Obsah (5)

§ 28§ 27§ 25§ 39§ 45

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-2-05 10. märts 2005 Eesistuja Tõnu

) § 27 lg 2 alusel täiendavale eksamile ning

§ 28lg 1 p 3 alusel peatati tema kutsetegevus kuni eksamitulemuste selgumiseni.

Vastavalt otsusele tuli A. Savkol eksam sooritada

1. aastal. Audiitorkogu juhatuse otsuses märgiti, et audiitori kutsetegevuse kontrollimisel tuvastati vajakajäämisi auditi dokumenteerimisel ja järeldusotsustes ning puudusi kassainventuuris osalemise ja arvete laekumise tõenäosuse hindamise osas. Audiitorite kutsekomisjon otsustas
2. märtsi
3. a protokollilise otsuse p-ga 1.3 kooskõlastada eelnimetatud Audiitorkogu juhatuse otsuse. Komisjon leidis, et puudused audiitori kutsetöös on piisavalt kaalukad, tekitades kahtlusi kutseoskustes ja teadmistes ning täiendavale eksamile suunamine on põhjendatud.
4. Kaebuses halduskohtule palus A. Savko tühistada Audiitorkogu juhatuse otsus ja Audiitorite kutsekomisjoni otsus teda puudutavas osas. Kaebaja leidis, et

§ 28lg 1 p 3 on vastuolus Põhiseadusest tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega.

Selle sätte kohaldamisel ei ole audiitoril võimalik oma kutsetegevust jätkata määramata aja jooksul. Audiitorkogu juhatus ei ole põhjendanud meetme valikut, kuigi Audiitortegevuse seadus võimaldab kohaldada ka isiku õigusi vähem piiravaid meetmeid. Kutsekomisjon on rikkunud isiku õigust olla ära kuualatud ja esitada oma seisukohti.

1. Tallinna Halduskohtu
2. novembri
3. a otsusega haldusasjas nr 3-1063/03 rahuldati kaebus ja tühistati vaidlustatud otsused kaebajat puudutavas osas. Halduskohus leidis, et Audiitorkogu juhatus pole motiveerinud, miks otsustati just eksamile saatmise ja kutsetegevuse peatamise, mitte aga distsiplinaarvastutuse kohaldamise kasuks. Motiveerimise kohustust tuleb järgida hoolikalt just seetõttu, et kutsetegevuse peatamine võib venida ebamõistlikult pikaks, kuna eksamit korraldatakse vaid kord aastas. Seadus ei võimalda eksami toimumist mõistliku aja jooksul. See võib oluliselt mõjutada audiitori majanduslikku seisundit, kui audiitortegevus on tema ainus sissetulekuallikas. Audiitorkogu juhatuse otsuse motivatsioonist ei tulene, miks peeti audiitorit kutseomadusi minetanuks. Asjas pole ka tuvastatud, et rikkumised oleksid olnud sellised, et tegevuse jätkamisel võiks audiitor kahjustada isikute huve ja õigusi, ning viide Auditeerimiseeskirja § 43 rikkumisele on üldsõnaline. Menetluse käigus ei ole rikutud isiku õigust olla ära kuulatud. Kaebuse esitaja viibis Audiitorkogu juhatuse istungil ning tähtsust ei oma, et ta ei võtnud osa kutsekomisjoni istungist. Liiatigi puudub kutsekomisjonil seadusest tulenevalt kaalutlusõigus kutsetegevuse peatamata jätmise otsustamiseks isegi siis, kui komisjon jõuaks järeldusele, et sellise abinõu rakendamine on ebamõistlik. Halduskohus mõistis kaebaja kasuks välja ka kohtukulud Audiitorkogu juhatuselt (19 431 krooni) ja Audiitorite kutsekomisjonilt (9715 krooni), põhjendades kohtukulude jaotust vastustajate vahel vajadusega lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest.
4. Audiitorkogu juhatuse apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja jätta kaebus rahuldamata. Apellandi arvates kohaldas halduskohus ebaõigesti

§ 27

lg-t 2 ja § 28 lg 1 p 3, hindas vääralt tõendeid ning käsitles ebaõigesti audiitortegevuse mõistet ja audiitori kutsele esitatavad nõudeid.

1. Audiitorite kutsekomisjoni apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada kohtukulude jagamist puudutavas osas. Apellant leidis, et kutsekomisjoni otsuse tühistamise tingis selle aluseks olnud Audiitorkogu juhatuse otsuse tühistamine. Audiitorite kutsekomisjoni tegevuse on kohus tunnistanud õiguspäraseks. Kohtukulud tuleb välja mõista sellelt haldusorganilt, kelle tegevus tingis kohtusse pöördumise.
2. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
3. novembri
4. a otsusega rahuldati apellatsioonkaebused, tühistati halduskohtu otsus ja jäeti ajas tehtud uue otsusega rahuldamata A. Savko kaebus. Kohus mõistis temalt vastustajate kasuks välja ka õigusabikulud ja riigilõivu. Ringkonnakohus leidis:
5. Audiitorkogu juhatuse otsus vaidlustatud osas on piisavalt motiveeritud, vastab vorminõuetele ja on materiaalselt õiguspärane. Audiitorkogu juhatus on pädev sisustama mõistet "kutseomaduste minetamine". 2.

§ 28

lg 1 p 3 kohaldamisel ei ole ega peagi olema Audiitorkogu juhatusel diskretsiooniruumi, sest seda sätet kohaldatakse olukorras, kus Audiitorkogu juhatusel on juba tekkinud piisav kahtlus, et audiitor on oma kutseomadused minetanud.

1. Kutsetegevuse peatamise eesmärgiks on audiitortegevuse usaldusväärsuse tagamine. Valitud meede on eesmärgipärane, sest distsiplinaarkaristus ei kõrvaldaks puudusi audiitori teadmistes ja oskustes.
2. Kuna õigus olla ära kuulatud tagati juba Audiitorkogu juhatuse istungil, ei olnud isiku kutsumata jätmine kutsekomisjoni istungile menetlusviga. Osa kutsekomisjoni liikmeid osales ka Audiitorkogu juhatuse istungil ja kutsekomisjonil oli piisavalt informatsiooni kooskõlastuse andmiseks.
3. Audiitorite kutsekomisjoni otsus vaidlustatud osas ei ole õigusvastane.
4. Paljasõnalised on väited otsustajate erapoolikuse kohta, menetluse käigus ei ole esitatud ühtki taandust.
5. Kuna ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab A. Savko kaebuse rahuldamata, ei analüüsita Audiitorite kutsekomisjoni apellatsioonkaebuse väiteid, mis puudutavad kohtukulude väljamõistmist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
6. A. Savko kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse halduskohtu otsus ning välja mõista kohtukulud vastavalt ringkonnakohtus esitatud kuludokumentidele. Kassaator leiab:
7. Ringkonnakohus on eiranud Riigikohtu senist praktikat, mille kohaselt ulatuslikku diskretsiooni võimaldavate otsustuste puhul peab motiveerimisnõuet eriti hoolikalt järgima. Motivatsioon peab veenma valitud meetme õigsuses.
8. Audiitorkogu juhatus oleks pidanud põhjendama meetme valikut, näidates otsuses, miks ei olnud võimalik valida distsiplinaarmeedet, mis oleks olnud isikule vähem koormav.
9. Ringkonnakohus ei ole hinnanud valitud meetme proportsionaalsust. Juhatuse esindaja tunnistas ringkonnakohtu istungil, et enne vahetu kontrolli läbiviimist ei üritatud audiitoriga puudustest rääkida, ja möönis, et puudustest rääkimine võinuks olla tulemuslik. 4.

§ 28

lg 1 p 3 on vastuolus Põhiseadusega, kuna sätestab kutsetegevuse peatamise ilma kaalumisvõimaluseta ning audiitorile, kelle kutsetegevus peatatakse, ei anta võimalust sooritada eksamit mõistliku aja jooksul. Ka kutsetegevuse peatamise ajal laieneb audiitorile

§-st 39 tulenev tegevuspiirang, mistõttu kutsetegevuse peatamise ajal on piiratud audiitori võimalused sissetuleku saamisel.

1. Kuna samad isikud on osalenud erinevates menetlusetappides – kontrollimine, kutsetegevuse peatamise otsustamine ja kooskõlastamine – ei näi haldusmenetlus õiglane ega erapooletu.
2. Ringkonnakohus on vääralt käsitlenud kutsekomisjoni rolli. Kooskõlastamine üksnes formaalse toiminguna ei teeni oma eesmärki. Kutsekomisjonis on esindatud Audiitorkogu juhatus, kellel on võimalik oma seisukohta kaitsta, kuid see võimalus puudub audiitoril, kelle suhtes otsustus tehakse.
3. Audiitorkogu juhatus on märkinud, et järeldusotsuste korrektne vormistamine on ulatuslikum probleem ja vajalik oleks vastav koolitus. Toimikute hindamisel on aluseks võetud Rahvusvaheline auditeerimisstandard, mille eestikeelne versioon väljastati audiitoritele alles
4. aprillil
6. Audiitorkogu juhatus leiab kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohtu otsus on õige ja põhjendatud. Kohus on õigesti kohaldanud

§ 27lg-t 2.

Põhjendamatud on haldusmenetluse normide rikkumist ja kutsekomisjoni rolli puudutavad väited.

1. Audiitorite kutsekomisjoni kirjalikus vastuses leitakse, et halduskohus hindas kutsekomisjoni tegevust õiguspäraseks ja selles osas otsust vaidlustatud ei ole, mistõttu pole kassatsiooniastmes enam võimalik kutsekomisjoni otsust puudutavaid väiteid käsitleda. Seadusest ei tulene Audiitorite kutsekomisjonile Audiitorkogu juhatuse otsuse kooskõlastamisel kaalutlusruumi ega pädevust hinnata audiitori täiendavale eksamile suunamise põhjendatust. Kutsekomisjon ei ole rikkunud isiku õigust olla ära kuulatud, isikul oli võimalus esitada oma väited juba kontrollimise käigus ning Audiitorkogu juhatusele nii kirjalikult kui ka istungil suuliselt. Paljasõnalised ja tõendamata on väited menetluse erapoolikuse kohta. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. A. Savko on vaidlustanud Audiitorkogu juhatuse otsuse, millega ta suunati täiendavale eksamile, ning Audiitorite kutsekomisjoni otsuse, millega kooskõlastati Audiitorkogu juhatuse otsus. Käesoleva vaidluse lahendamisel käsitleb kolleegium audiitori täiendava eksami korraldamist mõistliku aja jooksul (I), kaalumise võimalikkust Audiitortegevuse seaduse (

) § 27 lg 2 ja 28 lg 1 p 3 kohaldamisel (II), Audiitorkogu juhatuse kaalutlusotsustuse õiguspärasust (III) ja Audiitorite kutsekomisjoni tegevust Audiitorkogu juhatuse otsuse kooskõlastamisel (IV) ning lahendab kohtukulude väljamõistmise küsimuse (V). I 11.

§ 27

lg 2 sätestab, et kui audiitori tegevusest või tegevusetusest nähtub, et ta on minetanud audiitori tööks vajalikud kutseomadused, suunab audiitorkogu juhatus audiitori oma otsusega täiendavale eksamile.

§ 28lg 1 p 3 kohaselt peatatakse sellise otsustuse tegemisel audiitori kutsetegevus.

12. Vastavalt

§ 28

lg-le 3 taastatakse täiendavale eksamile saadetud audiitori kutsetegevus Audiitorkogu juhatuse otsusega kutsekomisjoni protokolli alusel.

§ 27

lg 2 kohaselt määratakse juhatuse otsusega audiitorile tähtaeg täiendava eksami sooritamiseks.

§ 25

lg 5 kohaselt korraldatakse eksam vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem, kui kord aastas. Kassaator on tõstatanud ka küsimuse

§ 28

lg 1 p 3 põhiseadusevastasusest põhjendusega, et seadus võimaldab kutsetegevuse peatamise pikaks ja määratlemata perioodiks. Seejuures kaotab audiitor võimaluse saada oma kutsetegevusest sissetulekut.

§ 39

lg-st 1 tuleneb audiitori tegevuspiirang, mis ahendab ka audiitori sissetuleku saamise muid võimalusi ajal, mil tema kutsetegevus on peatatud.

1. Käesoleval juhul vaidlustatud Audiitorkogu juhatuse
2. märtsi
3. a otsuses märgiti, et A. Savkol tuleb eksam sooritada
4. aastal. Eksami toimumise aja ja koha ning dokumentide esitamise tähtaja määrab vastavalt

§ 25lg-le 5 Audiitorite kutsekomisjon.

Rahandusministri

1. jaanuari
2. a määrusega nr 10 kinnitatud Audiitorite kutsekomisjoni töökorra § 31 kohaselt teeb kutsekomisjoni esimees hiljemalt kolm nädalat enne kirjaliku eksami toimumist eksamile lubatud taotlejale kirjalikult teatavaks kirjaliku eksami aja ja koha ning eksami läbiviimise protseduuri. Audiitortegevuse seadusest ega Töökorrast ei tulene, kui pikaks võib kujuneda ajavahemik

§ 27lg 2 alusel eksamile suunamise ning eksami toimumise vahel.

1. Audiitorkogu juhatuse ja Audiitorite kutsekomisjoni otsuste tegemise järgselt pöördus A. Savko
2. aprillil 2003 teabenõudega (halduskohtu tl 14) Audiitorite kutsekomisjoni poole, paludes teatada eksami toimumise kuupäev. Kutsekomisjoni
3. aprilli
4. a vastuses (tl 13) teatati, et eksam toimub
5. a viimases kvartalis ja eksami toimumise kuupäev määratakse septembris toimuval kutsekomisjoni istungil. Kõnealusest vastusest ei tulenenud üheselt, kui pikaks kujuneb kutsetegevuse peatumise periood. Ilmselge on aga, et kuuekuune või veelgi pikem periood eksamile saatmise ja eksami toimumise vahel on ebamõistlikult pikk olukorras, kus kogu selle aja jooksul on välistatud isiku võimalus saada sissetulekut oma kutsetegevusest. Kolleegium nõustub halduskohtu seisukohaga, et kehtiv regulatsioon ei taga eksami toimumist mõistliku aja jooksul. Samas pole Audiitorite kutsekomisjonil ka õiguslikke takistusi, et otsustada eksami toimumine mõistliku aja jooksul ja korraldada eksamit vajadusel sagedamini kui kord aastas. Eksam ei tohiks toimuda ka ebamõistlikult lühikese aja jooksul pärast eksamile saatmise ja kutsetegevuse peatamise otsustamist, kuna arvestades eksami eduka sooritamise olulisust kutsetegevuse edasise jätkamise seisukohalt, peab jääma aega eksamiks valmistumiseks, hoolimata sellest, et eksamile suunatakse igapäevaselt praktiseerinud audiitor. II
6. Ringkonnakohus on leidnud, et tulenevalt

§ 27

lg 2 sõnastusest ja mõttest tuleb audiitor igal juhul suunata eksamile, kui juhatus on tema töö kontrollimise käigus tuvastatud asjaolude hindamisel jõudnud järeldusele, et audiitor on kutseomadused minetanud. Riigikohtu halduskolleegium nõustub selle järeldusega. Audiitorkogu juhatuse pädevuses on otsustada, kas audiitor on oma kutseomadused minetanud ja sellest tulenevalt

§ 27lg 2 kohaldamise üle.

Samuti on Audiitorkogu juhatuse pädevuses

§ 45

lg-st 1 tulenevalt otsustada audiitori suhtes distsiplinaarvastutuse kohaldamise küsimus ja valida kohane karistus

§ 45lg-s 2 loetletute hulgast.

Kuigi

§ 27

lg 2 sõnastusest ei tulene Audiitorkogu juhatusele valikuvõimalusi täiendavale eksamile saatmise osas, tuleb seda sätet mõista pigem normina, mis annab Audiitorkogu juhatusele pädevuse audiitori täiendavale eksamile saatmiseks. Kaalumine, kas audiitori kutsetegevuses ilmnenud vajakajäämised väärivad distsiplinaarvastutusele võtmist või mitte, või on hoopis tegemist kutseomaduste minetamisega, mille korral kohaldada täiendavale eksamile saatmist, toimub enne, kui Audiitorkogu juhatus teeb

§ 27lg 2 alusel otsustuse.

