3-4-1-6-05

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis 3-4-1-6-05

1. märts 2005 Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi ja Ants Kull Kohtuasi Mart Susi taotlus tunnistada kriminaalmenetluse koodeksi § 5 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 199 osaliselt põhiseadusevastaseks Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Mart Susi taotlus läbi vaatamata ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Käesoleval ajal on Harju Maakohtu menetluses kriminaalasi nr 1-461/04 (toimiku nr politseis 03737000008), milles on kohtu alla antud ka Mart Susi.
4. veebruaril
5. a esitas M. Susi Riigikohtule taotluse, milles palutakse: tunnistada põhiseaduse §-ga 11 ning § 12 esimese lõike teise lausega (koosmõjus põhiseaduse §-dega 3, 10 ja 15) vastuolus olevaks kriminaalmenetluse koodeksi § 5 (
6. jaanuarist
7. juunini 2004 kehtinud redaktsioonis) ja käesoleval ajal kehtiv kriminaalmenetluse seadustiku § 199 selles osas, et nendes sätetes puudub võimalus kriminaalmenetluse lõpetamiseks juhul, kui isiku suhtes on varasemalt sama kriminaalmenetluse käigus toime pandud põhiõiguste rikkumine ja see rikkumine ei ole kõrvaldatav seetõttu, et rikkumise toimumise ajal puudus kriminaalmenetluse seadustes rikkumise kõrvaldamist võimaldav regulatsioon endise olukorra taastamise kaudu; lõpetada menetlus kriminaalasjas nr
8. RIIGIKOHTU PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. M. Susi on esitanud otse Riigikohtule individuaalkaebuse, milles ta taotleb väidetavalt tema põhiõigusi rikkuvate õigustloovate aktide - kriminaalmenetluse koodeksi ja kriminaalmenetluse seadustiku - põhiseaduslikkuse kontrollimist.
10. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium meenutab, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) järgi on võimalus esitada individuaalkaebus otse Riigikohtule piiratud. Nii võib isik, kelle õigusi rikub Riigikogu, Riigikogu juhatuse või Vabariigi Presidendi otsus, vaidlustada selle otsuse Riigikohtus (PSJKS §-d 16-18). Kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale võib esitada erakond, valimisliit või üksikisik (PSJKS § 37). Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei sätesta otsesõnu võimalust esitada individuaalkaebus õigustloova akti põhiseaduslikkuse kontrollimiseks. Samas on Riigikohtu üldkogu, tuginedes põhiseaduse §-dele 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaldamispraktikale, korduvalt märkinud, et Riigikohus saab jätta isiku kaebuse menetlemata üksnes siis, kui isikul on muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle põhiseaduse §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele (vt Riigikohtu üldkogu
11. märtsi
12. a otsus asjas nr 3-1-3-10-02 - RT III 2003, 10, 95, p 17;
13. jaanuari
14. a otsus asjas nr 3-1-3-13-03 - RT III 2004, 4, 36, p 32;
15. jaanuari
16. a otsus asjas nr 3-3-2-1-04 - RT III 2004, 4, 37, p 26).
17. Eeltoodust tulenevalt sõltub M. Susi taotluse läbivaatamine Riigikohtus sellest, kas taotluse esitaja käsutuses on mingi muu tõhus võimalus taotleda kohtult oma põhiõiguste väidetava rikkumise kontrollimist. Seetõttu analüüsib kolleegium järgnevalt, millised kohtuliku kaebe võimalused on M. Susil põhiõiguste väidetava rikkumise kontrollimiseks.
18. Kaebuse esitajal on käesoleval ajal võimalik esitada oma taotlus - tunnistada kriminaalmenetluse koodeksi § 5 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 199 põhiseadusevastaseks ja lõpetada sellest tulenevalt kriminaalasja menetlus - kriminaalasja lahendavale kohtule. Põhiseaduse § 15 lg 2 kohaselt järgib kohus põhiseadust ja tunnistab põhiseaduse vastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus. Põhiseaduse § 152 lg 1 sätestab, et kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Nendest sätetest tulenevalt on kriminaalasja menetleval kohtul taotluse esitaja seisukohtadega soostumisel võimalik jätta kriminaalmenetluse lõpetamist takistav õiguslik regulatsioon kohaldamata ja lõpetada M. Susi suhtes toimuv kriminaalmenetlus. Vastava kohtulahendi alusel käivitub põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Riigikohtus (PS § 152 lg 2; PSJKS § 4 lg 3). Peaks aga kriminaalasja menetlev kohus jätma taotluse rahuldamata, võib taotluse esitaja paluda põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist apellatsioonimenetluses ning lõpuks ka kassatsioonimenetluses.
19. Kolleegiumi hinnangul tagab kirjeldatud menetluskord M. Susile piisavalt tõhusad võimalused põhiõiguste väidetava rikkumise kohtulikuks kontrollimiseks. Eeltoodust tulenevalt on ekslik taotluse esitaja seisukoht, et tal ei ole käesoleval ajal teisi võimalusi oma põhiõiguste kaitseks kui pöörduda Riigikohtusse. Seega ei ole M. Susi taotlus lubatav ja Riigikohtul puudub alus selle sisuliseks menetlemiseks. Sel põhjusel tuleb M. Susi taotlus - tunnistada kriminaalmenetluse koodeksi § 5 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 199 osaliselt põhiseadusevastaseks ning lõpetada kriminaalmenetlus - jätta läbi vaatamata. Märt Rask, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Ants Kull