← Eesti

3-3-1-77-04

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev 3-3-1-77-04

  1. märts 2005 Kohtukoosseis Menetluse alus Riigikohtus Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Julia Laffranque ja Harri Salmann AS Toval (pankrotis) pankrotihaldur Raivo Piirla kaebus Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri
  2. veebruari
  3. a otsusega nr 5/639 tekitatud kahju hüvitamiseks Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  4. mai
  5. a otsus haldusasjas nr 2-3/208/04 AS Toval (pankrotis) kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON Rahuldada AS Toval (pankrotis) kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  6. mai
  7. a otsus haldusasjas nr 23/208/04 ning jätta jõusse Tallinna Halduskohtu
  8. juuni
  9. a otsus haldusasjas nr 3840/2003 Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse motiividel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. AS Toval tegevusaladeks olid tolliterminaalide ja avalike tolliladude pidamine.
  11. novembril 1995 väljastas Tolliamet AS-le Toval maakleri tunnistuse nr 024M.
  12. septembril 1995 väljastas Rahandusministeerium tegevuslitsentsi SA-T5 (kaupade klassifitseerimiseks ja kaubanduskoguste mõõtmiseks tollivormistuses).
  13. juunil 1998 andis Tolliamet AS-le Toval tolliterminaali ja tollilao tegevusload kehtivusajaga
  14. juuni
  16. oktoobril 1999 tegi Tallinna Tolliinspektuur AS-le Toval ettekirjutuse maksuvõla tasumiseks summas 1 387 435 kr. AS Toval ettekirjutust ei vaidlustanud, kuid jättis ettekirjutuse täitmata.
  17. veebruaril 2000 tegi Tallinna Tolliinspektuur pankadele ettekirjutuse AS Toval pangakontode arestimiseks. Ettekirjutus jõustus
  18. veebruaril
  19. Pangad täitsid ettekirjutuse viivitamata. Tallinna Tolliinspektuuri
  20. veebruari
  21. a otsusega nr 5/639 peatati
  22. veebruarist 2000 kuni
  23. aprillini 2000 AS-le Toval välja antud tolliterminaali ja tollilao tegevusload ning keelati alates
  24. veebruarist 2000 kauba paigutamine tolliterminaali ja avalikku tollilattu (hk tl 10). Otsus jõustus selle kättesaamisest
  25. veebruaril
  26. AS Toval vaidlustas Tallinna Tolliinspektuuri otsuse Tallinna Halduskohtus. Tallinna Tolliinspektuuri
  27. mai
  28. a otsusega nr 5-1/43-OT tühistati AS Toval tolliterminaali ja avaliku tollilao luba (hk tl 53-54). Otsuse põhjenduse kohaselt teatas Balti Kindlustuse AS
  29. märtsil 2000 Tallinna Tolliinspektuurile kirjalikult tema ja AS Toval vahelise kindlustuslepingu nr TM-A00055 ennetähtaegsest lõpetamisest alates
  30. aprillist
  31. AS Toval ei olnud esitanud Tallinna Tolliinspektuurile Tolliseaduse § 40 lõikest 5 tulenevat uut tagatist. Seda otsust AS Toval ei vaidlustanud. Tallinna Halduskohtu
  32. juuli
  33. a otsusega tühistati Tallinna Tolliinspektuuri
  34. veebruari
  35. a otsus nr 5/639 tegevuslubade peatamise kohta. Tallinna Halduskohtu otsuse põhjendusest nähtub, et Tallinna Tolliinspektuuri otsus oli tehtud tuginedes varasemate haldusõiguserikkumiste protokollidele, millest osa alusel ei olnud haldusõiguserikkumise asjas otsust tehtud. Samuti olid kõik haldusõiguserikkumise asjas tehtud karistusotsused vaidlustatud tegevuslubade peatamise otsuse tegemise päevaks täidetud. Tallinna Tolliinspektuuri otsus oli faktiliselt põhjendamata. (hk tl 13) Kohtulike vaidluste käigus esitatud faktiline asjaolu, et AS-l Toval on tasumata maksuvõlg, ei sisaldunud vaidlustatud otsuse põhjenduses ja jäeti seetõttu kohtu poolt arvestamata. Halduskohus leidis, et otsus on