Käesoleva vaidluse puhul eelnes selle sätte kohaldamisele kaalumine, kas kontrollimise tulemusena ilmnenud minetuste puhul on sobivam kohaldada audiitori suhtes distsiplinaarvastutust või täiendavale eksamile saatmist koos kutsetegevuse peatamisega. Asjas pole vaidlust selle üle, et Audiitorkogu juhatuses toimus meetme valiku üle arutelu, mille tulemusena Audiitorkogu juhatus otsustas audiitori saata täiendavale eksamile. 16. Õige on kassaatori väide, et

§ 28

lg 1 p 3 ei sätesta kaalumisvõimalust kutsetegevuse peatamise või peatamata jätmise otsustamiseks juhul, kui audiitor on otsustatud saata täiendavale eksamile. Audiitorkogu juhatuse otsusega täiendavale eksamile saatmine on üks

§ 28

lg-s 1 loetletud kutsetegevuse peatamise alustest.

§ 28

lg 1 p 3 kohaldatakse koosmõjus

§ 27lg-ga 2.

Nagu märgitud käesoleva otsuse punktis 15, kaalub Audiitorkogu juhatus audiitori suhtes kohaldatava meetme valikut staadiumis, mis eelneb

§ 27lg 2 kohaldamisele.

III

1. Kassaator seab kahtluse alla tema suhtes kohaldatud meetme proportsionaalsuse ning leiab, et Audiitorkogu juhatus pole põhjendanud, miks avastatud rikkumiste puhul oli kohane just eksamile saatmine koos kutsetegevuse peatamisega. Samuti leiab kassaator, et ringkonnakohus jättis tema kaebuse rahuldamata ilma kohaldatud meetme proportsionaalsust kontrollimata. Ringkonnakohus leidis, et kutsetegevuse peatamise eesmärgiks on audiitortegevuse usaldusväärsuse tagamine ning valitud meede on kooskõlas selle eesmärgiga. Distsiplinaarkaristus niisugust eesmärki ringkonnakohtu arvates ei teeniks, sest ei kõrvaldaks puudusi audiitori teadmistes ja oskustes.
2. Nagu käesoleva otsuse punktis 15 juba märgitud, tuleneb Audiitortegevuse seadusest võimalus audiitori suhtes kohaldada erineva rangusega distsiplinaarkaristusi ning täiendavale eksamile saatmist, mis ei ole distsiplinaarkaristus, kuid mille mõju suurendab sellega kaasnev kutsetegevuse peatamine. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et Audiitorkogu juhatus on pädev sisustama mõistet "kutseomaduste minetamine" ja otsustama seaduses sätestatud meetme kasutamise. Audiitori suhtes kohaldatava meetme valik on audiitorkogu juhatuse diskretsiooniline otsustus ja haldusorgan on kohustatud oma valikut põhjendama, esitades otsuses ka vastavad kaalutlused. Eriti hoolikalt tulnuks Audiitorkogu juhatusel motiveerimiskohustusse suhtuda audiitori täiendavale eksamile saatmise korral, kuna tegemist on range meetmega, millega kaasneb ka kutsetegevuse peatamine, mis kehtiva õigusliku regulatsiooni ja halduspraktika kohaselt võib toimuda pikemaks ning ajaliselt kindlaks määramata perioodiks.
3. Audiitorkogu juhatus leidis
4. märtsi
5. a otsuses, et "audiitor Anne Savko poolt väljastatud järeldusotsused on ebasobiva sõnastusega ja samas ka sisult eksitavad, mis väljendub käskude ja korralduste jagamises järeldusotsustes (näiteks "moodustada reservkapital", "vähendada puhkusereservi", "tasuda riigimaksud eelisjärjekorras" jne) ning liigse informatsiooni esitamises järeldusotsustes (loetlemist mittevajavad kasumiaruande ja bilansi kirjed). Eelpoolmainitu viitab Auditeerimiseeskirja § 11 lg 3, § 41 ja § 43 nõuete rikkumisele. Juhatus ei saa aktsepteerida ka audiitori töömeetodeid ostjate laekumata arvete laekumise tõenäosuse hindamise osas, mis ei lähtu heast raamatupidamistavast. Juhatuse liikmetel on tõsiseid kahtlusi audiitori kutseomaduste vajalikul tasemel säilitamises". Halduskohus tühistas Audiitorkogu juhatuse otsuse eelkõige ebapiisava motiveerituse tõttu, leides, et motivatsioonist ei tulene, miks peeti audiitorit kutseomadusi minetanuks ning et asjas pole tuvastatud, et rikkumised oleksid olnud sellised, et tegevuse jätkamisel võiks audiitor kahjustada isikute huve ja õigusi. Halduskohus pidas ka üldsõnaliseks motivatsioonis toodud viidet Auditeerimiseeskirja § 43 rikkumisele. Ringkonnakohtu arvates on Audiitorkogu otsus vaidlustatud osas piisavalt motiveeritud, vastab vorminõuetele ja on materiaalselt õiguspärane.
6. Riigikohtu halduskolleegium nõustub Audiitorkogu juhatuse otsuse ebapiisava motiveerituse osas halduskohtu seisukohaga. Vaidlustatud otsuses on esitatud küll nii õiguslik kui ka sisuline põhjendus, kuid ebapiisavaks tuleb pidada range meetme valiku põhjendamist. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui selline rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Motiveerimise nõude rikkumine ei pruugi olla pelgalt vormiviga. Haldusakti motivatsioonist peab ühest küljest selguma selle adressaadile, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult ja põhjendatult. Teisalt peab piisav motivatsioon võimaldama teostada efektiivset kohtulikku kontrolli kaalutlusotsustuse seaduslikkuse ja põhjendatuse ning diskretsioonireeglite järgimise üle. Kolleegiumi hinnangul ei tulene Audiitorkogu juhatuse vaidlustatud otsusest üheselt, et tegemist on sedavõrd tõsiste rikkumistega, mis võimaldaksid väita, et audiitor on kutseomadused minetanud, ja vääriksid tagajärge, mille kohaldamise kasuks Audiitorkogu juhatus käesoleval juhul otsustas. Sellistele järeldustele ei võimalda üheselt jõuda väited järeldusotsuse ebasobivast sõnastusest, korralduste ja liigse informatsiooni sisaldumisest järeldusotsustes ega audiitori töömeetodite mitteaktsepteeritavusest. Rikkumiste sellisele tõsidusele, mis annaks vaieldamatult aluse kohaldada

§ 27

lg 2, ei viita ka osundused Auditeerimiseeskirja § 11 lg-le 3, §-le 41 ja §-le

1. IV
2. Ringkonnakohus on pidanud õiguspäraseks Audiitorite kutsekomisjoni otsust, millega kooskõlastati Audiitorkogu juhatuse otsus. Kassaatori arvates on kutsekomisjoni otsus vaidlustatud osas õigusvastane seetõttu, et see langetati ilma diskretsiooni teostamata ning rikkudes isiku õigust olla ära kuulatud. Nõustuda ei saa halduskohtu ja vastustaja lähenemisega, et seadusest ei tulene kutsekomisjonile Audiitorkogu juhatuse otsuse kooskõlastamisel kaalutlusruumi ega pädevust hinnata audiitori täiendavale eksamile suunamise põhjendatust.

§ 28

lg-t 1, mis sätestab, et audiitori kutsetegevus peatatakse kutsekomisjoni kooskõlastatud Audiitorkogu juhatuse otsusega, ei saa mõista selliselt, et kutsekomisjon peaks igal juhul kooskõlastama kõik Audiitorkogu juhatuse otsused, mis talle kooskõlastamiseks esitatakse. See säte paneb Audiitorkogu juhatusele kohustuse esitada otsused kooskõlastamiseks ja annab kutsekomisjonile kooskõlastamise pädevuse, kuid ei vabasta kutsekomisjoni iseseisva kaalumise kohustusest. Ka

