← Eesti

3-2-3-3-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-3-3-05 Otsuse kuupäev Tartu,

  1. aprill
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Tampuu Kohtuasi Tallinna linna avaldus xxxxxx xxxxx (xxxxx) teovõimetuks tunnistamiseks ja eestkostja määramiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
  3. märtsi
  4. a otsus asjas nr 2/4/2433635/00 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik xxxxxx xxxxx avaldus kohtuvigade parandamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
  5. märts
  6. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
  7. Tühistada Tallinna Linnakohtu
  8. märtsi
  9. a otsus ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
  10. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond esitas Tallinna linna nimel kohtule avalduse, milles palus tunnistada teovõimetuks xxxxxx xxxxx ja määrata tema eestkostjaks Tallinna linn. Avalduse kohaselt on x. xxxxx üksi elav vanur, kellel puuduvad lähedased. x. xxxxx ei ava ust ega reageeri kirjalikele kutsetele sotsiaalhoolekande osakonda ilmumiseks. Tallinna Linnakohtu menetluses on tsiviilasi, milles x. xxxxx on kostjaks ja ta ei ole selle menetluse raames kordagi kohtusse ilmunud ja hoiab ka kõrvale tema esindajaks määratud advokaadiga kohtumisest.
  12. Tallinna Linnakohus leidis, et Tallinna linna avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus määras eelmenetluses ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Ekspertiisiaktist nähtub, et uuritav põeb kroonilist vaimuhaigust püsikujulise paranoidse skisofreenia näol. Oma psüühilise seisundi poolest ei ole x. xxxxx kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima. Oma psüühilise seisundi tõttu ei saa ta osa võtta kohtuistungist. Kohus jättis määramata TsMS § 260 lg-s 5 ettenähtud tehingud, kuna x. xxxxx ei ole suuteline iseseisvalt tehinguid tegema. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
  13. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kohtuvigade parandamise avalduse x. xxxxx, kes palus linnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Avalduse põhjenduste kohaselt ei kaasatud x. xxxxxx protsessi, millega rikuti TsMS § 249 lg-t
  14. Kohus on esitanud eksperdile küsimuse, kas uuritava tervis võimaldab tal osa võtta kohtuistungist, kuid seejärel lähtunud vaid ekspertiisi järeldusest, et x. xxxxx ei saa oma psüühilise seisundi tõttu osa võtta kohtuistungist. See puudutab ainult x. xxxxx enda võimalikku tervislikku seisundit, kuid ei anna alust jätta tema huvid täiesti kaitseta. x. xxxxxx ei olnud esindajat, samuti ei olnud kohus määranud talle esindajat riigi kulul, seega ei olnud tema huvid piisavalt kaitstud. Sellega on kohus rikkunud TsMS § 259 lg-t
  15. Ebaõige on eestkostjaks määrata Tallinna linn. TsMS § 260 lg-s 2 sätestatu kohaselt märgitakse kohtuotsuse resolutsioonis isik, kes eestkostjaks määratakse ja tema registrisse kantavad isikuandmed. Linnal ei saa olla registrisse kantavaid isikuandmeid. Eestkostjaks tulnuks määrata konkreetne füüsiline isik. Kohus ei ole motiveerinud, miks x. xxxxx tuleb tunnistada teovõimetuks ja miks ta ei või iseseisvalt tehinguid teha. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  16. Kolleegium leiab, et kohtuvea parandamise avaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 372 p 2 alusel rahuldada. Tallinna Linnakohtu
  17. märtsi
  18. a otsus tuleb tühistada ja asi saata linnakohtule uueks läbivaatamiseks.
  19. Õige on avalduse väide, et linnakohus jättis aluseta x. xxxxx huvitatud isikuna asja kaasamata. Toimikust ei nähtu, et x. xxxxxx või tema esindajale oleks saadetud Tallinna linna avaldus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi
  20. lõike kohaselt vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Kohus peab kaasama kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Kolleegium leiab, et isik, kellele taotletakse eestkostja määramist, on asjast huvitatud isik ning ta tuleb kaasata asja läbivaatamisse. Seadusest ei tulene, et sellele isikule ei tule teatada tema kohta esitatud avaldusest.
  21. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 259 kehtiva redaktsiooni kohaselt kutsutakse piiratud teovõimega isik kohtuistungile, kui tema vaimne seisund seda võimaldab. Kolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-3-5-03 (RT III 2003, 35, 362) väljendatud seisukohal, mille kohaselt on nimetatud sätte eesmärk hagita menetluse eripära arvestades kaitsta isikut, kelle vaimne tervis ei võimalda tal kohtuistungist osa võtta, sest tema tervislik seisund võib seetõttu halveneda. Seega peab kohus eelmenetluses välja selgitama, kas isiku, kelle suhtes eestkostja määramist otsustakse, vaimne tervis võimaldab tal kohtuistungist osa võtta ja ise oma huvisid kaitsta. Selleks peab kohus TsMS § 258 lg 1 alusel ekspertiisi määramisel esitama eksperdile ka küsimuse, kas isik on võimeline kohtuistungil osalema. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohus on eksperdile selle küsimuse esitanud ja eksperdi arvamuse kohaselt ei ole x. xxxxx vaimse seisundi tõttu võimeline osa võtma kohtuistungist. Iseenesest asjaolu, et ekspert on andnud arvamuse, et isik, kelle suhtes eestkostja määramist taotletakse, ei ole võimeline kohtuistungil osalema, ei tähenda veel seda, et kohus ei peab nimetatud isikut asjasse kaasama. Eksperdiarvamus on tõendiks TsMS § 90 lg 2 kohaselt. TsMS § 95 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Menetluses, mille juriidiliseks tagajärjeks on isikuõiguste piiramine, peab kohus tegema täiendavaid toiminguid, et saavutada isiku istungile kutsumise või kutsumata jätmise osas veendumuse maksimaalne võimalik aste. Võimaluse korral võib kohus isiku võime kohtuistungil osaleda välja selgitada, kohtudes isikuga eksperdi juuresolekul.
  22. Samuti märgib kolleegium, et TsMS §-st 259 tulenevad kõrgendatud nõuded kohtu tegevuse suhtes. Kohtul on nende nõuete täitmiseks mitmeid võimalusi. Kolleegium nõustub avaldajaga selles, et kohtul on võimalik TsMS § 83 lg 3 analoogia alusel määrata isikule esindaja, eeldades, et vastasel korral võivad jääda tema huvid kaitseta. Esindaja määratakse ainult juhul, kui isik ise ei ole endale esindajat määranud. Kui isik on maksejõuetu, tuleb talle esindaja sama sätte kohaselt määrata riigi kulul.
  23. Samasugusele seisukohale on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud
  24. novembri
  25. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-5-03 (RT III 2003, 35, 362),
  26. oktoobri
  27. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-303 (RT III 2003, 33, 346),
  28. novembri
  29. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-2-04 (RT III 2004, 33, 348),
  30. detsembri
  31. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-3-04 (RT III 2005, 2, 10),
  32. veebruari
  33. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-1-05 (RT III 2005, 5, 49) ja
  34. veebruari
  35. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-2-05 (RT III 2005, 6, 57).
  36. Kolleegium ei pea vajalikuks otsuses käsitleda avaldaja väiteid, mis ei ole seaduse kohaselt kohtuvigade parandamise avalduse esitamise aluseks. A. Kull, J. Luik, T. Tampuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.