ebaproportsionaalne, faktiliste asjaolude osas põhjendamata ja osaliselt tagasiulatuva jõuga ning tuleb seetõttu tühistada. Tallinna Tolliinspektuur esitas Tallinna Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Seega ei jõustunud esimese astme kohtu otsus ning tolliterminaali ja avaliku tollilao tegevus jäi peatatuks. Tallinna Tolliinspektuur leidis apellatsioonkaebuses, et "tähtis pole, et nimetatud protokolli alusel pole veel karistust määratud, sest selleks on aega kaks aastat rikkumise päevast arvates. Apellandi arvates oli tollilao tegevuse peatamine õige, sest AS-le Toval määratud halduskaristused ei olnud HÕS § 31 kohaselt otsuse tegemise ajaks veel kustunud." Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  36. novembri
  37. a otsusega jäeti Tallinna Halduskohtu
  38. juuli
  39. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium nõustus Tallinna Halduskohtu otsuse ja põhjendusega ega korranud põhjendusi. Ringkonnakohus märkis: "Seega peab otsusest selguma rikkumine või mõni muu tollilao tegevuse peatamise aluseks olev asjaolu, mille kõrvaldamist toll peatamise otsusega taotleb. Antud juhul ei selgu otsusest, millised kõrvaldatavad puudused tingisid tollilao tegevuse peatamise ning otsus on eeltoodust tulenevalt motiveerimata. [--] Tollilao tegevuse peatamise otsust ei saa põhjendada täiendavate otsuses märkimata faktiliste asjaoludega, sest nii poleks tagatud otsuse vaidlustamine ja kontrollimine." (Hk tl-d 15-18.) Kassatsioonkaebust ei esitatud. Tallinna Linnakohtu
  40. detsembri
  41. a otsusega tsiviilasjas nr 2/5/32-8372/00 kuulutati välja AS Toval pankrot. Kohtuotsuse põhjendusest nähtub, et ajutise pankrotihalduri hinnangul on pankroti põhjuseks Tallinna Tolliinspektuuri
  42. veebruari
  43. a otsus nr 5/639 (hk tl 19).
  45. detsembril 2002 esitas AS Toval (pankrotis) Rahandusministeeriumile taotluse kahju hüvitamiseks (hk tl 21-23). AS Toval (pankrotis) leidis, et Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri
  46. veebruari
  47. a õigusvastase otsusega nr 5/639 tekitas riik AS-le Toval kahju, mida ei ole võimalik kõrvaldada muul viisil, kui rahalise hüvitise maksmisega. Kahjusumma arvutamisel on arvesse võetud AS Toval realisatsiooni käivet õigusvastasele otsusele eelnenud perioodil
  48. mai
  49. jaanuar 2000, millal realisatsiooni käive kokku moodustas 998 478 kr ja mis teeb ühe kuu keskmiseks tuluks 110 942 kr. Selliselt tulult on maha arvatud tegevuseks vajalikud kulutused (puhastulu). Kahju arvestamise periood on Tallinna Tolliinspektuuri
  50. veebruari
  51. a otsuse jõustumisest Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  52. novembri
  53. a otsuse jõustumiseni, s.o 9 kuud. Arvestuse on teinud Rimess MRI OÜ vannutatud audiitor (hk tl 26-29). Tolliameti
  54. veebruari
  55. a otsusega jäeti AS Toval (pankrotis) taotlus rahuldamata (hk tld 24-25). Tolliamet leiab, et AS Toval
  56. detsembri
  57. a taotluses arvestatud kahju ei ole põhjendatud. Tolliamet leiab, et kahju tekkis konto arestimisest, mitte AS Toval tegevuse peatamisest. Tallinna Tolliinspektuur tegi
  58. oktoobril 1999 AS-le Toval ettekirjutuse maksuvõla tasumiseks summas 1 387 435 kr, mille adressaat jättis täitmata. AS Toval pangakonto arestiti Tallinna Tolliinspektuuri
  59. veebruari
  60. a ettekirjutusega. Tolliamet leiab, et kahju tekkimise aega tuleks arvestada
  61. veebruarist 2000, kui arestiti ettevõtja kontod, mitte
  62. veebruarist 2000, kui peatati ettevõtja tegevus, see tähendab 7 päeva varasemast ajahetkest arvates.
