3-1-1-9-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-9-05 Otsuse kuupäev 23. märts 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Lea Kivi ja Ott Järvesaar Kohtuasi AS R väärteoasi Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu 18. novembri 2004. a otsus väärteoasjas nr 4-1830/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS R kaitsja vandeadvokaadi abi Priit Lätt, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev 23. veebruar 2005. a Istungil osalenud isikud AS R kaitsja vandeadvokaadi abi Priit Lätt ja Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti Munitsipaalpolitsei esindaja Leo Glückmann Resolutsioon 1. Rahuldada kassatsioon. 2. Tühistada Tallinna Linnakohtu 18. novembri 2004. a otsus AS R väärteoasjas KOKS § 662 lg 2 järgi. 3. Lõpetada väärteoasja menetlus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Linnavalitsuse Tuletõrje- ja Päästeameti Munitsipaalpolitsei 1. oktoobri 2004. a kiirmenetluse otsusega karistati AS R-d Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 662 lg 2 järgi 5000 krooni suuruse rahatrahviga. Rikkumine seisnes selles, et menetlusalune isik ei täitnud kohustust hoida korras oma krunti (H

1. x)ja ei rakendanud meetmeid selle risustamise vältimiseks. Sellega rikkus AS R Tallinna linna heakorraeeskirja p 12.7. 2. AS R esitas kiirmenetluse otsuse peale kaebuse Tallinna Linnakohtule, taotledes otsuse tühistamist ja väärteoasja menetluse lõpetamist. Kaebuses selgitati, et H x asuvas elamus elavad kaks sundüürnikku, kellele aga AS R nn kommunaalteenuseid ei osuta ega vahenda. Sellest tulenevalt on üürnikel endil kohustus vajalikud teenused tellida. AS R Põhja piirkonna hooldusjuht T.S., kelle tööülesannete hulka kuulub muuhulgas ka tegelemine üürnikega, on korduvalt keelanud prügi hoovile ja kuuridesse ladustada, kuid see ei ole tulemusi andnud. Seega on AS R teinud kõik endast oleneva, vältimaks raudtee kaitsevööndis asuva hoone ümbruse risustamist, ega ole ehitise omanikuna rikkunud kohustust hoida korras oma krunti ja selle piirdeaeda ning rakendada meetmeid talle kuuluva krundi risustamise vältimiseks. Lisaks väideti, et kohtuväline menetleja ei ole tundnud huvi selle vastu, kas AS R on üldse H x ja seda ümbritseva krundi omanik. H x asuvale hoonele ei ole välja mõõdetud krunti, mistõttu puudub ala, mille ulatuses Tallinna linna heakorraeeskirja p 12.7 nõuded kehtivad. Kaebuses leiti, et kohtuväline menetleja ei ole üritanudki välja selgitada väärteokoosseisu subjektiivseid tunnuseid, mida tuvastamata ei või aga isikut karistada. Juriidiline isik vastutab KarS § 14 lg 1 kohaselt oma organi või juhtivtöötaja teo eest, mis on toime pandud juriidilise isiku huvides. Käesoleval juhul ei ole välja selgitatud kumbagi tunnust, mille alusel saaks omistada teo juriidilisele isikule. Jättes tuvastamata füüsilise isiku, kelle tegu AS-le R omistada, ei saanud välja selgitada ka teo õigusvastasust ja süülisust. Sellega rikuti VTMS § 55 lg-t 5 ning VTMS § 108 p-te 3 ja 4. Lõpuks leitakse, et rikuti menetlustähtaega. Vastavalt VTMS § 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMK § 111 lg 1 kohaselt peab eeluurimine olema lõpule viidud hiljemalt kahe kuu jooksul. Esimese menetlustoimingu tegemise päevaks oli 13. juuli 2004. a ja seega oleks tulnud teha otsus hiljemalt 13. septembril 2004. a, tehti aga alles 1. oktoobril 2004. a. 3. Tallinna Linnakohtu 18. novembri 2004. a otsusega jäeti AS R kaebus rahuldamata ja kiirmenetluse otsus muutmata. Kohus põhjendas otsust järgmiselt. Väärteoasjas kogutud tõenditest selgub, et H x asuv krunt kuulub AS Rle, kes peab seal tagama heakorra vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. detsembri 2002. a määrusega 77 kinnitatud Tallinna linna heakorraeeskirja p-le 12.7. See tähendab, et menetlusalune isik on kohustatud hoidma korras oma krundi ja rakendama meetmeid talle kuuluva krundi reostamise ja risustamise vältimiseks. Kaebaja nõutavaid meetmeid ei rakendanud. Olles teadlik, kes risustasid H x ümbrust, ei teatanud AS R õiguskaitseorganitele toimepandud rikkumisest, mis oleks välistanud kaebaja karistamise. Abinõud risustamise vältimiseks võeti tarvitusele alles peale kiirmenetluse otsuse tegemist. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni AS R kaitsja vandeadvokaadi abi Priit Lätt, kes palub tühistada Tallinna Linnakohtu 18. novembri 2004. a otsuse ja lõpetada väärteoasjas menetluse väärteotunnuste puudumise tõttu. Kassatsiooni kohaselt on Tallinna Linnakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust - KarS § 14 lg-t 1. Selle sätte kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on pandud toime tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Tegemist on koosseisu imperatiivse elemendiga, mida peab põhistama ja tõendama. Kohtuvälise menetleja ega Tallinna Linnakohtu otsusest ei nähtu, kes AS R juhtivtöötajatest või milline organ on teo toime pannud. Kohtuväline menetleja ei ole väärteomenetluse käigus tuvastanud Tallinna linna heakorraeeskirja p 12.7 rikkumist ühegi füüsilise isiku käitumises. Ka ei ole tuvastatud, et tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides. Kassaator leiab, et viimasest nõudest tulenevalt vastutab juriidiline isik üksnes teo eest, mis on toime pandud juriidilise isiku tegevussfääris või sellega seotud valdkonnas. Veelgi enam, väljendit "huvides" tuleks mõista juriidilise isiku rikastumisena, teatava varalise kasu saamisena. Kõnealusel juhul aga midagi sellist ei toimunud. Kuna välja ei ole selgitatud, kas teo pani toime AS R organ või juhtivtöötaja, ei ole olnud võimalik välja selgitada väärteokoosseisu subjektiivseid tunnuseid ega seda, kas tegu on pandud toime õigusvastaselt ja süüliselt. Lisaks eelnevale märgib kassaator, et heakorraeeskirja p 12.7 paneb omanikule kohustuse hoida korras oma krunti. Planeerimisseaduse § 9 lg 3 kohaselt on krunt ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. H x kinnistul asuv ehitis on aga õigusliku aluseta püstitatud ja sellele ei ole tehtud maaeraldust. Kuna ehitise krunti ei ole käesoleval juhul kindlaks määratud, on võimatu piiritleda maaala, mille piires on omanik kohustatud selle heakorra tagama. Ühtlasi kordab kassaator, et AS R on teinud kõik endast oleneva, vältimaks raudtee infrastruktuuri kaitsevööndis asuva hoone elanike poolt hoone ümbruse risustamist. Selles kontekstis jääb kassaatorile arusaamatuks linnakohtu seisukoht, et aktsiaseltsi karistamise oleks välistanud toimepandud rikkumisest õiguskaitseorganite teavitamine. Peale materiaalõiguse ebaõige kohaldamise on väärteo kohtuvälisel menetlemisel rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust. Nimelt on käsitletava asja lahendamisel rikutud AS R kaitseõigust, kuna karistusotsus põhineb ebakonkreetsel etteheitel. Samuti on menetlusõigust oluliselt rikutud sellega, et kohtutoimikus oleval kiirmenetluse otsusel puuduvad AS R seadusliku esindaja allkirjad nii selle kohta, et talle on tutvustatud tema õigusi, kui ka selle kohta, et ta nõustub kiirmenetlusega. Kiirmenetluse otsuses puudub märge tõendite kohta, mis kinnitaks AS R süüd. Menetlusalusele isikule ei ole võimaldatud anda kiirmenetluses ütlusi. Menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokoll sisaldab AS R töötaja T.S. ütlusi ning tema on andnud ka allkirjad õiguste tutvustamise ja kiirmenetlusega nõustumise kohta, kuid tegemist ei ole seadusliku, vaid volitatud esindajaga. Eelnevast nähtuvalt ei ole täidetud VTMS § 55 lg-s 1 sätestatud nõuded ja seetõttu ei oleks kohtuväline menetleja tohtinud kohaldada kiirmenetlust vaid oleks pidanud kohaldama üldmenetlust. Lõpuks leiab kassaator, et Tallinna Linnakohus ei ole välja selgitanud VTMS §-s 133 loetletud küsimusi, jättes argumenteerimata, miks ta leiab, et väärtegu on toime pandud, et see on õigesti kvalifitseeritud ning et selle on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik. Ühtlasi ei ole kohus vastanud kaebuses esitatud seisukohale, et kohtuväline menetleja on rikkunud VTMS § 55 lg 5 nõudeid. 5. Tallinna Linnavalitsuse Tuletõrje- ja Päästeameti Munitsipaalpolitsei esitas kassatsioonile vastuse, milles palutakse jätta kaebus kui põhjendamatu rahuldamata. Kohtuväline menetleja kohaldas väärteoasjas kiirmenetlust, kuna talle olid väärteo toimepanemise asjaolud selged. Menetlusaluse isiku õigused ja kohustused tutvustati AS R volitatud esindajale, kes andis selle kohta ka allkirja. Ka on volitatud esindaja nõustunud kiirmenetlusega ja andnud menetlusaluse isiku nimel ütlusi. Väärteomenetluse seadustiku § 108 p-des 3 ja 4 sätestatud küsimused on välja selgitanud nii kohtuväline menetleja kui kohus. Väärteoasja menetlemisel on tuvastatud AS R juhatuse liikme K.S.i tegevusetus hooletuse vormis, kuna viimane ei korraldanud juriidilise isiku tööd selliselt, et oleks võimalik teostada kontrolli firmas töötavate vastutavate isikute tegevuse üle (keskastme juht T.S. pidi jälgima heakorra nõuete täitmist nimetatud krundil, mida ta aga ei teinud, kuna käis kohal aasta tagasi) ja ei loonud tegutsemise mehhanismi, mis kindlustaks AS R poolt seadustega ja eeskirjadega kehtestatud normide täitmist. Nimetatud puudused töökorralduses on tõestatud väärteo olemusega - seda, et meetmeid ei ole tarvitusele võetud, näitab asjaolu, et krunt oli risustatud. AS R-le inkrimineeritud tegu on õigusvastane, sest see vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule. Süüteokoosseisu subjektiivne tunnus on ettevaatamatus hooletuse näol ning süüteokoosseisu objektiivseks tunnuseks tegevusetus. Juriidiline isik on kõnealuse väärteo subjekt, sest väärteo pani toime juriidilise isiku juhatuse liige. Rikkumine on pandud toime juriidilise isiku huvides, kuna tegevusetus võimaldas kokku hoida rahalisi vahendeid heakorratööde teostamisel. Nõuet, et karistatav tegu peab olema toime pandud juriidilise isiku tegevussfääris või sellega seotud valdkonnas, ei saa laiendada kõnealusele väärteokoosseisule. Kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil peavad korra tagama võR-dselt nii füüsilisest kui juriidilisest isikust omanikud. Väärteomenetluse seadustik ei näe ette, et juriidilise isiku väärteoasjas tuleks kiirmenetluse otsusesse märkida juriidilise isiku huvides rikkumise toime pannud organ või juhtivtöötaja. Igatahes ei sisalda sellist nõuet VTMS § 57 lg 1, mis sätestab kiirmenetluse otsusesse kantavad andmed. 6. Riigikohtu istungil toetasid kassatsioonimenetluse pooled kirjalikult esitatud taotlusi ja argumente. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et kohtuväline menetleja ja linnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning ühtlasi rikkunud menetlusõigust, karistades juriidilist isikut AS R, selgitamata välja äriühingu huvides rikkumise toime pannud juhtivtöötajat või organit. Vastav nõue tuleneb KarS § 14 lg-st 1 ja on põhjendatav sellega, et juriidiline isik saab tegutseda vaid füüsiliste isikute kaudu (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. septembri 2004. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-82-04 p 11 - RT III 2004, 24, 263) ning just organid ja juhtivtöötajad on pädevad vastu võtma juhtimisotsustusi ja seeläbi suunama juriidilise isiku tahet. Jättes juriidilise isiku karistamisel välja selgitamata tema huvides tegutsenud juhtivtöötaja või organi, rikkus kohtuväline menetleja ka VTMS § 55 lg 5 ja § 108 p 3 ja linnakohus VTMS § 133 p 3. 8. Kassatsioonile esitatud vastuses väidab kohtuväline menetleja, et AS R huvides teo toime pannud isikuks on aktsiaseltsi juhatuse liige K.S.. Samas ei nähtu see väärteoasja materjalidest. Kuna AS R-le heidetakse ette tegevusetust, oleks pidanud kiirmenetluse otsuses ja Tallinna Linnakohtu otsuses kajastuma see, millest tulenevalt otsuse tegija leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel juhatuse liikmel ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. Kriminaalkolleegium peab siinkohal vajalikuks märkida, et kuna KarS § 14 lg 1 nimetab lisaks juriidilise isiku organile eraldi ka juhtivtöötajat, ei pea isikuks, kes juriidilise isiku huvides tegutses või tegutsemata jättis, olema tingimata tema organ (üldkoosolek, nõukogu, juhatus) või selle liige, vaid ka muu juhtivtöötaja. On ilmne, et suurettevõtete puhul ei tegele tippjuhid kõigi igapäevategevuses tõusetuvate küsimustega, vaid konkreetsetes valdkondades delegeeritakse vastutus edasi. Sellest tulenevalt võib juhtivtöötajateks lugeda ka keskastme juhte, kellel konkreetses valdkonnas on õigus teha iseseisvaid otsustusi ja sellega suunata juriidilise isiku tahet (vt p 7). 9. Sellest tulenevalt, et välja ei ole selgitatud, milline juhtivtöötaja või organ ja miks teo toime pani, ei ole võimalik hinnata ka seda, kas tegu on pandud toime juriidilise isiku huvides. Kriminaalkolleegium ei nõustu aga kassaatoriga selles, et juriidilise isiku huvides toimepandud teona saab käsitada ainult sellist tegu, mis on toime pandud juriidilise isiku tegevussfääris või sellega seotud valdkonnas, kusjuures väljendit "huvides" tuleks mõista juriidilise isiku rikastumisena. Nõudes, et tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides, väljendub juriidilise isiku ja teo vaheline side. See tuleneb asjaolust, et juriidilise isikuga ei ole seotud juriidilise isiku juhtivtöötajate või organi liikmete kogu tegevus, vaid ainult osa sellest. On ilmne, et teod, mis on toime pandud juhtivtöötaja või organi liikme(-
2. te)enda huvides, ei ole omistatavad juriidilisele isikule. Samas võivad juriidilise isiku huvid olla kahtlemata laiemad kui üksnes varalise kasu saamine ning puudutada ka valdkondi, mis jäävad tema põhitegevusest (äriregistrisse kantud tegevusaladest) väljapoole. Järelikult tuleb küsimus, kas tegu on toime pandud juriidilise isiku huvides, lahendada igal konkreetsel juhul lähtuvalt väärteoasjas tuvastatud faktilistest asjaoludest. 10. Ekslik on kohtuvälise menetleja seisukoht, et Väärteomenetluse seadustik ei näe ette ega võimalda juriidilise isiku toimepandud rikkumise korral kiirmenetluse otsuse plangile juhtivtöötaja või organi märkimist, kelle toimepandud rikkumine on juriidilisele isikule omistatav. VTMS § 57 lg 1 p 7 kohaselt peab kiirmenetluse otsus sisaldama teo lühikirjeldust. See tähendab, et kiirmenetluse otsuses tuleb lühidalt, kuid ammendavalt kirjeldada faktilisi asjaolusid, mida hinnates otsustatakse, kas isik on pannud toime väärteo või mitte - teokirjelduse alusel peab olema võimalik teha järeldusi selle kohta, kas isik on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo. Kuna juriidilisele isikule saab mingit tegu omistada vaid KarS § 14 lg 1 sätestatud tingimustel, peab juriidilise isiku väärteoasjas väärteoprotokolli või kiirmenetluse otsuse teokirjeldusest nähtuma ka see, kas kõnealused tingimused (teo on toime pannud organ või juhtivtöötaja juriidilise isiku huvides) on täidetud. 11. Kassatsiooni kohaselt puudus kohtuvälisel menetlejal alus kohaldada kiirmenetlust, kuna täidetud ei olnud VTMS § 55 lg 1 p-des 1-3 sätestatud eeldused: menetlusalusele isikule olid tema õigused tutvustamata ja kiirmenetluse erisused selgitamata, ka ei võimaldatud tal anda ütlusi ning puudus menetlusaluse isiku seadusliku esindaja nõusolek kiirmenetluseks. Nimelt osaleb juriidilisest isikust menetlusalune isik väärteomenetluses oma seadusliku esindaja kaudu, käesoleval juhul osales kiirmenetluses aga juriidilise isiku volitatud esindaja. Väärteomenetluse seadustiku § 18 lg-st 3 tuleneb tõepoolest, et juriidilisest isikust menetlusalune isik osaleb väärteomenetluses seadusliku esindaja kaudu, kelleks aktsiaseltsi puhul on Äriseadustiku § 306 lg 1 kohaselt juhatus. Ka VTMS § 56 lg 1 ja lg 2 p 5, mis reguleerivad kiirmenetluses ütluste andmist, sätestavad, et juriidilise isiku eest annab ütlusi tema seaduslik esindaja. Seega oleks AS R pidanud osalema kiirmenetluses juhatuse liikme kaudu. Kriminaalkolleegium nõustub kohtuvälise menetleja esindaja Riigikohtu istungil esitatud arvamusega, et selline tõlgendus raskendab oluliselt väärteoasjade menetlemist. Samas on seadusandja tahe selles küsimuses ilmne, kuna seaduses on korduvalt toonitatud, et juriidiline isik osaleb menetluses üksnes seadusliku esindaja, mitte aga volitatud isiku kaudu. Menetlustoimingu seaduslikkuse peab tagama kohtuväline menetleja, mistõttu oleks kohtuvälise menetleja ametnik pidanud kontrollima menetluses osalenud isiku esindusõigust. Kuna kohtuväline menetleja ei kaasanud kiirmenetlusse menetlusaluse isiku seaduslikku esindajat, puudusid tõepoolest seaduses ettenähtud menetlusaluse isiku nõusolek kiirmenetluse läbiviimiseks ja tema seadusliku esindaja ütlused, mistõttu oleks tulnud kohaldada üldmenetlust. Üldmenetluses on aga nõutav väärteoprotokolli olemasolu ning selle puudumine kujutab endast VTMS § 150 lg 1 p 6 kohaselt olulist menetlusõiguse rikkumist. 12. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kuna kirjeldatud puudusi ei ole esimese astme kohtu menetluses võimalik kõrvaldada, tuleb menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Jüri Ilvest, Lea Kivi, Ott Järvesaar