3-1-1-18-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-18-05 Otsuse kuupäev

1. aprill
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher Kohtuasi I. Z. väärteoasi liiklusseaduse § 7419 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
3. detsembri
4. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-1649/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I. Z. kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedder, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
5. märts
6. a Istungil osalenud isikud I. Z. kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedder RESOLUTSIOON
7. Tühistada Tallinna Linnakohtu
8. detsembri
9. a kohtuotsus I. Z. väärteoasjas liiklusseaduse § 7419 järgi ja saata väärteoasi Tallinna Linnakohtule uueks arutamiseks.
10. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. I. Z.-le koostati
12. augustil
13. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta juhtis alkoholijoobes olles
14. mail
15. a kell 23.25 Tallinnas S. ja K. tänavate ristmikul sõiduautot Volkswagen Passat. Põhja Politseiprefektuuri
16. augusti
17. a otsusega karistati teda selle rikkumise eest LS § 7419 järgi 150 trahviühiku (9000 krooni) suuruse rahatrahviga.
18. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Tallinna Linnakohtule, taotledes otsuse tühistamist. Kaebuses selgitati, et
19. mail
20. a kell 23.25 sõitis menetlusaluse isiku juhitud Volkswagen Passatile küljelt sisse teine sõiduauto, mille juht rikkus liikluseeskirju, sõites läbi liiklusmärgi "sissesõit keelatud" alt. Kokkupõrke tagajärjel rullus menetlusaluse isiku auto üle katuse. Kohalesaabunud kiirabibrigaad teostas menetlusaluse isiku meditsiinilise vaatluse, mille käigus tuvastati ka, et tal puuduvad nii alkoholi- kui narkojoobe tunnused. Samas manustati I. Z.-le etanooli sisaldavaid meditsiinilisi preparaate (ValocordinDiazepam, sisaldab 96-protsendilist etanooli). Menetlusalune isik toimetati haiglasse, kus teostati taas meditsiiniline vaatlus ning muuhulgas võeti vereanalüüs joobeseisundi tuvastamiseks. Vereanalüüsi tulemusest, mille kohaselt olevat tema veres olnud 0,60 promilli alkoholi, informeeriti menetlusalust isikut alles siis, kui ta teises väärteoasjas tunnistajana politseisse kutsuti. Siis koostati ka väärteoprotokoll. Kaebaja leidis, et väärteoasjas puudub Vabariigi Valitsuse
21. aprilli
22. a määrusega nr 120 kehtestatud "Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korras" (edaspidi Joobeseisundi tuvastamise kord) nõutav joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt. Lisaks märgiti, et haiglast väljastatud tõendis alkoholisisalduse analüüsi kohta on tehtud parandus katseklaasi numbri osas, mistõttu ei ole võimalik kindlaks teha, kas katseklaas verega kuulus menetlusalusele isikule. Pealegi ei nähtu dokumendist, et mõõtevahend, millega mõõdeti vere alkoholisisaldust, oleks olnud taadeldud. Kokkuvõtvalt leidis kaebaja, et vere alkoholisisaldus ei ole tõendatud.