  64. märtsil 2003 esitas AS Tavol (pankrotis) kaebuse, milles palus Eesti Vabariigilt välja mõista õigusvastaselt tekitatud kahju. Kahju seisnes ettevõtja tegevuse õigusvastase peatamise tõttu perioodil
  65. veebruar 2000 kuni
  66. november 2000 saamata jäänud kasus summas 988 478 kr. Kaebaja leidis: "Asjas omab tähtsust vaid see, et vastavalt tolliseaduse § 40 lõike 7 alusel antud rahandusministri
  67. augusti
  68. a määruse nr 63 "Tollilao asutamise, tegutsemise ning lõpetamise tingimused ja kord" punktile 33 ei ole peatatud tegevusega tollilattu lubatud kaupa vastu võtta - seega jäi AS-il Toval perioodil, kui load olid peatatud, saamata tulu. Tulu saamata jäämine on otseselt seotud faktiga, et kauba paigutamine tolliterminaali ja avalikku tollilattu oli peatatud, mitte arvete arestimisega." Tolliameti vastuses kaebusele (hk tl-d 50-52) ei nõustutud kaebusega. Tolliamet vaidles vastu hüvitise suurusele, kuna leidis, et hüvitise suuruse määramisel oleks pidanud arvestama asjaoluga, et AS Toval (pankrotis) pangakontod olid arestitud. Tolliamet viitas Riigikohtu halduskolleegiumi
  69. aprilli
  70. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-14-02 ning leidis, et puudub põhjuslik seos õigusvastase haldusakti ja tekitatud kahju vahel. Haldusakt tühistati põhjusel, et haldusaktis ei olnud märgitud selle põhjendused. Haldusakt ei olnud mõõdukas üksnes haldusaktis nimetatud põhjenduste, mitte tegelike põhjenduste osas.
  71. Tallinna Halduskohtu
  72. juuni
  73. a otsusega rahuldati AS Toval (pankrotis) taotlus osaliselt ning mõisteti välja hüvitis summas 443 768 kr. Halduskohus leidis, et AS Toval (pankrotis) on vastavalt RVastS § 7 lõikele 1 kasutanud esmase õiguskaitse vahendina haldusakti tühistamist ning haldusakti tühistamisega ei olnud tekitatud kahju kõrvaldatud. Asjaolu, et audiitorile ei ole esitatud Tallinna Tolliinspektuuri otsust AS Toval (pankrotis) pangakonto arestimise kohta
  74. veebruarist
  75. a alates, ei saanud mõjutada saamata jäänud tulu arvestust audiitori poolt tolliterminaali ja tollilao tegevuslubade peatamisele eelnenud perioodi andmete põhjal. Tallinna Halduskohus leidis, et varasemas halduskohtumenetluses ei tühistanud kohus Tallinna Tolliinspektuuri
  76. veebruari
  77. a otsust nr 5/639 menetlus- või vormivea tõttu, vaid põhjusel, et haldusakt ei olnud toodud põhjustel ilmselgelt mõõdukas rahandusministri
  78. augusti
  79. a määrusega nr 63 kinnitatud "Tollilao asutamise, tegutsemise ja lõpetamise tingimused ja kord" punktis 33 sätestatud eesmärgi suhtes. Tallinna Halduskohus leidis, et AS Toval (pankrotis) ei saa eeldada, et ta oleks peale tegevusloas nimetatud tähtaja möödumist saanud uue tegevusloa ning sellest tulenevalt jätkata tolliterminaali ja tollilao tegevust. AS Toval (pankrotis) õigusvastaselt peatatud tegevusluba kehtis kuni
  80. juunini
  81. Seega on kaebajale kahju tekkinud alates tegevusloa õigusvastasest peatamisest
  82. veebruaril 2000 kuni tegevusloa lõppemiseni
  83. juunil 2000, kokku 4 kuu jooksul summas 443 768 kr.
  84. Tolliameti apellatsioonkaebuses vaidlustati Tallinna Halduskohtu
  85. juuni
  86. a otsus täies ulatuses, kuna halduskohus oli otsuse tegemisel valesti hinnanud tõendeid ja rikkunud kohtumenetluse norme. Tolliamet taotles Tallinna Halduskohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Tolliamet leidis, et alates
  87. aprillist 2000 ei saanud AS Toval tegutseda tollilaona, kuna tal puudus Tolliseaduse § 40 lõike 5 ja rahandusministri
  88. augusti
  89. a määrusega nr 63 kinnitatud "Tollilao asutamise, tegutsemise ning lõpetamise tingimuste ja korra" punkti 2 kohane tagatis. Tolliamet leidis, et ta on tõendanud, et AS Toval pangakontode arestimine mõjutab tema võimalust saada tulu, et AS Toval poolt audiitorile esitatud materjalid olid ebatäpsed. Tolliamet on esitanud oma põhjendused ning ei pea neid täiendavalt tõendama, kuna tõendus nähtub AS Toval (pankrotis) poolt kohtule esitatud audiitori arvamuse dokumentide loetelust. Kas audiitorile esitamata jäetud Tallinna Tolliinspektuuri
  90. veebruari
  91. a otsus AS Toval pangakontode arestimise kohta on oluline ja mõjutab hinnangut, saab otsustada ainult arvamuse koostanud audiitor ise. AS Toval (pankrotis) vastuses apellatsioonkaebusele leiti, et halduskohtu otsus on õiguspärane ning Tallinna Tolliinspektuuri
  92. mai
  93. a otsus nr 5-1/43-OT on tühine.
