Obsah (4)

§ 50§ 501§ 502§ 7437

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-8-05 16. märts 2005 Eesistuja Tõnu

) järgi keelatud.

§ 50

lg 1 kohaselt käsitletakse parkimisena sõiduki ettekavatsetud seismajätmist sõltumata sellest, kas see toimub lubatud kohas või mitte.

§ 501lg 1 alusel kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 30.

jaanuari

1. a määrusega nr 9 määratud tasulise parkimise ala piires on ka Estonia puiestee. I. Eichlerile kuuluv sõiduauto oli pargitud Estonia pst 6 asuva Tallinna Reaalkooli ees kõnniteel. Tulenevalt Teeseaduse § 2 lg-st 1, § 2 lg 2 p-st 1 ja § 4 lg-st 1 on kooli ees asuv kõnnitee avalikult kasutatava tänava osa. Tasulise parkimise ala oli nõuetekohaselt tähistatud. Parkimine nimetatud kõnniteel ei olnud lubatud. See aga ei tähenda, et sellisel kõnniteel võib tasuta parkida. Kuna sõiduauto parkimiseks kasutati avalikku tänavat tasulise parkimisala piires, siis oli sõiduki juht kohustatud tulenevalt linnavolikogu
2. jaanuari
3. a määruse nr 9 punktist 3 maksma parkimistasu; 2) tulenevalt Kohalike maksude seaduse (KoMS) § 141 lg-st 2,

§ 502lg-st 1 ja § 501 lg-st 3 on Tallinna Linnavalitsus linnavolikogu 30.

jaanuari

1. a määruse nr 9 punkti 10 alusel halduslepinguga andnud viivistasu määramise üle AS-le Falck Eesti õiguslikul alusel ning parkimistasu tasumise kontrolli ja ühepoolse määramise osas on eraõiguslikul juriidilisel isikul maksuhalduri õigused ja kohustused. Kuna viivistasu otsuse koostas AS Falck Eesti töötaja, siis on see otsus koostatud pädeva ametiisiku poolt; 3) õige pole väide, et viivistasu määramisega on üht maksuobjekti maksustatud topelt; 4) sõiduki parkinud isik ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust, sest viivistasu ei määrata sõiduki juhile, vaid omanikule või vastutavale kasutajale. Seepärast ei mõjuta viivistasu otsuse õiguspärasust see, kas sõiduki omanik oli parkija või parkis sõiduki registreerimistunnistusel kasutajana märgitud M. Eichler; 5) selle tuvastamine, kas vaidlusalusel kõnniteel võis parkida parkimistasu maksmata, on õigusliku hinnangu andmine. Seega ei pidanud kohus M. Eichlerit üle kuulama tunnistajana; 6) viivistasu otsus oli tehtud sõiduki omanikule, sest liiklusregistris puudub märge vastutava kasutaja olemasolu kohta. Kui kasutajat pole vastutava kasutajana kantud liiklusregistrisse, siis peab omanik tasuma sõiduki teise isiku poolt kasutamisest tulenevad maksud vastavalt seadusele. Samas tekib omanikul vastavas summas nõue sõiduki kasutaja vastu; 7) kuna vaideotsus ei riku I. Eichleri õigusi, siis piisas sellest, et halduskohus kontrollis viivistasu otsuse vaidlustamiseks esitatud väiteid; 8) alus õigusabikulude vähendamiseks puudub. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
2. I. Eicher palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus, millega tühistada viivistasu määramise otsus ja vaideotsus. Kassaator väidab järgmist: 1) parkimistasu ega viivistasu ei saa määrata keelatud kohas (käesoleval juhul kõnniteel) parkimise eest. Kohtud, AS Falck Eesti ja Tallinna Linnavalitsus pole eristanud väärteo eest karistamise ja parkimistasu kogumise erinevat õiguslikku regulatsiooni; 2) ringkonnakohtu seisukoht, et viivistasu otsuse on koostanud pädev ametiisik (AS Falck Eesti töötaja), on vastuolus Maksukorralduse seaduse § 5 lg-tega 2 ja 3 ning KoMS § 3 lg-ga 3; 3) haldusleping on tühine osas, milles see on vastuolus Maksukorralduse seaduse § 5 lg-ga 3; 4) halduslepingu sõlmimiseks puudus Tallinna Linnavolikogu nõusolek. Nõusolekuna ei saa käsitleda linnavolikogu
3. aprilli
4. a otsust nr 176, sest see otsus on tehtud enne, kui jõustus

§ 501lg 1, ja linnavolikogu 30.