1. juuni
2. a otsuses haldusasjas nr 3-3-138-03 (RT III 2003, 22, 213) on kolleegium rõhutanud, et kooskõlastuse andmine haldusmenetluses ei saa olla pelgalt konstateering. Kooskõlastuse õiguspärasuse tagamiseks peab kooskõlastav organ kohaldama uurimispõhimõtet ja andma menetlusosalisele võimaluse selgituste ja vastuväidete esitamiseks.
3. Käesolevas asjas on ringkonnakohus leidnud, et kutsekomisjoni käsutuses oli otsustamiseks piisavalt informatsiooni, sh kaebuse esitaja poolt eelnevas menetluses esitatud seisukohad, ning isiku kutsekomisjoni istungile kutsumata jätmine ei kujutanud endast menetlusviga. Asjas on tõendatud, et audiitorile anti võimalus esitada oma kirjalikud seisukohad enne Audiitorkogu juhatuse istungit ning osaleda ja anda selgitusi ka juhatuse istungil. Istungile kutsutud audiitori väited on protokollitud. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et nii Audiitorkogu juhatuse kui ka Audiitorite kutsekomisjoni läbi viidud menetluses oli piisavalt tagatud isiku õigus olla ära kuulatud ja esitada oma selgitusi ning vastuväiteid.
4. Kolleegium nõustub halduskohtu seisukohaga, et Audiitorite kutsekomisjoni otsus vaidlustatud osas, s.o osas, millega kooskõlastati Audiitorkogu juhatuse õigusvastane otsus A. Savko täiendavale eksamile saatmiseks, on õigusvastane ja tuleb tühistada. V
5. Eeltoodud põhjendustel tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada. Riigikohus muudab HKMS § 93 lg-st 6 tulenevalt halduskohtu otsust kohtukulude väljamõistmist puudutavas osas ning jätab muus osas halduskohtu otsuse jõusse käesolevas otsuses esitatud motiividel.
6. Halduskohtu otsusega on peetud tõendatuks ja põhjendatuks 29 146 krooni suuruse õigusabikulu kandmine. Halduskohus mõistis A. Savko kasuks välja õigusabikulu Audiitorkogu juhatuselt (19 431 krooni) ja Audiitorite kutsekomisjonilt (9715 krooni). Õigusabikulu väljamõistmisel leidis halduskohus, et kohtukulude jagamisel vastustajate vahel on õiglane ja otstarbekas lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest. A. Savko tasus kaebuse esitamisel ka 20 krooni riigilõivu (halduskohtu tl 2).
7. Kassaator palub välja mõista ka kohtukulud vastavalt ringkonnakohtus esitatud kuludokumentidele. Ringkonnakohtule esitatud kohtukulude nimekirjade ja pangakonto väljavõtte kohaselt (ringkonnakohtu tl-d 28–30, 47–50 ja 73–80) tasus A. Savko õigusabi eest apellatsiooniastmes kokku 32 981 krooni.
8. Senises kohtumenetluses A. Savko kantud õigusabikulud kokku on 62 127 krooni. Riigikohtu halduskolleegium peab HKMS § 87 lg-le 2 tuginedes vajalikuks vähendada õigusabikulusid, mille väljamõistmist taotletakse. Arvestades kohtuasja mahtu ja keerukust, peab kolleegium mõistlikuks ja põhjendatuks vastustajatelt välja mõista haldus- ja ringkonnakohtus toimunud menetluses kantud õigusabikulu 30 000 krooni. Välja mõista tuleb ka halduskohtusse pöördumisel tasutud riigilõiv. Kolleegium leiab, et kuna nii Audiitorkogu juhatuse otsus kui ka Audiitorite kutsekomisjoni otsus on vaidlustatud osas õigusvastased ja tühistatakse, tuleb kohtukulud välja mõista mõlemalt vastustajalt võrdsetes osades. Seega tuleb A. Savko kasuks välja mõista Audiitorkogu juhatuselt õigusabikulu 15 000 krooni ja riigilõiv 10 krooni ning Audiitorite kutsekomisjonilt õigusabikulu 15 000 krooni ja riigilõiv 10 krooni. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann