kohalik omavalitsus. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  92. Käesolevas kohtuasjas on vaidlustatud aktideks Nõo Vallavolikogu
  93. juuli
  94. a otsus nr 71 ja
  95. detsembri
  96. a otsus nr 85, millega kehtestati Nõo valda Laguja külla planeeritava Kagu-Eesti regionaalprügila territooriumi ja ümbritsevate maa-alade detailplaneering. Kaebused rajanevad kahel põhiväitel: prügila asukoha valikul ei ole kaalutud alternatiivseid asukohti väljaspool Nõo valla territooriumi ega piisavalt hinnatud detailplaneeringuala keskkonnaseisundit ja prügila mõju keskkonnale.
  97. Detailplaneering koostatakse valla või linna territooriumi osa kohta ning see on ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks. Nõo Vallavolikogu vaidlustatud aktidega kehtestatud detailplaneeringu kohaselt rajatakse planeeringuga hõlmatud 65 ha suurusele maa-alale regionaalprügila, mis teenindab 150 000 elanikuga piirkonda (Tartu, Võru, Valga, Põlva maakonnad ning osaliselt ka Viljandi ja Jõgeva maakonnad) ning mis on ette nähtud aastas 73 500 tonni jäätmete vastuvõtmiseks. Selline objekt mõjutab vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse § 6 lg 2 p-le 16 oluliselt keskkonda. Eeltoodud andmetest nähtub, et tegemist ei ole ühe omavalitsusüksuse jäätmekäitlusega. KaguEestisse regionaalse prügila rajamine on ette nähtud üleriigilises jäätmekavas, mille Riigikogu kiitis heaks
  98. detsembril 2002 (RT I 2002, 104, 609). Regionaalprügila rajamine on kajastatud ka maakondade jäätmekavades. Regionaalprügilate rajamise vajadus tuleneb kohustusest viia jäätmekäitlus vastavusse direktiivi 1999/31/EÜ (prügiladirektiivi) artikli 14 punkti c nõuetega, mis on riigi ülesanne. Kagu-Eesti prügila rajamist on kavandatud osaliselt finantseerida EL ühtekuuluvusfondi vahenditest, s.t toetuse saajaks on riik ja finantseerimine toimub projektipõhiselt. Nimetatud asjaoludel on ilmne, et selle prügila rajamiseks on kaalukas avalik ja riiklik huvi.
  99. Käesolevas kohtuasjas ei ole tuvastatud, kas riigiorganid on vastu võtnud või kinnitanud KaguEesti regionaalprügila rajamise kava. Toimikust nähtub, et nimetatud prügila rajamist on riigiorganid käsitanud riikliku kavana ning riigiorganid on osalenud selle kava realiseerimisel (halduskohtu toimiku I kd, lk 164; VI kd, lk 246 jm). Kava iseloomust tulenevalt tuleb kohaldada Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse § 22, mis näeb ette strateegilise keskkonnamõju hindamist sellise kava koostamise käigus.
  100. Eelnevast tulenevalt ei ole detailplaneeringu kehtestamine regionaalprügila rajamisel esimeseks ega ainumääravaks toiminguks. Detailplaneeringu kehtestamine on vaid riikliku kava raames toimuva otsustusmehhanismi üks etapp. Kuni
  101. maini 2004 reguleeris prügila rajamist keskkonnaministri
  102. juuni
  103. a määrus nr 34 "Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks" (RTL 2001, 87, 1219; 2002, 146, 2127), hiljem aga keskkonnaministri
  104. aprilli
  105. a määrus nr 38 "Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded" (RTL 2004, 56, 938; 108, 1720). Nimetatud määruste kohaselt tähendab prügila rajamine prügila asukoha ja prügila liigi määramist, ehitusprojekteerimist ja ehitamist. Prügila asukoha valiku soovitatav metoodika on sätestatud üleriigilise jäätmekava p-s 2.2.5, milles soovitatakse järgmist skeemi: sobimatute asukohtade välistamine, välistamata asukohtade arvu piiramine, välja valitud asukohtade/alternatiivide detailne hindamine ja lõplik valik. Alles prügila asukoha lõplik valik fikseeritakse detailplaneeringuga. Selline seisukoht vastab ka Jäätmeseaduse § 12 lg-s 3 sätestatule, mille kohaselt jäätmekäitluskoha asukoht kooskõlastatakse ja kinnitatakse Planeerimis- ja ehitusseadusega ettenähtud korras.
  106. Prügila asukoha valiku üheks ja seejuures detailplaneerimisele eelnevaks etapiks on asukoha alternatiivide hindamine. Maakasutuskavade (planeeringute) puhul tuleneb asukoha alternatiivide hindamise kohustus ka direktiivi 2001/42/EÜ artikli 5 lg 1 nõuetest. Ideaalsel juhul peab lõplik valik kõige paremini vastama selle direktiivi artikli 1 nõuetele, s.t tagama keskkonnakaitse kõrge taseme, integreerima keskkonnakaalutlused kavade koostamisel ja vastuvõtmisel ning edendama säästvat arengut. Prügila asukoha valiku hindamiskriteeriumid sätestati ka keskkonnaministri
  107. juuni
  108. a määruses nr
  109. Nimetatud määruse § 11 lg 1 kohaselt kavandatakse prügila kohta, kus prügilast lähtuv keskkonnarisk ja negatiivsed keskkonnamõjud on võimalikult väikesed ning kus prügila käitlemine enim sobib planeeringute, arengukavade ja muude strateegiliste kavade ja plaanidega. Keskkonnaministri
  110. aprilli
  111. a määruse nr 38 § 7 lg 1 kohaselt kavandatakse prügila kohta, kus prügilast lähtuv keskkonnaoht ja keskkonnahäiringud on võimalikult väikesed. Seega on esmatähtis valida prügilale asukoht, kus kõige paremini on täidetud keskkonnanõuded. See eeldab prügila asukoha valikul alternatiivide hindamist. Alternatiivide kaalumisel tuleb lisaks keskkonnaohule ja keskkonnahäiringutele hinnata ka muid faktoreid, sh direktiivi 1999/31/EÜ lisa 1 punktis 1 loetletud asjaolusid.
  112. Nõo Vallavolikogu kehtestatud detailplaneeringu menetlemise käigus ei olnud omavalitsusorganil võimalik hinnata prügila asukoha võimalikke alternatiive osas, mis on väljaspool Nõo valda. Erinevates valdades asuvate alternatiivsete asukohtade hindamise nõude esitamine omavalitsusorganile oleks üldjuhul ebaõige ja õiguslikult põhjendamatu. Samas on kaebajad vaidlustanud detailplaneeringu kehtestamise otsuse just eelkõige alternatiivide hindamata jätmise motiivil.
  113. Regionaalprügila asukoha alternatiivide hindamine saab toimuda detailplaneeringule eelnevas staadiumis. Nõo Vallavolikogu ja Keskkonnaministeeriumi väidetel on regionaaalprügila asukoha valik toimunud Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud PIC Eesti AS uurimistööde alusel. Nimetatud uuringute käigus selgitati välja 6 maatükki, millest 4 asuvad Kambja valla territooriumil ja 2 Nõo valla territooriumil. Kuna Kambja vald välistas oma territooriumile regionaalprügila rajamise, jäi kaalumisele 2 maatükki Nõo vallas. Üks neist on arvel riikliku turbamaardlana. Eeltoodu tõttu langes valik Laguja maatükile.
  114. jaanuaril 2002 toimus Keskkonnaministeeriumi esindajate, maakondade keskkonnateenistuste töötajate ning mõnede omavalitsusorganite esindajate koosolek, kus otsustati Kagu-Eesti regionaalprügila rajamise asukohana eelistada Nõo valda jäävat Laguja maatükki.
  115. Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, kas Nõo vallas asuv Laguja maaüksus oli regionaalprügila rajamiseks mõistlike alternatiivide hulgast parim, s.t maa-ala, kus prügilast lähtuv keskkonnarisk ja negatiivsed keskkonnamõjud on võimalikult väikesed. Halduskolleegium nõustub kaebajatega, et prügila asukoha valikul ei toimunud nõuetekohast alternatiivide kaalumist. Sisuliselt sama seisukohta on väljendanud ka Keskkonnaministeerium, kes oma
  116. märtsi
  117. a kirjas nr 12-1-1/2116 Nõo Vallavalitsusele (halduskohtu toimiku I kd, lk 167) nendib, et PIC Eesti AS uurimistöös võrreldi prügila võimalike asukohtadena ainult Nõo vallas asuvaid maaüksusi. Samas kirjas ministeerium möönab, et detailplaneeringu kehtestamata jätmisel tuleks algatada uus asukohavalik Põlva- ja Valgamaa põhjapoolsemates omavalitsustes, samuti – nõusoleku saamisel – Kambja vallas. Halduskolleegium peab eelnevaga seonduvalt oluliseks ka seda, et puudub õiguslikult korrektne asukohavaliku kaalutlusotsus. Eelnimetatud esindajate koosolek ei ole käsitatav haldusorganina, kellel on pädevus teha vastavaid otsustusi või sooritada õiguslikku tähendust omavaid toiminguid.
  118. Formaalselt ei ole detailplaneeringule eelnev ning kohaliku omavalitsusorgani pädevuses mitteolev prügila asukoha valik iseendast detailplaneeringu vaidlustamise aluseks. Asukohavalik koos alternatiivide kaalumisega on vaid üks kava menetlusetappidest. Kehtiv õigus aga ei reguleeri regionaalprügila asukoha valiku korda piisavalt. Nimetatud asjaolu on tõdenud ka Keskkonnaministeerium vastuses kassatsioonkaebusele, väites, et regionaalprügila asukoha valiku menetlust ei ole kehtestatud. Halduskolleegium leiab, et riiklike kavade osas on vajalik kujundada otsustuskord. Olulise ning ühe valla või isegi maakonna piirest väljuva keskkonnamõjuga kava koostamise, hindamise ja vastuvõtmise menetluse korrastamine tagaks direktiivi 2001/42/EÜ täitmise. See nõue tuleneb vahetult direktiivi artiklist
  119. Korrastatud menetlus oleks eelduseks ka nõuetekohase asukohavaliku otsuse langetamisel. Riigikohtu halduskolleegium möönab, et regionaalprügila asukoha valiku menetlemise korra puudumise ning toimunud menetluse puuduste tõttu ei olnud kaebajatel õiguslikke võimalusi vaidlustada prügila asukoha valiku õiguspärasust detailplaneeringu kehtestamisele eelneval etapil kohtus. Kaebajad on valinud detailplaneeringu vaidlustamise tee. Kolleegium leiab, et kaaluka avaliku huvi tõttu on detailplaneeringu vaidlustamine asukohavaliku õigusvastasuse motiivil käesoleval juhul põhjendatud. Juba detailplaneeringu algatamisel peab kohaliku omavalitsuse organ ilmutama vajalikku hoolsust ning tegema kindlaks, kas on nõuetekohaselt täidetud kõik planeeringu algatamise sisulised eeldused. Projektide puhul, millega kaasneb oluline mõju keskkonnale, peab omavalitsusorgan veenduma, et selliste mõjude väljaselgitamine, hindamine ja alternatiivide kaalumine on teostatud nõuetekohaselt. Selles asjas on prügila asukoha valiku puudused ilmsed.
  120. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et eelnimetatud asjaoludel on õigusvastased Nõo Vallavolikogu otsused
  121. juulist 2003 nr 71 ja
  122. detsembrist 2003 nr 85, millega kehtestati Nõo valda planeeritava Kagu-Eesti regionaalprügila territooriumi ja ümbritsevate maa-alade detailplaneering. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Tartu Ringkonnakohtu
  123. septembri
  124. a kohtuotsus haldusasjas nr 2-3-124/2004 tuleb tühistada. Riigikohtu halduskolleegium jätab jõusse Tartu Halduskohtu
  125. veebruari
  126. a otsuse haldusasjas nr 3-6/2004, täiendades seda käesoleva otsuse motiividega.
  127. Kautsjonid tuleb tagastada. Nõo Vallavolikogult tuleb välja mõista kaebajate Riigikohtus kantud õigusabikulud järgmiselt: Madis Kaarna kasuks 4489 krooni 55 senti; Margus Tigase kasuks 4489 krooni 55 senti; Marge Valdmäe kasuks 4489 krooni 55 senti; Kristina Veidenbaumi kasuks 2244 krooni 75 senti; Guido Veidenbaumi kasuks 2244 krooni 80 senti. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.