23. Tallinna Linnakohtu
24. detsembri
25. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus leidis, et kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud. Joobeseisundi tuvastamise korra § 10 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise kohaks olla haigla ning bioloogiliste vedelike uurimine võib toimuda sama tervishoiuasutuse pädevas laboratooriumis. I. Z. viidi õnnetuskohalt Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, mida tõendab
26. mai
27. a kiirabikaart. Selle haigla laboratooriumis tehti I. Z. vere analüüs ning tuvastati 0,60-promilline alkoholisisaldus. Kohus leidis, et SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Laboratooriumi
28. mail
29. a väljastatud dokument vastab Joobeseisundi tuvastamise korra §-s 13 esitatud nõuetele ja luges sellega tuvastatuks, et I. Z. juhtis mootorsõidukit
30. mail
31. a kella 23.25 ajal alkoholijoobes. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
32. Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni I. Z. kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedder, kes palub Tallinna Linnakohtu otsuse tühistada ja saata asi linnakohtule uueks arutamiseks. Kassatsioonis leitakse, et kohus on rikkunud VTMS § 110 nõudeid, s.o kohtuotsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. Nimelt ei nähtu otsusest, millistele kohtuistungil uuritud tõenditele on otsus rajatud ning seetõttu puudub ka tõendite asjakohane analüüs. Kohtuotsuses ei ole üldse käsitletud vereanalüüsi saatekirjal olnud registreerimisnumbris tehtud paranduse, mis seab kahtluse alla, kas tegemist oli I. Z. vereprooviga, küsimust. Kokkuvõttes leidis kassaator, et I. Z. joobeseisund
33. mail
34. a kell 23.25 ei ole tõendatud ja menetlus tuleb lõpetada väärteokoosseisu puudumise tõttu. Riigikohtu istungil toetas kassaator kassatsioonkaebuses esitatud taotlust ja palus linnakohtu otsuse tühistada. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
35. Kõnealuses väärteoasjas olid tõenditeks menetlusaluse isiku ütlused selle kohta, et ta ei ole alkoholi tarvitanud, kiirabikaart, millest nähtuvalt menetlusalusel isikul alkoholijoovet ei tuvastatud, haigla teade selle kohta, et menetlusalusele isikule manustati alkoholi sisaldavat preparaati, ning haigla labori saatekiri, mille kohaselt tuvastati veres 0,60-promilline alkoholisisaldus. Nende tõendite hindamisel tuli linnakohtul jõuda veendumusele tõendamiseseme asjaolude esinemises. Tõendite hindamise asemel nende kogumis on linnakohus käsitlenud vaid haigla labori saatekirja ning sedagi ebapiisavalt. Otsuses puudub igasugune hinnang selle tõendi usaldusväärsusele, arvestades asjaolu, et selle numbrit on muudetud. Kohus ei ole hinnanud menetlusaluse isiku joobe tuvastamise vastavust Joobeseisundi tuvastamise korra §-le 18, mis reguleerib joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist vältimatu arstiabi osutamise käigus. Täielikult on jäetud käsitlemata nii menetlusaluse isiku ütlused kui ka kiirabikaardile kantud andmed, samuti vastuolu nende tõendite ja vereanalüüsi tulemuse vahel. Ka on kohus jätnud lahendamata küsimuse sellest, kas ja millistel tingimustel võis manustatud alkoholisisaldusega preparaat mõjutada alkoholisisaldust veres.
36. Tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 lasus linnakohtul kohustus arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seetõttu pidi kohus kaebuse lahendamiseks selgitama välja VTMS §-s 133 loetletud küsimused ning kohtuvälise menetleja karistamisotsuse jõussejätmiseks tõendatud asjaoludele tuginedes argumenteerima, miks ta leiab, et väärtegu on toime pandud, kas see tegu on õigesti kvalifitseeritud ja kas selle väärteo on toime pannud menetlusalune isik. Linnakohus on käesoleva otsuse punktist 5 nähtuvalt eiranud VTMS § 123 lg 2 ja § 133 nõudeid ning see on kaasa toonud põhjendamatu kohtuotsuse. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et nende nõuete rikkumine, kui see toob kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse, on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 tähenduses, mis tulenevalt VTMS § 175 p-st 2 on aluseks kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamisele (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid väärteoasjades nr 3-1-119-04, RT III 2004, 11, 134; nr 3-1-1-49-04, RT III 2004, 17, 207). Samuti ei ole kohus tõendite hindamata jätmist põhistanud. Tõendite hindamata jätmise põhistuse puudumist ja tõenditevaheliste vastuolude kõrvaldamata jätmist loeb Riigikohtu kriminaalkolleegium oluliseks väärteomenetlusõiguse rikkumiseks VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend väärteoasjas nr 3-1-1-105-03, RT III 2003, 30, 310).
37. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium linnakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule. Hannes Kiris Lea Kivi Peeter Vaher