← Eesti

3-1-1-139-04

Obsah (4)§ 157§ 154§ 113§ 3

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-139-04 Otsuse kuupäev 9. märts 2005 Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Kohtuasi Kriminaalasi J. M.

§-st 154 on kohalikul omavalitsusel õigus lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi, milliste ammendavat loetelu seadus ette ei näe. Iseseisvuse põhimõtte realiseerimiseks on vaja tunnustada kohaliku omavalitsuse õigust otsustada sisemise korralduse küsimused oma äranägemisel. Seadusandjal on küll õigus kõrgendatud avalikust huvist tulenevalt teha teatud ettekirjutusi, kuid selle õiguse kasutamisel pole seadusandja vaba. Kõik piirangud peavad olema põhjendatud, sobivaist lahendustest tuleb valida leebeim, et jätta kohalikule omavalitsusele võimalikult suur iseseisvus.

§ 157kohaselt on kohalikul omavalitsusel iseseisev eelarve.

Euroopa kohaliku omavalitsuse harta art 9 lg-d 1 ja 4 näevad ette, et kohalikel võimuorganitel on riikliku majanduspoliitika raames õigus piisavatele rahalistele vahenditele, mida nad võivad oma volituste piires vabalt kasutada, ning et riigi rahandussüsteem peab olema piisavalt paindlik, et kohalike omavalitsuste rahalised vahendid oleks vastavuses neile pandud ülesannete täitmiseks vajalike kulutuste tegeliku muutumisega. 4.6 On tõsi, et Maksukorralduse seadus sätestab selgelt kohustuse tasuda makse, sh tulumaksu. Teisalt sätestavad ka

§ 154ja KOKS § 6 selgelt omavalitsusüksuse laiaulatuslikud ülesanded.

Mingit seaduste hierarhiat pole üheski seaduses ette nähtud, samuti ei tulene kusagilt, et riigi huvid oleksid kõrgemad kohaliku omavalitsuse huvidest. Maksuseaduse ülimuslikkus ei tulene ka

§ 113mõttest.

4.7 Käesolevas asjas on vaieldamatult tuvastatud, et

  1. a talvel lasusid X linnal erakordselt suured rahalised kohustused seoses kütuseostuga X linna kortermajade kütmiseks. Ei vaja eraldi tõendamist asjaolu, et kütmata jätmise tagajärjeks võinuks olla korvamatu kahju linnaelanikele ja küttetrasside lõhkemine, mis tähendanuks täiendavaid investeeringuid kümneid kordi suuremates summades kui kulutati kütuseostuks. Elanikele sooja kindlustamine on esmane ja hädavajalik omavalitsuse ülesanne, mis ei ole vähemtähtis, kui maksude tähtaegne maksmine. Seega tuleb
  2. a talvel ja kevadel kütuseostu finantseerimist käsitleda kohustuste kollisioonina KarS § 30 tähenduses. Toimides väärtuslikuma huvi nimel, oli tulumaksu eelarvesse kandmata jätmine õigustatud ja J. M. tegevuse õigusvastasus välistatud. 4.8 X linnale

§ 154

ja KOKS § 6 pandud kohustused ei olnud vastavuses X linna käsutuses olevate rahaliste vahenditega. Erandlikul olukorral, mis tulenes X endisest staatusest suletud garnisonilinnana, on erinevate hüvede kaalumisel käesolevas asjas vaieldamatult äärmiselt oluline roll. Riik oli teadlik X olukorrast, kuid sellele vaatamata ei vähendatud linnal lasuvaid kohustusi. Samas näeb

§ 154

ette, et seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Seaduses arusaadavalt sätestatud prioriteetide puudumisel ei saa X linnapeale J. M. ette heita ühe rahalise kohustuse täitmise eelistamist teise rahalise kohustuse täitmisele. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

  1. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni ringkonnaprokurör Kristel Eliste, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Oma taotlust põhistab kassaator järgmiselt. 5.1 J. M. tegevus süüdistuses märgitud kujul ja ajavahemikul oli õigusvastane. Kohustuste kollisiooni kohaldamine eeldanuks kohtu poolt selle tuvastamist, et J. M. X linnapeana pidi täitma mitut kaalult võrdväärset õiguslikku kohustust, mille mõlema täitmine ei olnud võimalik, ja seetõttu puudus tal võimalus õiguspäraselt käituda. 5.2 Kohustuste olulisuse hindamisel KarS § 30 aspektist tuleb muuhulgas arvestada, kas kohustuse täitmata jätmise eest on ette nähtud kriminaalvastutus. Erinevalt muudest linnal lasunud kohustustest on maksude tasumise kohustus tagatud karistusõigusliku sunniga. 5.3 Õiguspärase käitumise võimatusest saab rääkida üksnes siis, kui vastuolu lahendamiseks puudub õiguslikult reguleeritud menetlus või võimalus seda kasutada. Käesoleval juhul oli J. M.-l vastavalt
  2. a MKS §-le 342 võimalus taotleda maksuhaldurilt maksuvõla tasumise ajatamist. Linna muude kohustuste täitmiseks rahaliste vahendite leidmiseks oleks linnavalitsus saanud algatada negatiivse lisaeelarve vastuvõtmise menetluse. 5.4 Kriminaalasjas on tuvastatud, et ajavahemikus mai-november 1997 oli kinnipeetud tulumaksu ülekandmise tähtpäeva seisuga X Linnavalitsuse rahaliste vahendite jääk summaarselt suurem kui kinnipeetud tulumaksu summad. Alates detsembrist 1997 kuni juunini 1998 oli maksetähtpäeval rahaliste vahendite jääk mõnevõrra väiksem, kuid sellegipoolest ulatus olemaolevate rahaliste vahendite summa 15 000 - 54 000 kroonini, mille arvelt olnuks võimalik täita igakuist maksekohustust. 5.5 Kui kõrvale jätta X linna elushoidmiseks ja eksisteerimiseks tehtud hädavajalikud kulutused soojatrassidele, katlamajadele, elamufondi säilitamiseks ja erakorraliseks masuudiostuks, nähtub X Linnavalitsuse raamatupidamisdokumentatsioonist sellegipoolest, et süüksarvatud ajaperioodil on linn igakuiselt teinud kümnetes tuhandetes kroonides makseid ja katnud jooksvaid kulutusi, näiteks dekoratiivvaaside, jalgpallivarustuse, kööginõude, suveniiride soetamiseks, õppereisideks välismaale, spordisaalide rendiks jmt. Selliseid kulutusi saab lugeda vaid üldist heaolu parandavateks, kuid kindlasti mitte linna funktsioneerimise seisukohalt hädavajalikeks kulutusteks, mis õigustaks maksude maksmata jätmist. 5.6 Kui isikul on üheaegselt võimatu tasuda makse ja täita muid lepingulisi kohustusi või sõlmida vastavaid lepinguid, siis pole see maksude mittetasumise õigusvastasust välistavaks asjaoluks KarS § 30 mõttes. Vastasel korral saaks igaüks välistada kriminaalvastutuse maksude mittetasumise eest põhjusel, et tema arvates on õigem oma raha kulutamist siduda muude ja paremate õiguslikult siduvate kohustustega. Maksude mittetasumist ei saa põhjendada sellega, et kohalikul omavalitsusel on KOKS §-st 6 tulenev kohustus täita erinevaid funktsioone. Ei saa ju omavalitsus väita, et ta ei maksa makse sellepärast, et selle arvel saaks ehitada uue koolimaja või tee või täita mõnda muud seadusega kohalikule omavalitsusele pandud funktsiooni. Samuti on alati võimalik valida ühe või teise kohalikule omavalitsusele pandud funktsiooni täitmisel kulukas või lausa luksuslik lahendus. Viimane võib aga osutuda võimalikuks üksnes juhul, kui jätta maksud tasumata. 5.7 Tasumata jäänud tulumaksusummad on juba eelarvesse sisse planeeritud töötajate palgarahadesse. X Linnavalitsus ei olnud ise maksumaksja, vaid vastavalt MKS § 2 p-le 4 ja TuMS § 26 lg-le 5 maksu kinnipidaja, kellel vastavalt seadusele oli kohustus väljamaksetelt tulumaksu kinni pidada ja üle kanda maksuameti kohaliku talituse pangakontole. Kinnipeetud tulumaksu ülekandmata jätmisega kulutas linn majanduskulutuste katteks sisuliselt talle mittekuuluvat raha.
  3. Kassatsioonivastuses leiab J. M. kaitsja vandeadvokaat Leon Glikman, et puudub alus Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Oma seisukohta põhistab kaitsja järgmiselt. 6.1 Kassatsioon on rajatud asjaoludele, mida ringkonnakohus pole tuvastanud. Riigikohus ei saa aga faktilisi asjaolusid ümber tuvastada. Kohus ei ole tuvastanud, et J. M. oleks kasutanud X linna vahendeid muuks otstarbeks kui avalikes huvides. Samuti tuvastas teise astme kohus, et maksude õigeaegseks tasumiseks puudusid vahendid. 6.2 Kassaatori seisukoht, et maksude tasumise kohustus on eranditult ja igal juhul olulisem kui Põhiseadusega kohalikule omavalitsusele pandud avalike ülesannete täitmine, ei põhine seadusel. Ringkonnakohus on käesoleval juhul tuvastanud kõik KarS § 30 kohaldamiseks vajalikud eeldused. Apellatsioonikohus esitas ülipõhjalikud motiivid selle kohta, et X linnale eraldatud rahaliste vahendite maht ei olnud vastavuses linnale

§-ga 154 ja KOKS §-ga 6 pandud kohustustega. Kohus tuvastas, et J. M. ei saanud teha midagi täiendavat ja endast sõltuvat, et tekiksid piisavad vahendid nii maksude tähtaegseks tasumiseks kui ka linna avalikõiguslike kohustuste täitmiseks. Maksude ajatamine ja formaalsed lisaeelarved ei oleks toonud juurde raha, mis oleks võimaldanud kõigi kohustuste täitmist. 6.3 Kui lepinguline kohustus on võetud seadusest tuleneva ülesande täitmiseks, siis ei saa lepingulist kohustust pidada maksuõiguslikust kohustusest vähemoluliseks. 6.4 Väär on kassaatori seisukoht, et kahe avalik-õigusliku kohustuse kaalumisel tuleb olulisemaks lugeda kohustus, mille rikkumine on kriminaliseeritud. Nii ei pruugi mingi kohustuse rikkumise kriminaliseerimine lähtuda mitte selle kohustuse olulisusest, vaid näiteks rikkumiste levikust. Samas on ka Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud avalik-õiguslike kohustuste mittetäitmine kuriteona karistatav kas ametialase lohakuse või ametiseisundi kuritarvitamisena. Näiteks kevad-talvisel perioodil kütte kindlustamine elanikele ei ole maksude tasumisest vähemoluline, kuna tulenevalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 2 on inimese elu ja tervis ülimad väärtused. 6.5 Ebaõige on kassaatori seisukoht, et KarS § 30 on kohaldatav üksnes juhul, kui kohustuste kollisiooni lahendamiseks puudub vastav menetluskord. Kassatsioonist ei selgu, milline protseduur kuulub kohaldamisele ühelt poolt

§-st 154 ja teiselt poolt maksuseadustest tulenevate kohustuste kollisiooni lahendamisel. 6.6 Puudub vaidlus, et kõik maksud deklareeriti õigesti, kuid kohalik omavalitsus tasus neid hilinenult vastavalt raha olemasolule. Kassaator ei ole kummutanud kohtu seisukohta, et linnakassa tühjaksjätmine oleks olnud vastutustundetu. 6.7 Olukorras, kus ringkonnakohus tuvastas, et ülekandmata maksuraha kasutati

§-st 154 tulenevate ülesannete täitmiseks, jääb arusaamatuks, mille põhjal kassaator järeldab, et J. M. käitumises ajavahemikul mai 1997 kuni juuni 1998 on KarS §-s 389 ettenähtud kuriteo kriminaliseeriv tunnus - maksude laekumata jäämine vähemalt 500 000 krooni ulatuses.

  1. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas prokurör kassatsiooni ja palus selle rahuldada, A. Mölderi kaitsja vaidles kassatsioonile vastu ning leidis, et ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
  2. Riigikohtu kriminaalkolleegium soostub kassaatori väitega, et lähtudes ringkonnakohtu otsusest tuleb lugeda tuvastatuks, et J. M. jättis X linnapeana maksustamisperioodidel mai 1997 kuni juuni 1998 töötajate palgast kinni peetud tulumaksusummad 737 685 krooni ulatuses
  3. a MKS § 13 lg 1 ja
  4. a TuMS § 26 lg 5 nõudeid eirates tahtlikult maksuhalduri kontole tähtaegselt tasumata ja seega vastab tema käitumine KrK § 1481 lg-s 6 sätestatud kuriteokoosseisule. Kriminaalkolleegium märgib, et süüdistuses kirjeldatud J. M. käitumine täidab ka teo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 1481 lg-s 4 ja käesoleval ajal kehtiva KarS § 389 lg-s 1 ette nähtud kuriteo koosseisulised tunnused. Sellega, et J. M. tegu vastab süüdistuses nimetatud kuriteo objektiivsele ja subjektiivsele koosseisule, nõustus ka J. M. kaitsja (kassatsiooni kohta esitatud kirjaliku arvamuse p 8). Seetõttu saab kassatsioonimenetluse esemeks olla vaid küsimus J. M. käitumise õigusvastasusest ehk konkreetselt sellest, kas J. M. õigeksmõistmine ringkonnakohtu poolt tuginedes KarS §le 30 on õiguslikult põhjendatud. II
  5. Karistusseadustiku §-s 30 on sätestatud, et tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus. Sellest sättest tulenevalt ei ole rikutud kohustuse täitmata jätmine õigusvastane, kui esineb rikutud kohustusega vähemalt sama oluline takistav kohustus. Takistav kohustus on selline õiguslik kohustus, mida ei ole võimalik täita ilma, et sellega kaasneks rikutud kohustuse täitmata jätmine. Takistav kohustus õigustab rikutud kohustuse täitmata jätmist üksnes juhul, kui see on vähemalt sama oluline kui rikutud kohustus.
  6. Ehkki kohustuste kollisioon on hädaseisundi (KarS § 29) eriliik, ei eelda kohustuste kollisiooni kohaldatavus mitte seda, et takistav kohustus oleks rikutud kohustusest "ilmselt olulisem", vaid seda, et takistav kohustus oleks rikutud kohustusega vähemalt sama oluline. Samas on kohustuste kollisiooni esinemise tõenäosus võrdelises sõltuvuses takistava kohustuse olulisusega. Kollideeruvate kohustuste olulisust hinnatakse lähtudes kohustuse täitmisega kaitstava huvi kaalukusest. Kuna kohustuste kollisioon on hädaseisundi eriliik, tuleb kollideeruvate kohustuste taga olevate huvide kaalumisel vastavalt KarS § 29 teisele lausele arvestada õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardava ohu suurust ning teo ohtlikkust. Huvide kaalumisel võrreldakse esmalt rikutud kohustuse ja takistava kohustuse taga olevate õigushüvede olulisust. Samuti hinnatakse ex ante objektiivse kõrvalvaatleja meetodil (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. märtsi
  8. a otsus asjas nr 3-1-1-17-04 - RT III 2004, 9, 108, p 10) kollideeruvate kohustuste rikkumisega õigushüvedele kaasneva ohu suurust ning ulatust - ehk seda millise tõenäosusega ja kuivõrd vahetult ning intensiivselt ühe või teise kohustuse rikkumine õigushüve kahjustada ähvardas. Oluline on ka see, kuivõrd suure tõenäosusega võimaldas kohustuse rikkumine säästa takistava kohustuse taga olevat õigushüve. Samuti tuleb kollideeruvate kohustuste olulise võrdlemisel arvestada isiku solidaarsuskohustuse määra (nt garandiseisundit või selle puudumist) seoses kummagi põrkuva kohustusega. Lisaks on vaja selgitada, kas konkreetse kohustuse rikkumine takistava kohustuse täitmiseks oli kooskõlas õiguskorra aluspõhimõtetega. Muu hulgas tähendab see ka selle kontrollimist, kas õiguskorras ei ole tekkinud kollisiooni lahendamiseks ette nähtud teisi lahendusi, sealhulgas teisi menetlusi. Ei saa nõustuda kassaatoriga väitega, et kahest kollideeruvatest kohustustest vaid ühe rikkumise karistatavus karistusõiguse järgi muudaks alati ja iseenesest sellise kohustuse olulisemaks ja võimaldaks kõrvale jätta kõik teised kaalumiskriteeriumid. Kuid kuna üldlevinud arusaama kohaselt kaitstakse karistusõiguslike vahenditega kõige olulisemaid õigushüvesid, siis on õigushüve karistusõiguslik kaitstus, samuti karistusmäärades väljenduv kaitse ulatus üks argumentidest, mida tuleb arvestada ka kollideeruvate kohustuste olulisuse kaalumisel KarS § 30 mõttes.
  9. KarS §-s 30 sätestatu mõtte kohaselt saab kohustuste kollisioonist kui õigusvastasust välistavast asjaolust rääkida vaid kahe üksikkohustuse võrdlemisel lähtuvalt nende kohustuste olulisusest. Mingi kohustuse rikkumist saab KarS §-le 30 tuginevalt õigustada mitme erineva takistava kohustuse täitmisega üksnes tingimusel, et iga takistav kohustus eraldivõetuna on vähemalt sama oluline kui rikutud kohustus. Kohustus, mis eraldivõetuna ei ole vähemalt sama oluline kui rikutud kohustus, ei ole seda ka kogumis mõne muu kohustusega. Kohustuste olulisus on määravaks kriteeriumiks ka juhtudel, mil kollideeruvad kvantitatiivselt väga täpselt võrreldavad kohustused - näiteks rahalised kohustused. See tähendab, et mingi rahalise kohustuse täitmata jätmist saab KarS §-le 30 tuginevalt õigustada takistava kohustuse olulisusega ja mitte pelgalt asjaoluga, et rikutud kohustuse asemel täideti kas üks või mitu muud kohustust, mille rahaline väärtus kas eraldi võetult või summeeritult on suurem kui rikutud kohustusel. Teatud juhtudel võib tekkida olukord, kus eksisteerib mitu takistavat kohustust, kuid iga takistava kohustuse täitmine eraldivõetuna blokeerib rikutud kohustuse täitmise üksnes osaliselt. Alles mitu takistavat kohustust kogumis välistavad rikutud kohustuse täitmise täielikult. (Näiteks isikul, kelle vara suurus on 100 000 krooni, võib 100 000 krooni suuruse rahalise kohustuse täitmist takistada kaks 50 000 krooni suurust kohustust.) Olukorras, kus rikutud kohustuse täitmist blokeerib mitu takistavat kohustust kogumis, on KarS § 30 kohaldamiseks nõutav, et iga kogumisse kuuluv takistav kohustus eraldivõetuna oleks vähemalt sama oluline kui rikutud kohustus. (Toodud näite puhul on 100 000-kroonilise kohustuse rikkumine täies ulatuses õigustatud juhul, kui nii ühe kui ka teise 50 000-kroonise kohustuse täitmine on vähemalt sama oluline kui rikutud kohustuse täitmine.)
  10. Lisaks eeltoodule eeldab süüteokoosseisule vastava teo õigusvastasuse välistamine kohustuste kollisiooni alusel seda, et isik oleks teinud kõik endast oleneva takistava kohustuse täitmiseks. Nõue teha "kõik endast olenev takistava kohustuse täitmiseks" tähendab seda, et rikutud kohustuse täitmata jätmist ei saa KarS §-le 30 tuginedes õigustada mitte lihtsalt mingi vähemalt sama olulise kohustuse olemasoluga. Kontrollida tuleb seda, kas kohustuse rikkumisega kollideerus ka reaalselt kõigi võimaluste kasutamine takistava kohustuse täitmiseks.
  11. Selleks, et üldse oleks võimalik kindlaks teha, kas rikutud õigusliku kohustuse täitmata jätmine oli tingitud vajadusest täita teine õiguslik kohustus, ja hinnata, kas takistav kohustus on vähemalt sama oluline kui rikutud kohustus, peab rikutud kohustusega kollideeruva takistava kohustuse sisu ja ulatus olema piisava üksikasjalikkusega konkretiseeritud. See tähendab, et juhul, mil isik rikub ühe rahalise kohustuse täitmiseks teist rahalist kohustust, tuleb kohustuste kollisiooni olemasolu kontrollimisel esmalt tuvastada, milliste kohustuste täitmiseks konkreetselt ja kui suures summas raha kulutati ning millised olid kohustuste täitja rahalised võimalused. Üksnes sellisel juhul on võimalik selgitada, kas ja kuivõrd suures ulatuses ületasid rahalised kohustused olemas olnud võimalusi, ning hinnata kollideeruvate rahaliste kohustuste olulisust. III
  12. Kooskõlas otsuse punktis 8 märgituga puudub käesolevas kriminaalasjas vaidlus selle üle, et J. M. rikkus maksustamisperioodidel mai 1997 kuni juuni 1998
  13. a MKS § 13 lg-st 1 ja
  14. a TuMS § 26 lg-st 5 tulenevat kohustust kanda töötajale tehtud väljamaksetelt kinni peetud tulumaks kogusummas 737 685 krooni tähtaegselt üle maksuhalduri kontole. Samas asus ringkonnakohus seisukohale, et tulenevalt KarS §-st 30 ei olnud selle kohustuse täitmata jätmine KarS § 27 mõttes õigusvastane seetõttu, et J. M. kasutas tähtaegselt ülekandmata maksuraha

§-s 154, KOKS §-s 6 ja X linna põhimääruses sätestatud kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene ühestki õigusaktist, et kohaliku omavalitsuse avalike ülesannete täitmine oleks õiguslikult vähem oluline kui maksusummade tähtaegne ülekandmine maksuhaldurile. 15. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib esmalt, et kohustuste kollisiooni sedastamiseks ei piisa pelgalt sellest, kui tuvastatakse, et kohustuse rikkumine oli tingitud vajadusest täita kohaliku omavalitsuse ülesandeid kohaliku elu korraldamisel.

§ 154

lg-st 1 ja KOKS §-st 6 tulenev kohaliku omavalitsuse üldine pädevusklausel otsustada ja korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi ei ole iseenesest käsitatav kohustusena, mis võiks tekitada kohustuste kollisiooni KarS § 30 mõttes. Kohaliku elu küsimuste korraldamine tähendab arvukate üksikkohustuste täitmist, kusjuures nimetatud kohustuste olulisuse aste on väga erinev, sõltudes muu hulgas suurel määral konkreetsest elulisest olukorrast. Samuti on kohalikul omavalitsusel reeglina märkimisväärne otsustusvabadus, millises ulatuses milliseid ülesandeid täita. KarS § 30 mõttes on võimalik hinnata üksnes kohaliku omavalitsuse üksikkohustuste, mitte aga kohaliku elu küsimuste korraldamise kui sellise olulisust. Täiendavalt peab kriminaalkolleegium vajalikuks märkida, et kohaliku omavalitsuse põhiseaduslik seisund ei ole käsitletav õigushüvena, mida kohalik omavalitsus saaks kaitsta väljaspool seaduses ette nähtud menetluskorda. Siinjuures tuleb silmas pidada, et vastavalt Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-le 7 on kohaliku omavalitsuse volikogul õigus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikke tagatisi rikkuva seaduse või määruse suhtes.

§ 154

lg 1 koostoimes

§ 3

lg 1 lausega 1 seob kohaliku elu küsimuste otsustamise ja korraldamise seaduslikkuse põhimõttega. Seega ei ole kohaliku omavalitsuse üksusel õigust jätta kohaliku omavalitsuse üldistele põhiseaduslikele tagatistele tuginevalt täitmata mõnda seadusest tulenevat kohustust.

  1. Samas ei ole iseenesest välistatud, et teatud tingimustel võib kohaliku omavalitsuse üksusel tekkida konkreetne kohustus, mis võib sattuda KarS § 30 tähenduses kollisiooni linna või valla kui maksu kinnipidaja kohustusega kanda kinnipeetud maksusumma tähtaegselt üle maksuhalduri kontole. Eeskätt võib kollisiooni põhjustada kohaliku omavalitsuse kohustus, mille eesmärk on kõrvaldada üksikisikute kaalukaid õigushüvesid (näiteks elu ja tervist) ähvardav akuutne ja intensiivne oht, mida ei ole võimalik kohaliku omavalitsuse kohustusi rikkumata või vähemolulisi kohustusi rikkudes tõrjuda. Sellise takistava kohustuse sisu ja ulatus peab aga olema konkretiseeritud.
  2. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et käesolevas kriminaalasjas on ringkonnakohus jätnud need J. M. kohustused, mis takistasid maksusummade ülekandmist, täielikult konkretiseerimata. Seetõttu ei olnud ringkonnakohtul ka võimalik kindlaks teha kohustuste kollisiooni kohaldamise eeldusi.
  3. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, millised ja kui suured olid need kulutused, mis takistasid X linnal maksustamisperioodide lõikes kinni peetud maksusummasid maksuhaldurile tähtaegselt üle kanda. Ringkonnakohus on osutanud X linnas süüdistuses märgitud perioodil valitsenud raskele sotsiaalmajanduslikule olukorrale ning nimetanud näitlikult erinevaid kohaliku omavalitsuse ülesandeid, mida X linn täitis, kuid milleks tal ringkonnakohtu hinnangul polnud piisavalt raha (soojatrasside, katlamajade ja elamufondi korrashoid, lasteasutuste ja tänavate remontimine jne). Samas on kohtuotsuses jäetud välja toomata nimetatud ülesannete täitmiseks tehtud konkreetsete kulutuste sisu ja suurus. Mõnevõrra täpsemalt on ringkonnakohus viidanud sellele, et
  4. a talvel lasusid linnal "erakordselt suured rahalised kohustused" seoses kütuseostuga X linna kortermajade kütmiseks, mille tegematajätmise tagajärjeks võinuks ringkonnakohtu hinnangul olla korvamatu kahju linnaelanikele ja küttetrasside lõhkemine. Kuid ka selle näite puhul ei ole ringkonnakohus nimetanud kütuseostuks kulunud summa suurust ega võrrelnud seda X linna rahaliste võimalustega vastaval perioodil. Jättes konkretiseerimata kohustused, mida X linn süüdistuses nimetatud ajal täitis, ei saanud ringkonnakohus ka nõuetekohaselt kindlaks teha, kas nende kohustuste täitmine takistas X linnal kinnipeetud maksusummade tähtaegset ülekandmist või mitte. Tuvastamata maksusumma tähtaegset tasumist takistanud kohustuste sisu ja ulatust, puudus ringkonnakohtul ühtlasi ka võimalus hinnata konkreetsete kohustuste olulisust võrrelduna maksusumma tähtaegse tasumise olulisusega ning selgitada, kas nende kohustuste täitmiseks ei olnud õiguskorras ette nähtud reguleeritud menetlust.
  5. Nii nagu on eelnevalt punktis 11 märgitud, saab mingi kohustuse rikkumist KarS §-le 30 tuginevalt õigustada kumulatiivselt mitme erineva takistava kohustuse täitmisega üksnes tingimusel, et iga takistav kohustus eraldivõetuna on vähemalt sama oluline kui rikutud kohustus. Sellest tulenevalt oleks ringkonnakohus pidanud käesolevas asjas tuvastama, millises ulatuses lasus X linnal süüdistuses märgitud perioodil selliseid rahalisi kohustusi, mille täitmine oli eraldivõetuna vähemalt sama oluline kui kinnipeetud maksusumma tähtaegne ülekandmine. Kinnipeetud maksusumma tähtaegse ülekandmata jätmise saab lugeda KarS § 30 alusel õigustatuks ulatuses, milles summa, mis kulus maksude tähtaegse tasumisega võrreldes vähemalt sama oluliste kohustuste täitmiseks, ületas koos üle kandmata maksusumma suurusega kõiki linna käsutuses olevaid rahalisi vahendeid. Olukorras, kus leiab tuvastamist, et X linn tegi kulutusi selliste kohustuste täitmiseks, mis olid vähemalt sama olulised kui maksusummade tähtaegne ülekandmine, tuleb KarS § 30 kohaldamiseks esmalt selgitada, kas nimetatud kohustusi ei oleks olnud võimalik täita selliste X linna kohustuste arvelt, mis olid maksusumma tähtaegsest tasumisest vähemolulised. Kui peaks selguma, et X linna kulutused maksude tähtaegsest tasumisest vähemoluliste kohustuste täitmiseks olid võrdsed või ületasid vastaval perioodil tähtaegselt tasumata jäetud maksusummat, ei ole alust rääkida kohustuste kollisioonist KarS § 30 tähenduses.
  6. Kuna ringkonnakohus on jätnud maksusumma tähtaegset ülekandmist takistanud kohustuste täpse sisu ja ulatuse konkretiseerimata ja tulenevalt KrMS § 363 lg-st 5 puudub Riigikohtul võimalus nimetatud kohustusi ise tuvastada, ei saa Riigikohtu kriminaalkolleegium ka hinnata, kas X linnal süüdistuses märgitud perioodil lasunud kohustused õigustasid KarS § 30 alusel maksude tähtaegset tasumata jätmist. Samas on maksusumma ülekandmist takistanud kohustuste konkretiseerimata jätmine KarS § 30 kohaldamisel käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise.
  7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 6 ning § 362 p-st 2, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium prokuröri kassatsiooni, tühistab Tallinna Ringkonnakohtu
  8. septembri
  9. a otsuse J. M. õigeksmõistmises KrK § 1481 lg 6 järgi ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Ott Järvesaar Jüri Ilvest Eerik Kergandberg

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.