jaanuari

1. a määrust nr 9, millega kehtestati parkimistasu. Viimati nimetatud määruse punkti 10.1 järgi võib linnavalitsus linnavolikogu nõusolekul anda majandusliku otstarbekuse korral halduslepingu alusel viivistasu sissenõudmise üle eraõiguslikule juriidilisele isikule; 5) haldusleping on vastuolus Halduskoostöö seaduse § 5 lg-ga 1, sest antud haldusülesande täitmine eraõigusliku isiku poolt pole majanduslikult põhjendatud; 6) kuna nii parkimistasu kui viivistasu objektiks on sõiduk, siis on viivistasu näol tegemist topeltmaksustamisega; 7) vaideotsus rikub I. Eichleri õigusi iseseisvalt, sellel puuduvad dokumendi tunnused; 8) ringkonnakohus leidis, et õigusabi suurus on põhjendatud, kuid jättis arvestamata selle vajalikkuse.
2. Tallinna Linnavalitsus palub jätta I. Eichleri kaebuse rahuldamata.
3. AS Falck Eesti palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Käesolevas asjas pole vaidlust selle üle, et I. Eichlerile kuuluv sõiduauto oli pargitud Tallinnas tasulise parkimise alal asuval kõnniteel, kus parkimine oli keelatud, samuti selle üle, et viivistasu otsus koostati seepärast, et parkimistasu oli maksmata. Vaidluse lahendamisel on otsustava tähtsusega see, kas Liiklusseaduse mõttes hõlmab tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu, ka kohti, kus parkimine on keelatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et keelatud kohas parkimise korral saab nõuda parkimistasu, viimase maksmata jätmisel aga viivistasu (vt otsuse punkti 5 alapunkt 1). Kolleegium ei nõustu selle seisukohaga alljärgnevatel kaalutlustel.
5. On õige, et parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine, sõltumata sellest, kas see toimub lubatud kohas või mitte.

§ 50

lg 1 sätestab: "Parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks."

§ 7437sätestab muuhulgas ka vastutuse sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas.

Kuid

§ 50

lg 1 pole määrava tähtsusega vastamaks käesoleva vaidluse kesksele küsimusele, kas parkimistasu ja viivistasu saab võtta parkimise eest kohas, kus parkida ei tohi. 11.

§ 50

lg 5 sätestab: "Teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik võib kehtestada tasulise parkimise. Tasulist parkimist kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil korraldatakse käesoleva seaduse §-des 501?50 3 sätestatu kohaselt." Sama seaduse § 501 lg 1 sätestab: "Kohalik omavalitsus võib oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu." Parkimistasu määra või diferentseeritud määrade kehtestamise õigus on

§ 501

lg 2 p 2 järgi kohaliku omavalitsuse volikogu pädevuses.

§ 502

lg 1 sätestab, et parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse. Kesklinna avalik tasuline parkimisala on Tallinna Linnavolikogu

1. jaanuari
2. a määruse nr 9 lisa punktide 5.1 ja 5.2 kohaselt piiritletud tänavatega Teeseaduse mõttes.
3. Sellest, et Teeseaduse §-dest 2, 4 lg 1 ja 6 ning Liiklusseaduse § 4 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on kõnnitee tänava osa ja et tasulise parkimise ala Tallinnas on piiritletud tänavatega, ei saa kolleegiumi arvates teha järeldust, et parkimistasu või viivistasu tohib kooskõlas Liiklusseaduse ja linnavolikogu nimetatud määrusega võtta ka parkimise eest selleks keelatud kohas. Tasulise parkimise ala, mille piires parkimise korral tuleb maksta parkimistasu, saab kolleegiumi arvates hõlmata vaid neid kohti, kus parkimine on lubatud. Tasulise parkimise ala kehtestamine tähendab selle ala kehtestamist, mille piires on üldjuhul lubatud parkida üksnes raha eest. Kohalik omavalitsus ei saa lubada parkimist ja nõuda selle eest raha seal, kus parkimine on Liikluseeskirja või liikluskorraldusvahendiga üldse keelatud. Keegi ei saa parkimistasu maksmisega osta õigust parkida selleks keelatud kohas. Seetõttu ei saa parkimistasu maksmata jätmise korral määrata ka viivistasu. Keelatud kohas parkimise eest on

§-ga 7437 ette nähtud rahatrahv, sõltumata sellest, kas parkimistasu on makstud või pole makstud.

1. Eeltoodu tõttu tuleb halduskohtu otsus ja ringkonnakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada I. Eichleri kaebus. Tühistada tuleb AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja
2. juuni
3. a otsus nr VTO 004695 ja Tallinna Kommunaalameti viivistasudele esitatud avalduste ja vaiete läbivaatamise ja lahendamise komisjoni
4. augusti
5. a otsus (protokoll nr 8). Kuna I. Eichleri kasstsioonkaebus rahuldatakse ja Riigikohus teeb uue otsuse, siis tuleb AS-lt Falck Eesti mõista I. Eichleri kasuks välja kohtukulud 9478 krooni (õigusabikulud halduskohtus 9450 krooni ning riigilõiv kaebuse ja apellatsioonkaebuse pealt kokku 28 krooni). Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld