← Eesti

3-1-1-15-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-15-05 Otsuse kuupäev

  1. märts
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi Kohtuasi A. B. väärteoasi Liiklusseaduse 741 lg 1 ja § 7422 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Narva Linnakohtu
  3. detsembri
  4. a otsus väärteoasjas nr 4/106-04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. B. kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
  5. märts
  6. a Istungil osalenud isikud A. B. kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban Resolutsioon
  7. Kassatsioon rahuldada.
  8. Tühistada Narva Linnakohtu
  9. detsembri
  10. a otsus A. B. väärteoasjas Liiklusseaduse 741 lg 1 ja § 7422 lg 2 järgi ja lõpetada väärteoasjas menetlus.
  11. Hüvitada A. B.-le kaitsjale makstud tasu 590 krooni riigieelarvest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. A. B.-le koostati
  13. juulil
  14. a kiirmenetluse otsus selle kohta, et ta samal päeval kell 22.05 juhtis Tallinn-Narva maanteel sõiduautot Volkswagen Passat vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust omamata ning ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h, sõites liiklusmärgi nr 351 mõjupiirkonnas kiirusega 97+/-3 km/h. Sellega rikkus A. B. Liikluseeskirja § 70 p 1 ja § 126 p 3 nõudeid, mille eest näevad ette vastutuse Liiklusseaduse (LS) § 741 lg 1 ja § 7422 lg
  15. A. B. karistati kiirmenetluse otsusega 100 trahviühiku (6000 krooni) suuruse rahatrahviga. Kiirmenetluses andis menetlusalune isik ütlusi, mille kohaselt ta sõitis märgi nr 351 mõjualas 97 km/h ja ületas seega kiirust 27 km/h. Tal oli piiratud juhtimisõigus, kuid ta ei teadnud, et tema kõrval peab olema lapsevanem või notariaalse volitusega eestkostja, kellel oleks vähemalt kaheaastane B-kategooria juhistaaþ. A. B. kõrval istus tema isa sõber, kellel oli olemas vajalik juhistaaþ, kuid puudus notariaalselt kinnitatud volitus.
  16. Menetlusalune isik esitas kiirmenetluse otsuse peale kaebuse Narva Linnakohtule, milles taotles otsuse osalist tühistamist ning menetluse lõpetamist LS § 741 lg 1 järgi väärteotunnuste puudumise tõttu ja LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritud teo ümberkvalifitseerimist sama paragrahvi esimese lõike järgi. Kaebuse kohaselt ületas A. B. küll lubatud kiirust, kuid ei sõitnud seejuures kiirusega 97 km/h, vaid üksnes 80 km/h. Kiiremini ei saanudki sõita, kuna ees sõitis umbes samasuguse kiirusega sõiduauto, millest ei olnud võimalik mööduda. Kui A. B. üritas radarinäitu vaidlustada, lubati ta panna arestimajja ning viia auto tasulisse parklasse. Ähvarduse tõttu loobus menetlusalune isik vaidlusest. Seoses sõiduauto väidetavalt juhtimisõiguseta juhtimisega märgib A. B., et liiklusseaduse kohaselt võib piiratud juhtimisõigusega isik juhtida mootorsõidukit, kui sõidukis on vähemalt kaheaastase juhistaaþiga isik. Sama nõue on kirjas piiratud juhtimisõiguse andva juhiloa pöördel. Kummastki ei nähtu, et vastav volikiri peaks olema notariaalne.
  17. juulil
  18. a oli A. B. kaassõitjaks tema isa sõber A. M., kellel oli olemas A. B. isa kirjalik volitus (lisatud kaebusele), kuid selle vastu huvi ei tuntud.
  19. Narva Linnakohtu
  20. detsembri
  21. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsus muutmata. Kohus leidis, et A. M. ei olnud kontrollimise hetkel A. B. isa volitust, mistõttu ta seda ka ei esitanud. Seda kinnitavad A. B. kiirmenetluses antud ütlused, et volitus puudub. Tunnistajate B. B. ja A. M. ütlused jättis kohus tähelepanuta, kuna need olid vastuolus muude tõenditega. Pealegi, märkis kohus, ei vasta kirjalik volitus, mille kaebaja koos kaebusega esitas, LS § 18 nõuetele. Kohus leidis, et A. B. teod on kvalifitseeritud õigesti, karistus on mõistetud vastavalt karistuse mõistmise alustele ning väärteomenetluse norme rikutud ei ole.
  22. Narva Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. B. kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, kes palub linnakohtu otsuse tühistada ja väärteomenetluse lõpetada. Kassatsiooni kohaselt on kohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, asudes seisukohale, et A. B.-l ei olnud nõuetekohaselt vormistatud volikirja. LS § 18 sätestab nõuded sõiduki kasutamise volikirjale ning ei ole kohaldatav kõnealuses olukorras. Tulenevalt LS § 17 lg 1, mille kohaselt peavad juhil olema kaasas juhiluba ja muu juhtimisõigust tõendav dokument, peab küll volitus olema kirjalik, kuid piisab lihtkirjalikust vormist. A. M. oli lihtkirjalik volitus olemas, kuid kuna seda ei küsitud, ta seda ei esitanud. Ühtlasi leiti kassatsioonis, et oluliselt on rikutud väärteomenetlusõigust. Vastavalt VTMS § 55 lg 3 p-le 1 ei või kiirmenetlust kohaldada, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane. A. B. oli
  23. juulil
  24. a seitsmeteistaastane, seega oleks tema suhtes tulnud kohaldada üldmenetlust. Üldmenetluses tuleb koostada väärteoprotokoll ning selle puudumine kujutab endast VTMS § 150 lg 1 p 6 kohaselt olulist menetlusõiguse rikkumist. Kuna väärteomenetluse seadustik ei võimalda väärteoasja kohtuvälisele menetlejale tagasi saata, ei saa seda viga parandada ja menetlus tuleb lõpetada (Riigikohtu otsus asjas 3-1-1-109-03). Lisaks märgitakse, et menetlusõigust rikkus ka kohus, kes on ilma seda sisuliselt motiveerimata leidnud, et kohtuväline menetleja on tegutsenud nõuetekohaselt. Riigikohtu istungil toetas menetlusaluse isiku kaitsja kassatsioonis esitatud taotlusi ja argumente. Ühtlasi taotles kassaator, et menetlusalusele isikule hüvitataks VTMS § 23 alusel kaitsjale makstud tasu riigieelarvest. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  25. Väärteomenetluse seadustiku § 55 lg 3 p 1 kohaselt ei või kiirmenetlust kohaldada ja tuleb alustada üldmenetlust juhul, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane. A. B. on sündinud
  26. septembril
  27. a. Kiirmenetluse otsuse tegemise ajal
  28. juulil
  29. a oli ta 17-aastane. Seega oleks tulnud väärteoasjas kohaldada üldmenetlust ja koostada väärteoprotokoll. Väärteoprotokolli puudumine kuulub VTMS § 150 lgs 1 loetletud menetlusõiguse oluliste rikkumiste hulka, mis sama seadustiku § 175 p 2 kohaselt on väärteoasjas tehtud otsuse tühistamise alus. Kõnealust rikkumist ei ole kohtumenetluses võimalik kõrvaldada, mistõttu tuleb menetlus väärteoasjas lõpetada (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  30. oktoobri
  31. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-109-03; RT III 2003, 30, 313).
  32. Kriminaalkolleegium peab lisaks vajalikuks märkida, et LS § 23 lg 2 ei nõua notariaalset volikirja. Küll on aga hoolimata sellest, et LS § 23 lg 2 ei kehtesta volitusele otsesõnu mingisuguseid vorminõudeid, tulenevalt LS § 23 lg-test 1 ja 2 koosmõjus LE § 70 p-ga 1 siiski vajalik volituse kirjalik vorm. Kõnealune volikiri tuleb esitada koos piiratud juhtimisõigusega juhiloaga liiklusjärelevalve teostajale võimaldamaks isiku juhtimisõiguse olemasolu kontrollimist.
  33. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes VTMS § 174 p-le 4 ja § 175 p-le 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Narva Linnakohtu
  34. detsembri
  35. a otsuse ja lõpetab väärteoasjas menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Sellest tulenevalt hüvitatakse riigieelarvest A. B.-le VTMS § 23 alusel kaitsjale makstud tasu 590 krooni. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.