← Eesti

3-1-1-12-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-12-05 Otsuse kuupäev 24. märts 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher Kohtuasi S. B. süüdistusasi K

§ 65lg 2 ja § 74 lg 2 kohaldamise osas ning S.

G.-

§ 199lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi mõistetud rahalise karistuse ja Kar

S § 65 lg 2 järgi mõistetud liitkaristuse osas. Ringkonnakohus suurendas KarS § 65 lg 2 alusel S. B.-le Narva Linnakohtu

  1. juuni
  2. a kohtuotsusega KarS § 263 p-de 1 ja 4 järgi mõistetud 3-kuulist vangistust Narva Linnakohtu
  3. oktoobri
  4. a otsusega mõistetud karistuse (1 aasta vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga) ärakandmata osa võrra, lugedes talle liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Narva Linnakohtu
  5. juuni
  6. a otsusega KarS § 200 lg 1 järgi mõistetud karistus - kaks aastat vangistust - jäi samaks. Ringkonnakohus luges ärakandmisele kuuluvaks pikema karistuse, s.o 2 aastat vangistust. S. B.-i poolt ärakantud vangistuse 6 kuud (
  7. märtsist kuni
  8. septembrini
  9. a) arvestas kohus karistusaja hulka. S. B.-i ärakandmisele kuuluvaks karistuseks luges kohus 1 aasta ja 6 kuud vangistust alates kinnipidamiskohta saabumise päevast. Ringkonnakohus mõistis S. G.-

§ 199lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi karistuseks 2 kuud vangistust. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Narva Linnakohtu

  1. märtsi
  2. a ja
  3. septembri
  4. a otsustega mõistetud karistuste ärakandmata osade võrra, lugedes talle liitkaristuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust, algusega
  5. novembrist
  6. a. Muus osas jäeti linnakohtu otsus muutmata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  7. S. B.-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Belov palub oma kassatsioonis tühistada Viru Ringkonnakohtu
  8. novembri
  9. a kohtuotsuse S. B.-i suhtes KarS § 74 lg 2 kohaldamise tühistamise osas ja jõustada talle Narva Linnakohtu
  10. juuni
  11. a otsusega mõistetud karistus. Kassaator leiab, et linnakohus on küllaldaselt motiveerinud S. Bogdanovile KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristusest osalist tingimisi vabastamist KarS § 74 lg 2 järgi. Kohus võttis põhjendatult arvesse süüdistatava alaealisust, puhtsüdamlikku kahetsust ja pedagoogi arvamust. Kaitsja arvates ei ole ringkonnakohus S. B.-i karistuse karmistamist materiaalõiguslikult põhjendanud. Temale linnakohtu otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa täitmisele pööramine oleks olnud õigustatud vaid KarS § 74 lg-s 4 sätestatud tingimustel.
  12. S. G.-i kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban palub tühistada ringkonnakohtu otsuse S. G.-le mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega vähendatakse tema kaitsealusele KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristust Narva Linnakohtu
  13. septembri
  14. a otsuse järgi vahi all viibitud ajavahemiku -
  15. oktoober
  16. a kuni
  17. september
  18. a, s. o 10 kuud ja 15 päeva - võrra.
  19. Ringkonnaprokurör I. Menðikov leiab kassatsioonivastuses, et ringkonnakohus on arvestanud S. G.-i karistamisel tema varasemat vahi all viibimist. S. B.-i osas leiab prokurör, et ringkonnakohus on õigesti kohaldanud KarS § 74 lg 5 sätteid ja katseajal kaks tahtlikku kuritegu toimepannud isikule mõistetud vangistuse põhjendatult täitmisele pööranud. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  20. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Viru Ringkonnakohtu
  21. novembri
  22. a kohtuotsus S. Bogdanovile mõistetud karistuse osas on seaduslik ja kooskõlas karistuse mõistmise üldpõhimõtetega. Ringkonnakohus parandas Narva Linnakohtu
  23. juuni
  24. a otsuses tehtud vea, mõistes S. B.-

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuse kohtuotsuste kogumit moodustavate õigete kohtuotsuste järgi. Riigikohus nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kehtiv seadus ei võimalda KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise järgselt isiku vabastamist karistuse kandmisest tingimisi KarS § 74 lg 2 alusel.

  1. Karistusseadustiku § 74 lg 5 sätestab üheselt, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, pööratakse karistus täitmisele. Liitkaristus mõistetakse sama seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatu järgi. S. B. pani talle Narva Linnakohtu
  2. juuni
  3. a kohtuotsusega KarS § 263 p-de 1 ja 4 järgi süüksarvatud kuriteo toime
  4. jaanuaril
  5. a, s.o ajal, mil ta oli Narva Linnakohtu
  6. oktoobri
  7. a kohtuotsusega mõistetud üheaastasest vabadusekaotusest tingimisi vabastatud 2-aastase katseajaga. Narva Linnakohus karistas S. B.-it KarS § 263 p-de 1 ja 4 eest 3-kuulise vangistusega. Seega on olemas KarS § 74 lg-s 5 sätestatud alus S. B.-le Narva Linnakohtu
  8. oktoobri
  9. a kohtuotsusega mõistetud üheaastase vabadusekaotuse ja KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse, s.o 1 aasta ja 3 kuud vangistust, mõistmiseks ja täitmisele pööramiseks.
  10. Tingimisi süüdimõistetu suhtes, kes katseaja kestel pani toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistati vabadusekaotusega, ei saa teistkordselt rakendada vabadusekaotuse tingimuslikku kohaldamata jätmist (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid asjades nr 3-1-1-84-03 - RT III 2003, 25, 248 ja 3-1-3-3-04 - RT III 2004, 14, 173.) Katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemine on raskeim katseaja tingimuste rikkumine, millega isik on kuritarvitanud kohtu usaldust ja seega on välistatud isiku teistkordne vangistusest vabastamine.
  11. Riigikohus selgitab, et KarS § 74 lg-s 5 sätestatud karistuse täitmisele pööramise all tuleb mõista KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse tervikuna täitmisele pööramist. Kui kohus peab otstarbekaks kohaldada isiku suhtes KarS § 74 lg-s 2 sätestatut, mis võimaldab pöörata mõistetud vangistuse täitmisele üksnes osaliselt (reeglina kuu või kaks), on tegemist siiski karistusest tingimisi vabastamise juhuga, mida ei saa käsitada karistuse täitmisele pööramisena KarS § 74 lg 5 mõistes. Vastasel juhul muudab uue otsuse teinud kohus eelmist kohtuotsust, milles nähti ette, et uue tahtliku kuriteo toimepanemine tähendab süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Eeltoodu põhjal leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et S. B.-le mõistetud karistus on seaduslik ja kassatsioonis esitatud väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kaitsja viide KarS § 74 lg-le 4 ei ole asjakohane, sest käesoleva juhtumi asjaolud ei vasta viidatud sätte sisule.
  12. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et Narva Linnakohtu
  13. septembri
  14. a kohtuotsusega on S. G.-le mõistetud karistuseks 2 aastat vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga. Tema poolt vahi all oldud aeg
  15. oktoobrist
  16. a kuni
  17. septembrini
  18. a, s.o 10 kuud ja 15 päeva luges linnakohus kantud karistuseks. Ringkonnakohus on aga S. G.-

§ 65lg 2 alusel liitkaristuse moodustamisel arvesse võtnud Narva Linnakohtu 20.

märtsi

  1. a ja
  2. septembri
  3. a kohtuotsuste kandmata osad. Liitkaristuse mõistmisel on ringkonnakohus juba mõtteliselt vähendanud S. G.-i Narva Linnakohtu
  4. septembri
  5. a otsuse järgi kandmata karistust vahi all oldud 10 kuu ja 15 päeva võrra ning selle aja teistkordne karistusaja hulka arvamine oleks põhjendamata.
  6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Ringkonnakohtu
  7. novembri
  8. a kohtuotsuse muutmata ja kassatsioonid rahuldamata. Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.