  94. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  95. mai
  96. a otsusega (rkk tl-d 44-46) rahuldati apellatsioonkaebus, tühistati halduskohtu otsus ning tehti uus otsus, millega jäeti kaebus täies ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus oli vääralt kohaldanud materiaalõigusnormi, otsustades asja RVastS § 7 lõigete 1 ja 3 ning § 8 lõike 1 alusel. RVastS sätestatud materiaalõiguslikud alused ei olnud rakendatavad, kui kahju oli tekitatud enne
  97. jaanuari
  98. Ringkonnakohus lahendas asja TsK §-de 448-450 alusel. Ringkonnakohus leidis, et Tallinna Tolliinspektuur pidi otsustama tegevusloa peatamise kaalutlusõiguse alusel. Kahju hüvitamiseks peab õiguste rikkumise ja kahju tekkimise vahel olema põhjuslik seos. Kaalutlusõiguse korral ei ole võimalik kindlaks teha põhjuslikku seost tegevuse ja õiguste rikkumise vahel, välja arvatud juhul, kui halduse kaalutlusõigus on kahanenud selliselt, et hilisemal otsustuse kontrollimisel on võimalik võtta kindel seisukoht halduse ainsa õiguspärase tegutsemisvõimaluse kohta. Tallinna Tolliinspektuuri
  99. veebruari
  100. a otsusest nr 5/639 ei nähtu, milliste kaalutluste alusel peatati AS Toval tolliterminaali ja avaliku tollilao tegevus. Haldusakti põhjendamata jätmise tõttu ei ole tagantjärgi võimalik otsustada, kuidas Tallinna Tolliinspektuur käituma pidi. Seega leiab ringkonnakohus, et AS Toval (pankrotis) kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna ei ole võimalik kindlaks teha seost Tallinna Tolliinspektuuri õigusvastase haldusakti ja AS Toval (pankrotis) õiguste rikkumise vahel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  101. AS Tavol (pankrotis) esitas kassatsioonkaebuse, milles taotleb Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsuse tühistamist ning asja ringkonnakohtule uuesti läbivaatamiseks saatmist. AS Toval (pankrotis) leiab, et tollil oli kaalutlusõiguse raames õigus valida, kas peatada tollilao tegevus või mitte. Halduskohtu otsusega oli tehtud kindlaks, et otsus tollilao tegevuse peatamiseks ei olnud mõõdukas. Ringkonnakohus seda otsust ei muutnud. Sellega on tehtud ka kindlaks, et toll poleks pidanud tollilao tegevust peatama. Ringkonnakohus oli asunud seisukohale, et põhjusliku seose puudumise õigusvastase haldusakti ja kahju tekkimise vahel tingis asjaolu, et tasumata oli
  102. oktoobri
  103. a ettekirjutusega kindlaksmääratud maksuvõlg 1 387 435 kr. AS Toval (pankrotis) arvates ei ole kõnealune maksuvõlg vaidluses asjassepuutuv, kuna maksuvõlg ei olnud Tallinna Tolliinspektuuri
  104. veebruari
  105. a otsuse aluseks. Tolliamet oli väitnud oma teesides ringkonnakohtule, et kõnealune otsus ei olnud tollilao tegevuse peatamise aluseks. AS Toval (pankrotis) leiab, et Tallinna Tolliinspektuuri
  106. veebruari
  107. a otsuse nr 5/639 puudumisel ei oleks esinenud takistust tollilao pidamise teenuse osutamisel ja järelikult ei oleks jäänud saamata tulu. Seega on olemas põhjuslik seos õigusvastase haldusakti ja kahju tekkimise vahel.
  108. Tolli- ja Maksuamet leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohtu otsus on õiguspärane ja palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  109. Kassatsioonkaebuse lahendamiseks tuleb vastata küsimustele, kas on võimalik tuvastada põhjuslikku seost kaalutlusõiguse alusel antava haldusakti ja kahjuliku tagajärje vahel (I) ning kas haldusakti puudulik põhjendus võib olla kahju hüvitamisest keeldumise aluseks (II).
  110. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud õigesti, et enne
  111. jaanuari 2002 tekkinud kahju hüvitamise otsustamisel tuleb lähtuda TsK §-dest 448-
  112. TsK § 222 lõike 2 kohaselt käsitletakse varalise kahjuna ka saamata jäänud tulu. Kahju hüvitamise eelduseks on halduse tegevuse õigusvastasus, kahju tekkimine ning põhjuslik seos halduse tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Tallinna Tolliinspektuuri
  113. veebruari
  114. a otsuse nr 5/639 õigusvastasus on tehtud kindlaks Tallinna Halduskohtu
  115. juuli
  116. a otsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  117. novembri
  118. a otsusega. AS Toval (pankrotis) kahju suurus on tõendatud Rimess MRI OÜ vannutatud audiitori
  119. novembri
  120. a arvamuse (hk tl-d 27-27) ning
  121. juuli
  122. a selgitusega (rkk tl 26). Nendes küsimustes kassatsioonimenetluses vaidlust ei ole. I
  123. Riigikohtu halduskolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et AS Toval (pankrotis) saamata jäänud tulu võib olla põhjuslikus seoses haldusaktist tuleneva tegevuskeeluga. Ebaõigeks peab Riigikohtu halduskolleegium Tallinna Ringkonnakohtu seisukohta, et "diskretsiooni korral ei ole võimalik teha kindlaks põhjuslikku seost tegevuse ja õiguste rikkumise vahel, välja arvatud juhul, kui halduse kaalutlusõigus on kahanenud selliselt, et hilisemal otsustuse kontrollimisel on võimalik võtta kindel seisukoht halduse ainsa õiguspärase tegutsemisvõimaluse osas".
  124. Riigikohtu halduskolleegiumi
  125. aprilli
  126. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-14-02 leiti, et "kahju hüvitamiseks on tarvis tuvastada põhjuslik seos õigusvastase haldusakti ja tekitatud kahju vahel. See aga ei välista kahju tekitanud haldusakti õigusvastasuse eelnevat tuvastamist. Sellisel juhul peab kohus hilisemas vaidluses kahju hüvitamise üle hindama, kas õiguste rikkumine tõi kaasa kahju tekkimise." Haldusasja andmete põhjal võib järeldada, et kui Tallinna Tolliinspektuuri
  127. veebruari
  128. a otsust nr 5/639 ei oleks antud, siis oleks AS Toval (pankrotis) saanud tulu. Haldusakti põhjendamise kohustuse rikkumine ei ole iseenesest üldjuhul põhjuslikus seoses kahjuga.
  129. Rahandusministri
  130. augusti
  131. a määruse nr 63 "Tollilao asutamise, tegutsemise ning lõpetamise tingimuste ja korra kinnitamine" punkti 33 kohaselt oli Tallinna Tolliinspektuuril tegevuslubade peatamisel kaalutlusõigus. Kaalutlusõigust on täitevvõimul vaja selleks, et tagada mõõdukuse põhimõtte rakendamine (Riigikohtu halduskolleegiumi
  132. märtsi
  133. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-10-03). Kaalutlusvolitus mitte üksnes ei õigusta, vaid ka kohustab haldusorganit haldusakti andmist kaaluma (Riigikohtu halduskolleegiumi
  134. novembri
  135. a otsused haldusasjades nr 3-3-1-49-02 ja nr 3-3-1-52-02). Haldusorgan on kaalutlusõiguse raames kohustatud otsustama eesmärgipäraselt ja mõõdukalt. Seetõttu on haldusorgan kohustatud veenma adressaate, teisi menetlusosalisi ja kohut kaalutlusõiguse alusel tehtud otsustuse õigsuses.
  136. Rahandusministri
  137. augusti
  138. a määrusega nr 63 kinnitatud "Tollilao asutamise, tegutsemise ja lõpetamise tingimused ja kord" punkti 33 eesmärk on kaitsta kliente ja üldsust mitteusaldusväärse tollilao pidaja eest ning tagada tollilao pidamine vastavuses kehtivate õigusaktidega. Selle normi rakendamisel tuleb silmas pidada, et avaliku tollilao pidaja täidab olemuslikult avaliku halduse ülesandeid ning peab seetõttu evima avalikkuse ja tolli silmis kõrgendatud usaldust. Kõrgendatud usalduse nõudest hoolimata peab toll otsustama tollilao tegevusloa peatamise kaalutlusõiguse raames eesmärgipäraselt ja mõõdukalt.
  139. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et ettevõtja tegevuse peatamine on mõõdukas üksnes erandlikel asjaoludel. Tegemist on äärmusliku abinõuga, mis seab ohtu ettevõtja tegevuse jätkumise. Ettevõtja tegevuse peatamisel halveneb tema majanduslik seisund, mille tõttu saavad kahjustatud ettevõtja võlausaldajate ja töötajate õiguspärased huvid. Haldusasja materjalidest nähtub, et Tallinna Tolliinspektuuri tegevuse eesmärgiks oli tollivõla sissenõudmine. Äriühingu majandustegevuse peatamisel üldjuhul halvenevad tema võimalused tasuda tollivõlg. Ka seetõttu ei olnud AS Toval tegevuse peatamine eesmärgipärane ega mõõdukas.
  140. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga tekitatud kahju on võimalik hüvitada, kui kaalutlusviga on viinud õigusvastase haldusakti andmisele. Eeskätt haldusorgan peab tõendama, et ka kaalutlusvea puudumise korral oleksid isiku jaoks kaasnenud sama koormavad tagajärjed. II
  141. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et "TTI 200.02.2000 otsusest nr 5/639 ei nähtu, milliste kaalutluste alusel peatati AS Toval tolliterminali ja avaliku tollilao tegevus. Viidatud haldusakt ei vasta vorminõuetele, kuna on faktiliselt ja õiguslikult motiveerimata ning see võis mõjutada asja otsustamist. Tagantjärgi ei ole aga võimalik otsustada, kuidas TTI käituma pidi. AS Toval kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna ei ole võimalik kindlaks teha põhjuslikku seost TTI õigusvastase haldusakti ja AS Toval (pankrotis) õiguste rikkumise vahel." Riigikohtu halduskolleegiumi
  142. novembri
  143. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-62-02 ja
  144. oktoobri
  145. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-42-02 leiti, et kohus peab kontrollima kaalutlusõiguse kasutamise õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Mida ulatuslikum on kaalutlusõigusega määratud otsustusruum ning keerukam õiguslik ja faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema haldusakti põhjendus. Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud mõistlikult. Seejuures võib haldusorgan halduskohtumenetluse käigus anda täiendavalt selgitusi ja esitada tõendeid haldusakti põhjenduste kohta. Riigikohtu halduskolleegium rõhutab oma varasemat seisukohta, et haldusakti põhjendus ei pea ilmtingimata sisalduma ainult haldusaktis. Põhjendused võivad olla esitatud ka adressaadi ja haldusorgani kirjavahetuses jt isikule kättesaadavates dokumentides (Riigikohtu halduskolleegiumi
  146. oktoobri
  147. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-54-03).
  148. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et põhjendamiskohustust rikkunud tolliinspektuur peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks eeskätt ise tõendama, et AS Toval (pankrotis) kahju oleks tekkinud ka siis, kui põhjendamiskohustust ei oleks rikutud. Kui haldusorgan ei ole seda tõendanud või seda ei ole tagantjärgi võimalik kindlaks teha, ei anna pelgalt oletus kahju tekkimise võimalikkuse kohta alust kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmiseks. III
  149. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  150. mai
  151. a otsus tuleb tühistada ning jätta jõusse Tallinna Halduskohtu
  152. juuni
  153. a otsus käesoleva otsuse motiividel. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu Tallinna Halduskohtu seisukohaga, et tegevusloa tähtaja möödumine iseenesest välistaks põhjusliku seose tulu saamata jäämisega tegevusloa tähtaja möödumisele järgneval perioodil. Aluse oletada, et AS Toval (pankrotis) suhtes ei olnud uue tegevusloa väljastamine tõenäoline, andsid Tallinna Halduskohtu kogutud tõendid AS Toval (pankrotis) varasema tegevuse kohta. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et Tallinna Halduskohtu otsuses on arvutatud õigesti AS-le Toval (pankrotis) tekkinud kahju alates tegevusloa õigusvastasest peatamisest
  154. veebruaril 2000 kuni tegevusloa lõppemiseni
  155. juunil 2000, kokku 4 kuu osas summas 443 768 kr. Tõnu Anton, Julia Laffranque, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.