3-3-1-11-05

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-11-05

1. märts 2005 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia Laffranque Jüri Kaveri kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tallinna büroo
2. novembri
3. a juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 12119 peale Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
4. jaanuari
5. a määrus haldusasjas nr 2-3/467/05 Jüri Kaveri erikaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada erikaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
6. jaanuari
7. a määrus haldusasjas nr 2-3/467/05 ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu
8. detsembri
9. a määrus haldusasjas nr 3-2623/
10. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Jüri Kaverit karistati
12. novembril 2004 Liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga.
13. novembril
14. a Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) Tallinna büroo juhataja asetäitja otsusega nr 12119 peatati J. Kaveri juhtimisõigus Liiklusseaduse § 413 lg 8 alusel 24 kuuks. Juhtimisõiguse peatamise otsuse kohaselt on J. Kaveri suhtes jõus 4 kehtivat karistust Liiklusseaduse rikkumise eest.
15. J. Kaver esitas juhtimisõiguse peatamise otsuse peale
16. detsembril 2004 kaebuse Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse direktorile, mis jäeti
17. detsembril 2004 rahuldamata.
19. detsembril 2004 esitas J. Kaver kaebuse Tallinna Halduskohtusse, milles taotles ARK Tallinna büroo
20. novembri
21. a juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 12119 tühistamist ning esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebuse motiivide kohaselt on ARK ekslikult kohaldanud J. Kaveri suhtes LS § 413 lõiget
22. Kaebaja väidetel ei ole tal nelja kehtivat liiklusalast õiguserikkumist, mille eest oleks võimalik juhtimisõiguse peatamine.
23. Tallinna Halduskohtu
24. detsembri
25. a määrusega haldusasjas nr 3-2623/2004 peatas halduskohus ARK
26. novembri
27. a otsuse nr 12119 täitmise kuni haldusasjas kohtulahendi jõustumiseni.
28. Tallinna Halduskohtu määruse peale esitatud erikaebuses taotles Eesti Riiklik Autoregistrikeskus Tallinna Halduskohtu määruse tühistamist esialgse õiguskaitse kohaldamise osas. Kaebuse põhjenduste kohaselt tähendab esialgse õiguskaitse kohaldamine ning juhtimisõiguse taastamine seda, et kohus on ei ole arvestanud sellega, et vastutustundetu juht on ohtlik avalikele huvidele ning kaaskodanike elule, tervisele ja varale. Isiku juhtimisõiguse peatamine on efektiivne vahend liiklusalaste väärtegude ärahoidmiseks, mis J. Kaveri puhul ei ole üleliigne, sest J. Kaver on liiklusalaseid õigusakte rikkunud korduvalt. Kaebaja kvalifitseerimata reservatsiooniga põhiõiguse riive ei kaalu üles neid tagajärgi, mis avalduvad teiste isikute tunduvalt olulisemate põhiõiguste rikkumiste juhtude arvu tõenäolises suurenemises. Erikaebusele esitatud vastuses leidis J. Kaver, et Tallinna Halduskohtu määrus esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta on motiveeritud ning seaduslik. J. Kaver palus jätte erikaebus rahuldamata.
29. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
30. jaanuari
31. a määrusega haldusasjas nr 23/467/05 tühistati Tallinna Halduskohtu
32. detsembri
33. a määrus. Ringkonnakohus tegi uue määruse, millega jättis J. Kaveri esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse kohaselt tulenevalt asjaolust, et kaebaja tunnistab tema karistamist LS § 7422 lg-te 2 ja 3 rikkumise eest kolmandat korda ning karistusandmed eelmiste karistuste kohta § 7422 lg-te 2 ja 3 rikkumise eest ei ole Karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud vaidlustatud otsuse peatamata jätmine vähemalt kuue kuu jooksul. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
34. Riigikohtule esitatud erikaebuses taotleb J. Kaver Tallinna Ringkonnakohtu määruse tühistamist ning Tallinna Halduskohtu määruse jõusse jätmist. Erikaebuse põhjenduste kohaselt on juhtimisõiguse peatamine karistuseks materiaalses mõttes. Juhtimisõiguse peatamise otsuse jõustumisel tuleks juhinduda sätetest, mille kohaselt karistusotsused jõustuvad pärast kaebeõiguse ärakasutamist või minetamist. J. Kaver leiab, et juhtimisõiguse peatamise karistuslikust olemusest tulenevalt on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks vajalikud väga kaalukad põhjused. Kuigi ringkonnakohus ei ole lugenud J. Kaveri kaebust ilmselt põhjendamatuks, on kohus ekslikult kaalunud kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi. J. Kaver märgib, et juhtimisõigus on vajalik tema tööülesannete täitmiseks AS Võru Vesi juhatajana. Samuti rõhutab ta, et juhtimisõiguse peatamine ei oma tõkendile iseloomulikke tunnuseid. Erikaebuses leitakse, et juhtimisõiguse peatamise otsustamisel ei ole isikule tagatud õigus olla ära kuulatud. J. Kaver peab juhtimisõiguse peatamist LS § 413 lg 8 alusel proportsionaalsusnõudeid rikkuvaks lisakaristuseks, mille õiguspärasuse üle tuleb vaielda Tallinna Halduskohtus haldusasja sisulisel läbivaatamisel.
35. ARK leiab vastuses erikaebusele, et erikaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt on J. Kaver rikkunud Liiklusseadust korduvalt ega pole teinud oma rikkumistest mingeid järeldusi ning on jätkuvalt pidevaks ohuallikaks kaaskodanike elule, tervisele ja varale. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
36. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et erikaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et käesolevas asjas on alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kuid ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et avalik huvi ja kaasliiklejate huvid kaaluvad üles kaebaja soovi omada juhtimisõigust kogu kohtumenetluse vältel.
37. Kolleegium märgib, et selles asjas ei saa esialgse õiguskaitse mittekohaldamist põhjendada ainuüksi ülekaaluka avaliku huviga. Juhtimisõiguse peatamisel on eelkõige karistuslik funktsioon. Riigikohtu halduskolleegium peab oluliseks, et ringkonnakohus on sisuliselt möönnud, et juhtimisõiguse peatamise otsus võib olla ekslik ja võib kuuluda tühistamisele. Riigikohtu halduskolleegium rõhutab, et juhtimisõiguse peatamise otsuse võimalik tühistamine tooks kaasa vajaduse teha ARK poolt J. Kaveri suhtes uus otsus. Selle otsuse sisu ei saa halduskohus ette määrata. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine looks võimaluse karistusliku meetme ekslikuks kohaldamiseks, millega kahjustatakse nii avalikke huve kui ka isiku põhiõigusi.
38. Eeltoodud asjaoludel Riigikohtu halduskolleegium tühistab Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
39. jaanuari
40. a määruse haldusasjas nr 2-3-467/05 ja jätab jõusse Tallinna Halduskohtu
41. detsembri
42. a määruse. Kautsjon tuleb tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque