KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-25-05 Otsuse kuupäev Tartu, 6. aprill 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja V. Kõve Kohtuasi OÜ Audru Kala hagi enampakkum

(TMS) §-des 26 ja 62 sätestatut.

1. Vastustes hagiavaldusele kostjad hagi ei tunnistanud. Kohtutäitur T. Lorvi leidis, et võlgnik on püüdnud tahtlikult täitemenetlust venitada. Kuivõrd vara hindamisel ei saavutatud kokkulepet, siis tellis kohtutäitur eksperthinnangu R. A. Kinnisvarad OÜ-lt. Selle hinnangu järgi on objekti väärtuseks 250 000 krooni. Varal lasuv arest tühistati Pärnu Maakohtu
2. märtsi
3. a määrusega. Kuna hageja esitas sellele määrusele erikaebuse, siis väljakuulutatud enampakkumist ei toimunud. Kohtumäärus jõustus
4. aprillil
5. a ja
6. aprillil
7. a avaldas kohtutäitur uue kuulutuse hageja vallasvara enampakkumise toimumise kohta.

§-dele 56-64 vastav enampakkumine viidi läbi

1. mail
2. a. Enampakkumisest võtsid osa Ragner Matsalu, Einar Kelder, OÜ Eesti Internet, OÜ Audru Kala, OÜ Linmark, Hiller Talvik ja Eve Ernis. OÜ Eesti Internet ja R. Matsalu loobusid enampakkumisest. E. Kelder tasus kogu ostusumma
3. märtsil
4. a ja enampakkumise akt saadeti enampakkumise osapooltele
5. märtsil
6. a. Sissenõudjale on võlgnevus tasutud. Hagejal oli õigus esitada 10 päeva jooksul kohtutäiturile kaebus enampakkumise toimumise kohta, kuid seda ta ei teinud. Teate, et Pärnu Maakohtusse on esitatud hagi hageja vara aresti alt vabastamiseks, sai kohtutäitur pärast enampakkumise toimumist. E. Kelderi vastuse kohaselt oli vara müümine 300 000 krooni eest põhjendatud. Tegemist oli vanade hoonetega. Vara hinda enampakkumisel vähendas ka see, et kaasomandis olevat vara ei olnud jagatud reaalosadeks ning sellest müüdi mõttelise osana 77,17%. Hageja oli vara hinnast teadlik ja ei ole seda vaidlustanud. Kostja teada müüs kohtutäitur vara, mis ei olnud arestitud. Ebaõige on hageja väide, et paljud huvilised loobusid vara ostust, kuna teadsid, et müüakse arestitud vara. Enampakkumisel viibisid manukad H. Talvik ja E. Ernis.
7. Pärnu Maakohtu
8. mai
9. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole alust TMS § 647 alusel enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, sest kohtutäitur ei ole rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi. Maakohus tuvastas, et vaidlusalustele hoonetele seati arest Pärnu Maakohtu
10. jaanuari
11. a ja
12. mai
13. a määrustega. Hagi tagamine
14. mai
15. a määrusega tühistati
16. märtsi
17. a määrusega ja see jõustus Tallinna Ringkonnakohtu
18. aprilli
19. a määrusega. Hagi tagamist
20. jaanuaril
21. a pole tühistatud, kuid selles tsiviilasjas on menetlus lõpetatud. Hooneregistri
22. juuni
23. a õiendi kohaselt vaidlusalustel hoonetel areste ja keelde pole. Samuti ei olnud hagi tagatud hageja kasuks, vaid isikute kasuks, kes olid esitanud hageja vastu nõuded. Kohus leidis, et seega ei ole hageja õigusi rikutud.

§ 34

lg 1 p 4 järgi peatab kohtutäitur täitemenetluse vara arestist vabastamise hagi esitamisel selle vara osas, mille suhtes hagi esitati. Hageja on kohtule esitanud tõendi, mille kohaselt esitas Mare Miller

1. mail
2. a Pärnu Maakohtusse hagi OÜ Audru Kala ja OÜ Linmark vastu vara arestist vabastamiseks. Kohtutäitur pidi olema teadlik vara arestist vabastamise hagi esitamisest, sest kohtutäituri abi E. Ernis võttis vastu hageja esitatud teatise ja hagi koopia. Kohus leidis, et see asjaolu ei riku hageja õigusi, sest hagi vara arestist vabastamiseks ei esitanud hageja, vaid kolmas isik M. Miller, kes käesolevaks ajaks on vara arestist vabastamise hagist loobunud. Hageja väited selle kohta, et kohtumenetluses oli tema hagi OÜ Linmark vastu võla nõudes, ei andnud kohtutäiturile alust täitemenetlus peatada või jõustunud kohtulahendi täitmisest keelduda. Hageja ei ole käesoleva ajani esitanud jõustunud kohtulahendit, mille alusel on tal nõue OÜ Linmark vastu. Enampakkumine oli kooskõlas TMS §-ga
3. Tõendatud on, et enampakkumise juures viibis kaks manukat. Vara enampakkumise aktile on manukatena alla kirjutanud H. Talvik ja E. Ernis. Mõlema kostja seletuse kohaselt viibisid manukad enampakkumise juures. Arusaamatud on hageja väited, et kohtutäitur ei selgitanud talle TMS §-des 26 ja 62 sätestatud õigusi. Hageja ei ole seda väidet hagiavalduses täpsustanud.

§ 64järgi on vara alghinnaks enampakkumisel arestimisaktis märgitud hind.

Sissenõudja ei nõustunud vara arestimise aktis märgitud vara hinnaga ja tegi aktile sellekohase märke. Kohtutäitur tellis vara hindamise R. A. Kinnisvarad OÜ-lt. Hindamisakti kohaselt oli vara väärtus 250 000 krooni. Enampakkumine viidi läbi alghinnaga 300 000 krooni. Kohtutäitur määras seega varale hinna kooskõlas TMS § 51 lg-ga

1. Hageja väited, et ta polnud kõnealusest hindamisaktist teadlik, ei ole tõesed. Täitetoimikust nähtub, et hageja juhatuse liige Marika Maidla pöördus
2. veebruaril
3. a kohtutäituri poole nõudega saata talle Lindi kalatööstuse kohta tehtud hindamisakt. Täitetoimiku sisukorrast nähtub, et
4. veebruaril
5. a tutvus võlgnik hindamisaktiga ja tegi sellest koopia. Hageja pole vara hindamist vastavalt

le vaidlustanud. Kohus ei arvestanud hageja poolt tagantjärele tellitud kinnisvarabüroo Kinnisvaraekspert hindamisaktiga, sest kohtu pädevusse ei kuulu võlgniku varale hinna määramine.

1. Hageja esitas Pärnu Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. oktoobri
4. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hagis toodud asjaolusid arvestades ei rikkunud kohus TMS § 34 lg 1 p
5. Asjaolu, et väidetavalt esitas M. Miller hagi vara arestist vabastamiseks, ei saa olla enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks. Toimikust ei nähtu, et kohtutäiturile oleks enampakkumise läbiviimise ajal edastatud dokumenti hagi tagamise abinõu kohaldamiseks täitemenetluse peatamise näol. Hageja M. Miller ei ole vaidlustanud vara enampakkumise läbiviimist. Seadusest ei tulene, et arestitud vara ei saa enampakkumise teel müüa. Maakohus leidis põhjendatult, et vara arest sai puudutada kolmandate isikute õigusi ja huve, kes pretensioone esitanud ei ole, mitte aga hageja kui võlgniku õigusi ja huve. Enampakkumine oli kooskõlas ka TMS §-ga
6. Enampakkumise läbiviimiseks ei saavutatud vara hinna osas kokkulepet. R. A. Kinnisvarad OÜ
7. jaanuari
8. a hinnangu kohaselt oli vara turuväärtuseks 250 000 krooni. Kohtutäitur määras enampakkumisel vara alghinnaks 300 000 krooni ning selle hinnaga ka vara müüdi. Toimikust ilmneb, et enampakkumisest võttis osa mitu isikut, kuid keegi ei pakkunud alghinnast kõrgemat hinda. Seega toimus enampakkumine asja väärtust arvestades. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et hageja oli teadlik vara alghinnast ja selle müügist enampakkumisel. Kui hageja ei nõustunud R. A. Kinnisvarad OÜ hinnanguga, oli tal võimalus nõuda uut hindamist, kuid ta ei ole seda teinud. Toimikust nähtub, et vara müük enampakkumise teel lükkus korduvalt edasi ning kohtutäitur pidi võtma tarvitusele meetmed jõustunud kohtulahendi täitmiseks. Maakohus jättis põhjendatult tähelepanuta hageja esitatud kinnisvarabüroo Kinnisvaraekspert
9. detsembri
10. a hinnangu, mis on esitatud pool aastat pärast vara müüki. Selle tõendi põhjal ei saa väita, et kohtutäituri tegevus vara enampakkumisel
11. mail
12. a vara alghinna määramisel ei olnud kooskõlas

nõuetega. Ringkonnakohtu arvates ei rikkunud maakohus asja lahendamisel TsMS §

1. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
2. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse ning esitatud hagi rahuldada. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 95 lg-t 1, § 231 lg-t 4 ja § 330 kui leidis, et enampakkumise läbiviimisel ei rikutud selle olulisi tingimusi. Nimelt leidis ringkonnakohus vääralt, et kohtutäituril puudus enampakkumise läbiviimise ajal täitemenetluse peatamiseks õiguslik alus.
3. mail
4. a Pärnu Maakohtusse esitatud hagi enampakkumisel müüdava vara arestist vabastamise kohta oli alus TMS § 34 lg 1 p 4 järgi täitemenetluse peatamiseks. Samuti leidis ringkonnakohus ekslikult, et aresti all oleva vara müük ei rikkunud võlgniku õigusi. Seda, et vara oli arestitud, kinnitab väljavõte hooneregistri
5. mai
6. a õiendist. Ringkonnakohtu järeldus, et hagejale oli teatatud enampakkumise alghinnast ja soovi korral võis ta kohtutäituri tegevust vaidlustada, ei põhine tuvastatud asjaoludel. Hagejal polnud võimalust tutvuda R. A. Kinnisvarad OÜ hinnanguga ja seda vaidlustada. Hageja tellitud hinnangu järgi oli vara turuhinnaks 1 300 000 krooni. Kõnealune tõend oli esitatud kohtule kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetega.
7. Vastustes kassatsioonkaebusele ei pidanud kostjad kaebust põhjendatuks ja vaidlesid sellele vastu.
8. Riigikohtu istungil jäid hageja esindajad kassatsioonkaebuses esitatud väidete ning kostja T. Lorvi vastuses esitatud vastuväidete juurde. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Kolleegium saab teha uue otsuse ja esitatud hagi rahuldada.
10. Kassatsioonkaebuse väidetel asus ringkonnakohus väärale seisukohale, et kohtutäitur ei pidanud vaidlusaluses täiteasjas menetlust peatama. Kohtud on tuvastanud, et kohtutäitur oli teadlik M. Milleri poolt
11. mail
12. a Pärnu Maakohtusse OÜ Audru Kala ja OÜ Linmark vastu esitatud vara arestist vabastamise hagist. Nimelt on kohtutäituri T. Lorvi abi E. Ernis
13. mail
14. a vastu võtnud hageja seadusliku esindaja M. Maidla teatise, milles informeeritakse Pärnu Maakohtusse esitatud hagist vara arestist vabastamiseks (tlk 91). Ringkonnakohus nõustus linnakohtuga, et väidetavalt esitatud hagi ei ole täitemenetluse peatamise aluseks, sest asjast ei nähtu, et kohtutäiturile oleks enampakkumise läbiviimise ajal edastatud dokumenti hagi tagamise abinõu kohaldamiseks täitemenetluse peatamise näol. Kolleegium sellise järeldusega ei nõustu.
15. Täitemenetluse peatamise alused sätestab TMS §
16. Nimetatud paragrahvi lg-s 1 on antud loetelu alustest, mil kohtutäitur peab menetluse peatama ja lg 2 kehtestab loetelu, mil kohtutäitur võib menetluse peatada.

§ 34

lg 1 p 4 järgi peatab kohtutäitur menetluse vara arestist vabastamise hagi esitamisel selle vara osas, mille suhtes hagi esitati. Seega kehtestab vaidluses kohaldatav säte kohtutäiturile kohustuse täitemenetlus peatada ning ei anna talle õigust kaaluda, kas arestist vabastamise hagi esitamine takistab kohtuotsuse täitmist või mitte. Kolleegium jääb

1. juuni
2. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-72-03 (RT III 2003, 22, 221) avaldatud seisukoha juurde, et TMS § 34 lg-s 1 nimetatud täitemenetluse peatamise aluste korral peab kohtutäitur peatamise alusest teadma. Teadasaamise alus võib olla ka võlgniku taotlus. Kui võlgniku taotluses nimetatud kohustuslik menetluse peatamise alus on olemas, peatab kohtutäitur täitemenetluse. Käesolevas asjas on kohtud tuvastanud, et kohtutäiturit on menetluse peatamise alusest teavitatud ning seega oli kohtutäituri kohustuseks TMS § 34 lg 1 p 4 alusel menetlus peatada. Vaidlusaluses asjas kohtutäiturile esitatud teatis ei tõenda iseenesest, et hagi arestist vabastamiseks esitati. Kohtutäiturit oli aga vastava hagi esitamise faktist teavitatud ning tal oli võimalus kontrollida kohtust, kas hagi esitati. Eeltoodu on kooskõlas viidatud paragrahvi eesmärgiga, milleks on välistada võõra vara müümist enampakkumisel, et hoida ära õiguskorda ülemääraselt koormavate hilisemate nõuete (nt tagasitäitmine) esitamist. Seadusega kooskõlas ei ole ringkonnakohtu järeldus, et täitemenetluse peatamiseks on nõutav esitada kohtutäiturile dokument hagi tagamise abinõu kohaldamiseks täitemenetluse peatamise näol. Sellist nõuet täitemenetluse seadustik ei sisalda.
3. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei tulene seadusest keeldu arestitud vara müümiseks enampakkumisel. Kolleegium seda arusaama ei jaga. Asjas on tuvastatud, et vaidlusalustele hoonetele on Pärnu Maakohtu
4. jaanuari
5. a ja
6. mai
7. a määrustega seatud arest, kusjuures hagi tagamist
8. jaanuari
9. a määrusega pole kohus tühistanud. Asjaolu, et vaidlusalune vara oli eeltoodud määruse alusel arestitud, kajastus ka vahetult enne enampakkumist väljaantud hooneregistri
10. mai
11. a õiend (tlk 21).

§ 50lg 1 kohaselt seisneb võlgniku vara arestimine mh selle käsutamise keelamises.

Seadus ei kehtesta siinjuures arestitud vara käsutamist lubavat erandit kohtutäituri jaoks. Kuigi nimetatud norm kaitseb eelkõige isikut, kelle huvides vara arestiti, oleks täitemenetluse formaliseerituse põhimõttega vastuolus, kui kohtutäitur asuks hindama, kelle huvid võivad arestitud vallasvara käsutamisel kahjustatud saada. Ka võib arestitud vara müük mõjutada selle müügihinda ja kahjustada sel moel võlgniku huve. Seetõttu leiab kolleegium, et arestitud vara müümine kohtutäituri poolt oli enampakkumise oluliste tingimuste rikkumine ja selline rikkumine on aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele. Alates

1. detsembrist
2. a sätestab tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 88 lg 1, et kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub nimetatud käsutuskeeldu.
3. Kolleegium ei nõustu hageja väidetega, et enampakkumine ei olnud kooskõlas TMS §-dega 51 ja 64.

§ 64kohaselt on vara alghinnaks enampakkumisel arestimisaktis märgitud hind.

Sama seadustiku § 51 lg 1 järgi hinnatakse üleskirjutatud vara võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta kokkulepet või nad keelduvad vara hindamisest, samuti kui üks nendest ei ole vara arestimise juures, hindab vara kohtutäitur, lähtudes kohalikust keskmisest müügihinnast. Viidatud sätte lg-st 2 tuleneb, et kui võlgnik või sissenõudja vaidlustab kohtutäituri määratud hinna, kutsub kohtutäitur vara väärtuse kindlaksmääramiseks asjatundja.

1. jaanuari
2. a vallasvara arestimisakti kohaselt on vara alghinnaks 3 miljonit krooni (tlk 17). Samas nähtub, et sissenõudja arestimise akti märgitud vara hinnaga ei nõustunud ja tegi aktile sellekohase märke. Kuna sissenõudja oli kohtutäituri määratud hinna vaidlustanud, pöördus kohtutäitur vara väärtuse kindlaksmääramiseks asjatundja poole. Kohtud on piisavalt põhjendanud, et kohtutäituri tegevus vara hinna määramisel toimus kooskõlas seadusega. Alusetud on kassatsioonkaebuse väited, et hageja ei olnud määratud vara alghinnast teadlik ja tal ei olnud võimalust seda vaidlustada. Kohtud on hinnanud asjas esitatud tõendeid (tlk-d 133, 190 pöördel) ja tuvastanud, et hageja oli varale määratud alghinnast teadlik. Samuti on põhjendatud kohtute seisukoht, et arvestada ei tulnud hageja poolt tagantjärele pärast enampakkumist tellitud ja
3. detsembril
4. a koostatud vara hindamisakti. Hageja pole täitemenetluses kohtutäituri määratud hinda TMS § 51 lg 2 järgi vaidlustanud. Hageja viide tsiviilkohtumenetluse seadustikule ei ole siinkohal asjakohane.
5. Kolleegium ei pea põhjendatuks ka hageja väiteid, et ringkonnakohus rikkus protsessiõiguse normi. Nõustudes maakohtu järeldusega ning jättes kohtuotsuse muutmata, ei pidanud apellatsioonikohus TsMS § 330 lg-st 5 tulenevalt kordama maakohtu otsuse põhjendusi ega analüüsima nende aluseks olevaid tõendeid. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada

väära kohaldamise tõttu käesoleva otsuse p-des 11 ja 12 toodud põhjendustel. Kolleegium saab TsMS § 362 p 5 järgi teha asjas uue otsuse asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks andmata. A. Kull, H. Jõks, V. Kõve