Obsah (6)

§ 312§ 331§ 335§ 342§ 339§ 361

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-8-05 Otsuse kuupäev 14. märts 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher Kohtuasi S.K. jt süüdistusasi KrK

§ 312p 2 sätteid.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna prokurör Marina Zagorets leiab kassatsioonivastuses, et kassatsioon on põhjendamatu ja Viru Ringkonnakohtu
2. novembri
3. a kohtuotsuse tühistamiseks ei ole alust. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8.

§ 331sätestab kriminaalasja apellatsiooni korras arutamise korra ja piirid.

Sama paragrahvi esimese lõike kohaselt peab ringkonnakohus kriminaalasja apellatsiooni korras arutamisel juhinduma Kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki (kohtumenetlus maa- ja linnakohtus) sätetest arvestades
2. peatüki
3. jaos sätestatud eranditega. Reeglina arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires, kuid

§ 331

lg-s 3 on toodud ka erandid, millal ringkonnakohtul on õigus apellatsioonimenetluse piire võrreldes apellatsioonis taotletuga laiendada.

§ 335

lg 1 kohaselt peab ringkonnakohus kohtulikul uurimisel järgima sama seadustiku §-de 286-298 sätteid, mis reguleerivad kohtuliku uurimise läbiviimist maa- ja linnakohtus. Seega toimub apellatsioonimenetluses kriminaalasja sisuline arutamine, kusjuures ringkonnakohtul on õigus tuvastada faktilisi asjaolusid ja hinnata tõendeid samasuguses ulatuses nagu esimese astme kohtul (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-6-02 - RT III, 2002, 7, 69; nr 3-1-1-134-03 - RT III 2003, 36, 374 ja nr 3-1-1-90-04 - RT III 2004, 27, 294). 9. Kooskõlas

§ 342

lg-ga 1 peab ringkonnakohus otsuse tegemisel juhinduma sama seadustiku §dest 305-314, arvestades § 342 lg-s 3 sätestatud erisusi.

§ 342

lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt võib ringkonnakohus jätta esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vajaduse korral lisada omad põhjendused või siis esitada oma otsuses üksnes sissejuhatuse ja resolutiivosa, näidates ära menetlusõigusliku aluse. Kuid nimetatud lahendi võib ringkonnakohus teha üksnes siis, kui ta jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata või sisuliselt muutmata, tehes sellesse täpsustusi. Eeltoodud erand kehtib üksnes nende asjaolude ja tõendite kohta, mida on esimese astme kohtus tuvastatud ja hinnatud. Esimese astme kohtu otsuse muutmata jätmine ei õigusta loobumist apellatsioonis esitatud selliste argumentide analüüsist, mida esimese astme kohtu otsuses ei ole käsitletud. Eriti on aga ringkonnakohtu motiivide esitamine vajalik juhul, kui apellatsioonis viidatakse kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele esimese astme kohtus (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-16-02 - RT III, 2002, 7, 69; nr 3-1-1-134-03 - RT III 2003, 36, 374 ja nr 3-1-1-90-04 - RT III 2004, 27, 294).

1. Viru Ringkonnakohus ei ole pidanud vajalikuks esitada ühtegi motiivi S.K. ja tema kaitsja apellatsioonides esitatud väidete kohta. Ringkonnakohus on üksnes märkinud, et kuriteod on õigesti kvalifitseeritud ning süüdistatavate süü on tõendatud. Ringkonnakohus nõustus linnakohtu otsuse motiividega ja ei pidanud vajalikuks neid korrata. Seejuures on ringkonnakohus jätnud põhjendamatult tähelepanuta süüdistatava S.K. ja tema kaitsja apellatsioonides esitatud põhistused, et linnakohus on rajanud S.K. süüditunnistamise kannatanu A.D. vastuolulistele ütlustele. Vastuolud kannatanu ütlustes on nii teda rünnanud isikute arvu kui ka S.K. kuriteopaigas viibimise osas. Kannatanu on kohtueelsel uurimisel kinnitanud, et kõik kolm kohtualust ründasid teda (I kd lk 13 pöördel, lk 72), kuid S.K.ga vastastamisel kannatanu kahtles, kas S.K. osales ründes (I kd lk 118 pöördel). Linnakohtu istungil kinnitas kannatanu, et on S.K. oma maja juures küll näinud, kuid
2. detsembril
3. a see isik tema korteris ei käinud (II kd lk 71). Neid vastuolusid kannatanu ütlustes linnakohus ei kõrvaldanud, kuid märkis kohtuotsuses, et kannatanu kinnitas kohtuistungil ja eeluurimisel kategooriliselt, et S.K. oli tema peksmise juures (III kd lk 5, linnakohtu otsuse punkt 2). Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kuna on alusetu väide, et esimese astme kohtu kohtuotsuses puuduvad igasugused põhjendused kannatanu ütluste hindamisel, siis ei ole käesoleval juhul tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 339lg 1 p 7 mõttes.

Küll aga tuleb tunnistada kohtuotsuse tegemisel aluseks võetud kannatanu ütlustes esinevate vastuolude kõrvaldamata jätmine kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks

§ 339

lg 2 mõttes, sest selle rikkumisega võis kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsuse tegemine esimese astme kohtus. Ringkonnakohtul oli kohtuistungil võimalus ja kohustus kõrvaldada esimese astme kohtu kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine lähtudes käesoleva otsuse p-des 8 ja 9 väljendatud seisukohtadest. Jättes aga esimese astme kohtu kriminaalmenetlusõiguse rikkumise kõrvaldamata ning S.K. ja tema kaitsja apellatsioonidele vastamata, rikkus ringkonnakohus S.K. kaitseõigust, mis on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 339lg 2 mõttes.

11. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 361

p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Ringkonnakohtu

1. novembri
2. a kohtuotsuse osaliselt. Ott Järvesaar, Lea Kivi, Peeter Vaher